4-18-2881/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20.juun 2018 il .a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-18-2881 Kohtukoosseis

Kohtunik Katreen Siirma,

Karin Olentšenko, sekretär tõlk Natalija Mehh Väärteoasi

J.I

kaebus prefektuuri PPA Põhja

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 09.05.2018 otsusele nr 2302,18,003494 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: .I ( , ik J XXX elukoht xxxx), kaitsja adv.Indrek Sirk

Kohtuväline menetleja: prefektuuri PPA Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Raul Annuka Asja läbivaatamine Kohtuistungil 20.06.2018

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas:

Kaebus rahuldada

ja osaliselt tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse otsus nr 2302,18,003494 määratud karistuse osas. Muus osas jätta otsus muutmata.

Teha väärteoasjas uus otsus mõista karistuseks LS § 227 lg 3 järgi : .I-le J

18.04.2018 toimepandud rikkumise eest rahatrahv 90

360 eurot. trahviühiku ulatuses, so

Rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606

Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 Luminor Bank.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast

, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Koht 20.06.2018.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus uotsuse lõpposa on kuulutatud tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 21.08.2018.a.

Asjaolud

PPA Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 09.05.2018 prefektuuri otsusega nr

2302,18,003494 karistati .I

7 lg 3 J

LS § 22 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

18.04.2018 koostatud väärteoprotokolli nr 20180418371103 kohaselt seisnes kkumine selles, et ri

18.04.2018 kell 17.31 Harjumaal - u 7-l kilomeetril .I juhtis J Jüri küla tee Ar mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 143+9km/h, ületades suurimat lubatud sõidukiirust 90km/h mitte vähem kui 44km/h võrra.

Kaebuse sisu

30.05.2018 esitas .I kaitsja kaudu Harju Maakohtule eelnimetatud otsuse peale J

kaebuse, milles taotleb kohaldada põhikaristusena rahatrahvi või alternatiivselt juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena üheks kuuks ma süüd lubatud . .I tunnistab o J

sõidukiiruse ületamises, leiab, et rahatrahv on piisav tema käitumise kahetseb oma tegu ja muutmiseks. J. töö on osaliselt seotud auto juhtimisega, juhtimisõigust omamata I

kannatab suure hulga inimeste töö, kuna menetlusalune isik on ettevõtte tegevjuht. J.I ülalpidamisel on 2 aastane laps, abikaasa on käesoleval ajal kodune, mistõttu on pere - J.I ülalpidamisel. J.I kiiruseületamine oli ainus rikkumine, lõpetas rikkumise iseseisvalt politsei sekkumiseta.

Kohtumenetlus ja kohtuotsuse põhjendused

20. kaebuse esitaja kaebuse juurde. 06.2018 toimunud kohtuistungil jäi

Kaebuse esitaja kaitsja avaldas, et kiiruse ületamist nad ei vaidlusta, kuid palus mitte kohaldada juhtimisõiguse ära võtmist. on enda rikkumisest õppinud, tema töö on seotud J.I

mitmete riikidega ja ka Eestis kohtadega, k soovib us ühistransport ei liigu. J.I tegeleda ka oma väikese lapsega, kuid tema elukoht on väljaspool Tallinna. Taotletakse kohaldada põhikaristusena rahatrahvi, kuid kui kohus leiab, et juhiluba tuleb siiski ära võtta, siis palutakse see ära võtta mitte rohkem kui üheks kuuks.

Kohtu

välise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud tahtlikult. K seega uivõrd isikut on kiiruse ületamise eest karistatud ka selle aasta märtsis, on ta lühikese aja jooksul toime pannud 2 enamohtlikku rikkumist mistõt kohtuvälise menetleja , tu tuleb

otsus jätta muutmata Kohtuväline menetleja on juba isiku kahetsusega arvestanud ning karistus on . alla sanktsiooni keskmist määra.

Kohtuliku arutamise järeldused

VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Vastavalt VTMS §- 123 lg 2 peab kohus le

väärteoasja uurima igakülgselt. Muuhulgas tähendab väärteoasja igakülgne uurimine seda, et sõltumata esitatud kaebuse piiridest maakohtul selgitada välja kõik menetlusalust isikut tuleb süüstavad ja õigustavad asjaolud. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

Kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja esindaja ja tema kaitsja ning ning uuris järgmisi väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid:

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kus ei jälginud kiirust, väga J.I seletas, et kahetseb. Videosalvestus CD-plaadil (millisega kohus tutvus vahetult istungil), mis vastab VTMS § 31 lõike 11 punktides 1 3494, salvestistest –3 sätestatud nõuetele: see on seotud väärteoasjaga nr 2302,18,00 nähtub millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud. Samuti nähtuvad salvestisest väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.

J.

taotlus PPA Põhja I prefektuurile, milles avaldas, et tunnistab

rikkumist, kahetseb siiralt ning palus juhtimisõigust mitte ära võtta, kuna kasutab sõiduautot töökohustuste täitmiseks.

