Legislator Case Law & Legislation
3-18-716/2 AI generated

3-18-716/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-18-716/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rein Loss esitas 08.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses valijate nimekirja kahju hüvitamiseks summas 999 eurot. Ühtlasi taotles kaebaja Viru Vanglale kohustava

Legislator headnote

AI generated

3-18-716/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Ühtlasi taotles kaebaja Viru Vanglale kohustava

Keywords

AI generated
financial loss insurance optional or mandatory reference loss of trust loss of control hunting prerogative driving whilst disqualified
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-716

Määruse kuupäev

17. august 2018

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Rein Lossi (Loss) kaebus valijate nimekirja

kandmata jätmisega ja esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 999 eurot ning Viru

Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks

Resolutsioon

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse

kätte kaebajale.

Asjaolud

1. Rein Loss esitas 08.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses valijate nimekirja

kandmata jätmisega ja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 999 eurot. Ühtlasi taotles kaebaja Viru Vanglale kohustava

ettekirjutuse tegemist kohustada vanglat tegema haldusasja nr 3-17-2036 toimikust täielik

koopia. Kaebaja taotles ka riigi õigusabi määramist.

Kohtu seisukoht

2. Kohus tutvus kaebusega ja selle täiendustega. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 2 lg 4 teisest lausest ning kaebaja tegelikust tahtest lähtudes tõlgendab kohus

kaebust kui kaebust, mis on esitatud Jõhvi vallasekretäri vastustega 09.10.2017 nr 3-3/4814-1

ja 13.10.2017 nr 3-3/4814-3 (kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine) ja esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisega haldusasjas nr 3-17-2036 tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 999 eurot, aga samuti Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks

teha ja edastada kaebajale haldusasja 3-17-2036 materjalidest koopiad.

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muu hulgas kontrollib,

ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. Esmalt hindab kohus hüvitamisnõude lubatavust, mis on esitatud seoses kaebaja valijate

nimekirja kandmata jätmisega (I) seejärel hüvitamisnõude lubatavust seoses esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisega haldusasjas nr 3-17-2036 (II), viimasena otsustab kohus

kohustamiskaebuse lubatavuse üle (III) ning võtab seisukoha riigi õigusabi taotluse osas (IV).

I

5. Kohus märgib, et haldusasjas nr 3-17-2106 kaebaja juba taotles Jõhvi vallasekretäri

09.10.2017 vastuse nr 3-3/4814-1 ja 13.10.2017 vastuse nr 3-3/4814-3 (kaebaja valijate

nimekirja kandmata jätmine) õigusvastasuse tuvastamist ja eelpoolnimetatud tegevusega talle

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot. Tartu Halduskohus tagastas

kaebuse 16.02.2018 määrusega tervikuna HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna leidis, et

Jõhvi vallasekretäri 09.10.2017 vastus nr 3-3/4814-1 ja 13.10.2017 vastus nr 3-3/4814-3 ei

riiva kaebaja õigusi. Kohtumäärus jõustus 09.03.2018.

5.1. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust

pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 43 lg 1 sätestab, et halduskohtule kaebuse

esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega

samal alusel ning: 1) selle kohta on jõustunud kohtuotsus; 2) selle kohta on jõustunud

kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta või 3) varasem kaebus on kohtu menetluses. Sellest

tulenevalt on korduva hüvitamiskaebuse esitamine osas, milles kaebaja taotleb valijate

nimekirja kandmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, antud juhul lubatud.

5.2. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks. Kaebeõiguse jaatamiseks tuleb kohtul kõigepealt anda hinnang sellele, kas

haldusorgani tegevus või tegevusetus riivab kaebaja subjektiivseid õigusi. Juhul, kui

vaidlusaluse tegevusega või tegevusetusega kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole piiratud, siis

puudub kaebajal kaebeõigus ja kaebus kuulub tagastamisele.

5.3. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist sama hüvitamisnõudega, mis on juba

haldusasjas nr 3-17-2106 tagastatud enne 01.01.2018 kehtinud HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2

alusel ning kohus jääb samade kaebuse tagastamise põhjenduste juurde ja ei korda neid.

Kokkuvõtlikult asus kohus seisukohale, et kaebajal puudus Jõhvi vallavalitsuse territooriumil

põhiseaduse (PS) § 156 lg-s 2 ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS)

§ 5 lg-s 1 sätestatud hääletamisõigus. Kohus leidis, kuna rahvastikuregistris olevate andmete

järgi on kaebaja püsivaks elukohaks registreeritud Tallinna linn, siis Jõhvi vallasekretäri

vastused, millega sisuliselt jäeti kaebaja taotlused tema valijate nimekirja kandmiseks

rahuldamata, ei riiva kaebaja PS § 156 lg-s 2 ja KOVVS § 5 lg-s 1 sätestatud hääletamisõigust

(aktiivset valimisõigust). PS § 156 lg-s 2 ja KOVVS § 5 lg-s 1 sätestatud hääletamisõiguse

riivega oleks tegemist siis, kui kaebaja oleks pöördunud taotlusega tema valijate nimekirja

kandmiseks Tallinna kesklinnaosa valitsuse poole ja selle esindaja oleks kaebaja taotluse

rahuldamata jätnud. Kohus jääb eelpoolnimetatud põhjenduste juurde.

5.4. Järelikult, kuna Jõhvi vallasekretäri vastused ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi, esineb

kaebajal HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse piirang ning ta ei vaja ta seoses valijate

nimekirja kandmata jätmisega ka kohtulikku kaitset.

