2-16-8439/110 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16. august 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-8439

Hagi ese

B.S-i hagi P.G vastu 468 392 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

468 392 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B.S; isikukood XXX; elukoht XXX,

Prantsusmaa; e-post

Kostja

P.G;

isikukood

XXX;

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX, xxx,

Tartumaa

Kostja esindaja advokaat Alo Noormets; e-post

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B.S-i hagi P.G vastu 468 392 euro saamiseks.

2. Jätta menetluskulud B.S-i kanda.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. B.S (hageja) esitas 1. mail 2016 Tartu Maakohtule P.G (kostja) vastu vastuhagi, milles

palus kostjalt enda kasuks välja mõista 491 630 eurot, sh arvuti Power Mac G4 eest

saadud kindlustushüvitise 2599 eurot, uue arvuti ostmise kulu 2636 eurot, saamata

jäänud tulu 465 000 eurot, viivise 1395 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 20 000

eurot.

2. Tartu Maakohus eraldas 30. mai 2016. a määrusega hageja vastuhagi menetlusse eraldi

tsiviilasjana. Kohus jättis 15. septembri 2016. a ja 5. oktoobri 2016. a määrustega

hageja nõuded osaliselt menetlusse võtmata. Kohus võttis menetlusse hageja nõuded

kokku 468 392 euro saamiseks, sh kindlustushüvitise 2599 eurot, saamata jäänud tulu

465 000 eurot ja viivise 793 euro saamiseks

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Y. C. P.G-ga 21. detsembril 2010 kinnistute

võlaõigusliku müügilepingu, mille kohaselt said hageja 28. detsembrist 2010 kostjale

kuuluva talu otsese valduse. Hageja paigutas sinna oma vallasvara, sh arvuti. Kostja oli

talu ja selles oleva vara kindlustanud. 25. jaanuaril 2012 toimus talus elektririke,

millega sai kahjustada hageja arvuti. Arvutit ei olnud võimalik parandada.

Kindlustusandja kandis kostjale ajavahemikus 17. veebruar 2012 kuni 20. märts 2012

üle kokku 3157,57 eurot, sh hagejale kuulunud arvuti eest 2599 eurot. Kostja seda

hüvitist hagejale edasi ei kandnud. Samuti ei andnud kostja hagejale nõuetekohast uut

arvutit. Kahjustatud arvuti oli hageja tööriist, mille abil hageja tegeles kunsti ja disaini

loomisega. Ilma arvutita ei olnud see võimalik. Kuna kostja hoidis 25. jaanuarist 2012

kuni 19. aprillini 2012 ebaseaduslikult kostja arvutit, ei olnud hagejal võimalik

kasutada arvutit oma töös ja tal jäi saamata tulu kahe tellimuse eest kokku 15 000

eurot. Kuivõrd hageja oleks saanud teha ühe nädala jooksul 2-4 maali, mille väärtus on

vahemikus 1000-6000 eurot, siis jäi hagejal ajavahemikul 26. märtsist 2012 kuni 15.

märtsini 2013, mil hageja ostis endale uue arvuti saamata 450 000 eurot. Hageja leiab,

et nõuete aegumine oli peatunud seoses kriminaalasjas kostja vastu tsiviilhagi

esitamisega.

4. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja palub kohaldada hageja nõude suhtes aegumist ning

teha selles osas vaheotsus. Pooltel oli kokkulepe, et kostja ostab hagejale

kindlustushüvitise eest uue arvuti. Hageja mingil põhjusel kostja ostetud arvutile järgi

ei tulnud, vaatamata sellele, et kostja seda palus. Sellega sattus kostja

vastuvõtuviivitusse. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Tegemist on tehingulise

nõudega, mille aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1

kohaselt 3 aastat. Arvestades, et kostja palus hagejal arvutile järgi tulla 2012. a märtsis,

aegus hageja nõue 2015. a märtsis. Hageja saamata jäänud tulu nõude puhul on

tegemist lepingurikkumisest lähtuva kahjunõudega. Seega kohaldub ka saamata jäänud

tulu nõudele TsÜS § 146 lõikest 1 lähtuv 3-aastane aegumistähtaeg. TsÜS § 147

lõigetest 1 ja 2 tulenevalt algas vastava nõude aegumistähtaeg 2013.a märtsis, kui

selgus hageja väidetava kahjunõude lõplik suurus, ning seega aegus vastav nõue TsÜS

§ 146 lg 1 alusel 2016.a märtsikuus. Kuna hageja põhinõue on aegunud, siis on

aegunud ka viivisenõue.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kostja on taotlenud hageja nõude osas aegumise kohta vaheotsuse tegemist. Kohus on

kostja taotluse rahuldanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3

kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse

suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise

kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust.