Karistusregist .I J ri väljavõttest nähtub, et on üks kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 2 järgi – rahatrahv , mis karistusregistri kohaselt on (süüteo toimepanemise kuupäev: 05.03.2018) täidetud 05.03.2018.

Kui väärteoasja arutamisel tekib kohtul kahtlus näiteks kiiruse ületamise või selle fikseerimise asjaolude suhtes, peab kohus välja selgitama, kas pooled soovivad esitada täiendavaid tõendeid või koguma täiendavaid tõendeid omal algatusel (Riigikohtu otsus nr 3 Käesoleval -1-1-125-12, p 6). juhul kohus leiab, et vajadus täiendavate tõendite kogumiseks puudub, sest eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning J.I süü rikkumises on täielikult tõendatud: videosalvestus vastab seaduses nimetatud nõuetele ja on lubatav tõend. Videosalvestusest nähtub ammendavalt millal, kus ja kuidas toimus .I J poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmine, mõõtemetoodikat rikutud ei ole.

Vastavalt mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud riikliku järelevalve käi kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas gus,

või piiratakse eriõigust. Mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, on täidetud mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus on kasutatav tõendina.

Kaebuse esitaja enda ütlustega on tõendatud kaebaja liikumine kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas, on tõendatud kiiruse ületamine mitte vähem kui 44 km/h.

Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt

kriminaalmenetluses (Riigikohtu otsus nr 3-1-1- -08, p 8.1). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks

(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-45-11, p 9). .I-le J Väärteoprotokollis on täpselt kirjeldatud süüks arvatud süütegu – ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 143+-9 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 , ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui km/h

44 km/h. Kohus leiab, et

väärteoprotokolli koostamisel ei ole rikutud VTMS § 19 lg 1 p s 1 sätestatud - menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumist. Kaevatav otsus sisaldab sa teokirjeldust, mis on väärteoprotokollis. rnast Kohtuvälise menetleja otsuses on menetleja seisukohad jälgitavad.

Väärteoprotokolli kohaselt rikkus J. LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Nimetatud sätte kohaselt I on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

Sõites Jüri Aruküla tee 7. kilomeetril, s.o asulavälisel teel - kiirusega 143km/h -9km/h, rikkus .I +/ J

LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. on

Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

LS

227 lg 3 m § sätestab, et ootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–

60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati J.I

LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS §- 56 lg 1, mille kohaselt on st

karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58- lja kujunenud

13 on märgitud, et kohtupraktikas vä

seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest -1-1-52-13, p 19). ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu otsus nr 3

J.I ületas kiirust mitte vähem kui 44 km/h võrra. LS § 227 lg sätestab va stutuse kiiruse

ületamise eest 41 süü ei ole suur, sest pannes toime LS § 227 lg -60 km/h. Seega .I J järgi kvalifitseeritava väärteo on võimalik kiirust ületada ka palju suuremas määras – kuni 60 km/h.

J.I . aga ületas kiirust alla antud normi keskmise määra

Kaaludes karistusliigi valikut kohus leiab, et .I isikuandmed, ehk tema eelnev J

karistatus samaliigilise väärteo toimepanemise eest ei välista tema suhtes rahatrahvi kohaldamist. , Kohtu hinnangul omab ka rahatrahv karistusliigina vajalikku mõju J.I õiguskuulekusele, mistõttu tema suhtes isiku põhiõigusi intensiivsemalt riivava karistuslii i ehk juhtimisõiguse g äravõtmise kohaldamine ei ole käesoleval juhul piisavalt põhjendatud. Karistusregistrist nähtub, et rahatrahv, mis mõisteti isikule kohtuvälise menetleja poolt eelmise rikkumise eest, on tasutud

05.03.2018.a. Kuigi tegemist on kustumata karistusega, näitab trahvi tasumine isiku tahet enda rikkumine heastada, samuti motiveeritust talle määratud kohustusi täita. Nimetatu omakorda loob aluse uskuda, et isik on enda käitumises siiras ning edasisele normikohasele tegevusele suunatud.

Siinjuures arvestab kohus ka .I kahetsust toimepandud rikkumise suhtes. .I J J

on enda süüd tunnistanud esimesest menetlustoimingust alates, ta ei ole püüdnud kohtuvälist menetlejat ega kohut eksitada ei teo toimepanemise tehioludes ega rikkumise asjaoludes. Samuti ei ole .I otsinud Seega J ettekäändeid enda süü vähendamiseks või välistamiseks.

võib J. kahetsust pidada siiraks ning kohtul puudub alus kahelda isiku tahtes jätkata I enda osalust liikluses õiguskuuleka isikuna.