5.5. Sellest tulenevalt ning võttes arvesse haldusasjas esitatud põhjendusi, tagastab kohus

kaebaja korduva hüvitamisnõude seoses tema valimisnimekirja kandmata jätmisega HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel.

II

6. Kaebaja taotles hüvitada talle mittevaraline kahju seoses esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmisega. Kohus tõlgendas kaebaja kahjunõuet selliselt, et ta nõuab mittevaralise kahju

hüvitamist haldusasjas nr 3-17-2036 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise

tõttu. Tartu Ringkonnakohus leidis 13.11.2017 määruses, et halduskohus on käesolevas asjas

eksinud kaebaja taotluse sisustamisel ja lugenud selle 09.10.2017 määruses kaebuseks

ebaõigesti ja põhjendamatult. Halduskohtule esitatud taotlusest ja ka R. Lossi määruskaebuse

väidetest nähtuvalt soovis kaebaja esitada kohtule taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Tartu Ringkonnakohus jättis siiski vajaduse möödumise tõttu kaebaja esialge õiguskaitse

taotluse läbi vaatamata.

6.1. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja nõuab õigusemõistmise käigus talle

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Riigivastutuse seadus (RVastS) näeb sellisel juhul eri

koosseisu. Nimelt, RVastS § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus,

sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on

kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kohtulahendiga tekkinud kahju hüvitamise

nõude rahuldamise eelduseks on muu hulgas kaebaja subjektiivsete ehk materiaalnormidest

tulevate õiguste rikkumine, mis tõi endaga kaasa kahju tekkimise. Kohus märgib, et isegi kui

kohus oleks tõlgendanud kaebaja pöördumist esialgse õiguskaitse taotlusena, oleks ta selle

rahuldamata jätnud, kuna Jõhvi valla territooriumil kaebaja valimiste nimekirja kandmata

jätmine oli ilmselgelt õiguspärane ja sellega ei kaasnenud mitte ühtegi kaebaja subjektiivse

õiguse riivet. Seega, halduskohtu eksimus kaebaja pöördumise tõlgendamisel ei toonud

ilmselgelt kaasa kaebaja subjektiivse õiguse riivet ning seega ei saanud see kaasa tuua

kaebajale ka varalise ja mittevaralise kahju tekkimist. Hüvitamisnõue seoses kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse kohaldamata jätmisega haldusasjas nr 3-17-2036, ei ole kaebeõiguse

piirangu tõttu lubatud.

6.2. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus

hüvitamisnõude seoses kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohaldamata jätmisega

haldusasjas nr 3-17-2036 selle esitajale läbivaatamatult.

III

7. Kaebaja taotles Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist kohustada vanglat tegema

haldusasja nr 3-17-2036 toimikust täielik koopia.

7.1. Kohus on seisukohal, et ka selle nõude osas puudub kaebajal kaebeõigus. .

7.2. Haldusasja materjalide kohaselt edastas 23.03.2018 kohus kaebaja taotlusel Viru

Vanglasse haldusasja nr 3-17-2036 toimiku, et kaebaja saaks sellega tutvuda. Kaebaja tutvus

toimikuga 06.04.2018. Peale toimikuga tutvumist esitas kaebaja kohtule kohustamisnõude

vangla kohustamiseks väljastada talle haldusasja nr 3-17-2036 toimikust koopiad.

7.3. Kohus märgib, et haldusasja toimikust koopiate väljastamise otsustamise üle kuulub

tulenevalt HKMS § 1 lg-st 2 koostoimes § 88 lg-tega 1 ja 2 halduskohtu kui

halduskohtumenetlust juhtiva organi kompetentsi, olenemata sellest, kuskohas haldusasja

toimik asub. Tegemist on menetlusliku õigusega, mitte materiaalsest õigusest tuleneva

subjektiivse õigusega. Järelikult, kui Viru Vangla jättis kaebaja, kas kirjalikul või suulisel

taotlusel väljastamata talle haldusasja materjalide koopiad, siis ei riivanud ta kaebaja

subjektiivseid õigusi.

7.4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse

kohustamisnõude osas selle esitajale läbivaatamatult.

7.5. Kohus selgitab, et tervest haldusasja toimikust nr 3-17-2036 koopiate väljastamine ei ole

põhjendatud ka vajadusega pöörduda EIK-sse. Sellisel juhul peab kohus põhjendatuks taotlust

osas, mis puudutab koopiate väljastamist kaebusest, kaebuse täiendusest, vastustaja vastusest

ja haldusasjas tehtud kohtulahenditest. Need koopiad edastab kohus kaebajale. Muus osas jääb

kaebaja taotlus rahuldamata.

IV

8. Kaebaja taotles riigi õigusabi määramist käesoleva haldusasja raames ja Euroopa

Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks (EIK) seoses haldusasjaga nr 3-17-2036. Kaebuse

tagastamise tõttu jätab kohus riigi õigusabi taotluse osas, milles kaebaja taotles riigi õigusabi

määramist antud halduskohtumenetluses, läbi vaatamata. Riigi õigusabi taotluse seonduvalt

vajadusega pöörduda kaebusega EIK-sse edastab kohus kaaskirjaga läbivaatamiseks Viru

Maakohtule. Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et riigi õigusabi taotlused seonduvalt

vajadusega pöörduda kaebusega EIK-sse tuleb kaebajal esitada Viru Maakohtule.1

/allkirjastatud digitaalselt/

1 RKEKm 3-3-4-5-15, p-d 5-8.