2/5

6. Selleks, et hinnata hageja nõuete aegumist, tuleb esmalt määratleda, millised võivad

olla hageja nõuete esitamise õiguslikud alused.

7. Kohus käsitleb esmalt hageja nõuet arvuti eest saadud kindlustushüvitise 2599 euro

saamiseks. Kostja on tuginenud sellele, et pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja

pidi saadud kindlustushüvitise eest ostma uue arvuti ja andma selle hagejale üle.

Hageja on vastava kokkuleppe olemasolu kinnitanud (nt 5. detsembri 2017. a

menetlusdokumendis). Sellest lähtudes saab olla tegemist tehingulise nõudega, mille

aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 kohaselt kolm aastat alates nõude

sissenõutavaks muutumisest. Seega tuleb aegumistähtaja alguse kindlaksmääramiseks

kindlaks teha, millal muutus hageja nõue sissenõutavaks, st millal oli hagejal õigus

nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Arvestades asjaolu, et

poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja hagejale üle andma arvuti, aga hageja nõuab

kostjalt arvuti hinda, saab hageja nõuet pidada kahju hüvitamise nõudeks täitmise

asemel VÕS § 115 mõttes. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel

kahju hüvitamist nõuda täiendavat tähtaega määramata mh VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4

nimetatud juhtudel. Praegusel juhul on hageja väitel kostja rikkunud kokkuleppest

tulenevat põhikohustust anda üle arvuti, mida saab pidada VÕS § 116 lg 2 p-s 1

nimetatud oluliseks lepingurikkumiseks. Kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest

nähtub, et hageja on soovinud kostjalt andmeid ostetud arvuti kohta, millest kostja on

26. märtsi 2012. a e-kirjaga keeldunud. Hageja on käsitlenud sisuliselt seda lepingu

rikkumisena. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu

rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Seega ei ole selle kohustuse täitmise tähtpäev

kindlaks määratud. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei

tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning

võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle

täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades

eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Nõude aegumistähtaja alguse

väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju

tekitamisest selle hüvitamiseks. (vt nt Riigikohtu 17. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas

3-2-1-168-10, p 13). Seega hakkas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema mõistliku aja

möödumisel 26. märtsist 2012. Kohtu hinnangul võib sellise rahalise kohustuse

täitmiseks mõistlikuks tähtajaks pidada kahte nädalat. Seega muutus nõue

sissenõutavaks 10. aprillil 2012 ning kolmeaastane aegumistähtaeg möödus 10. aprillil

2015.

Kohtu hinnangul saab esitatud asjaoludel hageja nõude alternatiivseks õiguslikuks

aluseks olla VÕS § 463 lg-d 1 ja 2 ning VÕS § 75 lg 1. Praegusel juhul võib hageja

esitatud asjaoludest järeldada, et kostja oli sõlminud kindlustuslepingu, mille alusel oli

kindlustatud ka hageja arvuti ning kindlustusjuhtumi toimumisel maksti

kindlustushüvitis kostjale. VÕS 463 lg-te 1 ja 2 alusel võivad kindlustusandjalt täitmist

nõuda nii kindlustusvõtja kui ka kolmas isik, kellega seotud kindlustusrisk on

kindlustatud. Seega on tegemist solidaarvõlausaldajatega VÕS § 73 lg 1 mõttes. VÕS §

75 lg 1 kohaselt peab võlgnikult kohustuse täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja

tasuma teistele võlausaldajatele neile kuuluvad osad. VÕS § 75 lg 2 kohaselt lõpeb

teiste solidaarvõlausaldajate nõude aegumistähtaeg kohustuse täitmise vastu võtnud

solidaarvõlausaldaja vastu ajal, mil oleks aegunud solidaarvõlausaldajate nõue

võlgniku vastu, kuid mitte enne kuue kuu möödumist päevast, mil võlgnik täidab

kohustuse. Seega tuleb aegumise hindamiseks vaadata, millal aegunuks poolte

kindlustushüvitise saamise nõue kindlustusandja vastu. VÕS § 475 lg 1 kohaselt on

kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg

3/5

hakkab kulgema kalendriaasta, mil nõue muutub sissenõutavaks, lõpust. Arvestades

esitatud asjaolusid, mille üle pooled ei vaidle ja mille kohaselt toimus kindlustusjuhtum