Samuti arvestab kohus, et kaebaja on nii kohtuvälises menetluses kui kohtus pööranud tähelepanu ka

enda juhtimisõiguse vajalikkusele seoses töökohustuste täitmisega. Nimetatu annab kohtule aluse kaaluda, millisel määral võib juhtimisõigusest ilmajäämine mõjutada isiku igapäevaste tööülesannete täitmist ning seega eluliselt vajaliku sissetuleku tagamist. Kuigi kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et juhtimisõiguse äravõtmine välistaks isiku tööülesannete täitmise täielikult, on kohtul alust uskuda,

arvestades kohtule esitatud informatsiooni töö iseloomu kohta (töö eeldab juhtimisõiguse olemasolu ning liikumine töö tegevusala on seotud erinevate piirkondadega, kuhu ühistranspordiga võib olla raskendatud kui mitte võimatu), uhtimisõigusest ilmajäämine võib seada ohtu tema et j igapäevaste tööülesannete täitmise, mis omakorda võib viia majandusliku seisukorra halvenemiseni.

Viimati nimetatu aga a võib valdada negatiivset mõju ka J. alaealisele lapsele, kuivõrd I lapsevanemana on J.I kohustatud hea seisma lapse igakülgse heaolu eest. Kohus veendus vahetult istungil, et kohtulik arutamine on .I J käitumist ja mõtteviisi mõjutanud. Teda mõjutas karistusena juhtimisõiguse äravõtmine, mille kohtuväline menetleja oma otsuses määras, see oli tõsine hoiatus. Kohus leiab, et käitumist saab mõjutada rahatrahvi määramisega, J.I

sest olles saanud tõsise hoiatusena karistusena juhtimisõiguse äravõtmise, pani see asjaolu .I J tõsiselt mõtlema, mida kohus tajus vahetult kohtuistungil. Pärast kohtulikku arutamist on kaebuse esitaja väga hästi teadlik, et oht juhtimisõiguse taas kaotada on reaalne, kohtu arvates mõjutab nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt.

Kohus leiab, et olukorras, kus menetlusalusel isikul puuduvad täitmata nõuded tasumata rahatrahvide näol, temal on olemas määratud rahatrahv on sundinud teda hoiduma kindel sissetulek ning varasem veelgi raskemate (nt joobeseisundis juhtimine) süütegude toimepanemisest, saab nendest asjaoludest järeldada, et menetlusalusel isikul on olemas piisavad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks ja rahatrahvide tasumise soov ning varasem rahatrahv ei viita üheselt sellele, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja rahatrahv karistusliigina ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Põhjendatud ei ole kohtuvälise menetleja seisukoht, et mõjutamiseks J.I

edasistest süütegudest hoiduma, on vaja teda kindlasti karistada juhtimisõiguse äravõtmisega. Käesoleval juhul karistuse eripreventiivseid eesmärke on võimalik jätkuvalt saavutada menetlusaluse isiku puhul ka rahatrahviga . .I ei ole tegemist J sanktsiooni keskmäära ulatuses näol süstemaatilise liiklussüütegude toimepanijaga, kelle puhul rahatrahvi kohaldamine tulemust ei anna. Tegemist on isikuga, keda on varem küll samaliigilise õigusrikkumise eest karistatud, kuid seda vaid ühel korral. Seega ei ole alust käsitada

.I isikuna, kes sageli rikuks erinevaid J liiklusnõudeid.

Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole põhjendatud loobumine kergema karistusliigi kohaldamisest. Rahatrahv karistusliigina ei ole menetlusaluse isiku suhtes end ammendanud. Arvestades rikkumise suurust ja menetlusalus t kohaldatud e isiku isikuandmeid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja pool

4-kuuline mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega.

Juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna ja tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt on selline oht tuvastatud. J.I osaleb jätkuvalt aktiivselt mootorsõiduki juhina liikluses ning puuduvad andmed, et ta oleks pannud toime uusi süütegusid. Puudub alus järeldada, et tegemist oli harjumussüüteoga. Üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks piisab mõistetud põhikaristusest. Autoga liikumine on seotud tööga, mis on J.I sissetuleku allikas. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-26-10 kohaselt kohaldamise puhul töökoha kaotus ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Samas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-122-13 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist tuleb alati eraldi kaaluda ja põhistada (otsuse p 10-11). Antud juhul ei ole tegemist joobeseisundis sõiduki juhtimisega, ei ole tegemist süstemaatilise rikkujaga ja väljakujunenud käitumisega ning kohus arvestab karistuse mõistmisel kaebuse esitaja isikut ja karistuse määramise tagajärgi.

Kohus leiab, et .I kaebus tule osaliselt, s.o J b rahuldada, kaevatav otsus tühistada

määratud karistuse osas, teha uus otsus ja karistada menetlusalust isikut LS § 227 lg järgi

rahatrahviga sanktsiooni keskmise määra ulatuses, arvestades ühelt poolt kergendavat asjaolu (kahetsust) ning teiselt poolt asjaolu, et ligikaudu 5 kuud tagasi karistati .I juba korra J kiiruse ületamise eest.

Kohtunik / /