25. jaanuaril 2012 ning kindlustushüvitis maksti kostjale välja ajavahemikus 17.

veebruarist 2012 kuni 20. märtsini 2012, võib järeldada, et aegumistähtaeg hakkas

kulgema 2012. a lõpust ja möödus seega 2015. a lõpus.

8. Hageja teine nõue on saamata jäänud tulu nõue. Hageja leiab, et tal jäi tulu saamata,

kuna tal ei olnud tema tööks vajalikku arvutit. Kohtu hinnangul on tegemist samuti

VÕS § 115 järgse kahju hüvitamise nõudega tulenevalt sellest, et kostja rikkus poolte

kokkulepet anda hagejale üle uus arvuti. Tegemist on samuti tehingulise nõudega, mille

aegumistähtaeg tuleneb TsÜS § 146 lg-st 1 ja § 147 lg-st 1. Sarnaselt eelmises punktis

märgituga hakkas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema mõistliku aja möödumisel

kohustuse rikkumise ajast, st 26. märtsist 2012, so 10. aprillil 2012. Kuigi hageja nõuab

saamata jäänud tulu ajavahemiku eest 26. märtsist 2012 kuni 15. märtsini 2013, algab

kohtu hinnangul terve nõude aegumine samal ajal. Nimelt kui kahju tekib ka tulevikus

või selle tagajärjed edaspidi korduvad, tuleb lähtuda kahju ühtsuse printsiibist. See

tähendab, et kohe, kui osa kahjuhüvitisest saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja

hakkab aeguma ka edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue (vt Riigikohtu 3. mai

2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 29; 30. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-177-12, p 12; 10. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-199-13, p 12). Seega

möödus hageja saamata jäänud tulu aegumistähtaeg 10. aprillil 2015.

9. Hageja on tuginenud asjaolule, et tema nõuete aegumine oli peatunud, kuna ta esitas

kostja vastu kriminaalasjas tsiviilhagi. Hageja on 21. jaanuari 2018. a

menetlusdokumendis leidnud, et aegumine peatus alates 28. juunist 2012, mil hageja

esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuurile avalduse kostja kriminaalvastutusele võtmiseks

ning märkis, et soovib kostjalt kahju hüvitamist, ning aegumine algas uuesti 25.

septembrist 2014, mil jõustus kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. TsÜS § 160 lg 1

alusel peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks

või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud

avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas

menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Avaldusena TsÜS § 160 lg 2 p 4

mõttes on käsitatav ka kriminaalasja kohtueelses menetluses uurimisasutuse või

prokuratuuri kaudu esitatud tsiviilhagi (vt Riigikohtu 26. novembri 2007. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-58-07, p 10; 4. detsembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-

106-12, p 42; 19. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-12, p 12). Kohus märgib,

et hageja ei ole kohtule esitanud enda 28. juuni 2012. a avaldust kriminaalmenetluse

algatamiseks kostja vastu. Hageja on sellele oma 28. juuni 2018. a menetlusdokumendi

lisana 2 küll viidanud, kuid esitanud selle asemel Riigiprokuratuuri 24. septembri 2012.

a kirja materjalide saatmisest kriminaalasja kohtueelse menetluse korraldamiseks.

Sellest kirjast ei nähtu, et hageja oleks esitanud eelnevalt kriminaalasjas tsiviilhagi.

Seega ei ole tõendatud hageja väide, et ta esitas kriminaalasja kohtueelses menetluses

28. juunil 2012 tsiviilhagi, mis peatas praeguses menetluses esitatud hagi aegumise.

Samas on hageja esitanud 5. detsembri 2017. a menetlusdokumendi lisana enda 14.

augustil 2014 kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi, milles palub kostjalt välja mõista mh

arvuti hind 2599 eurot, viivis ja saamata jäänud tulu 15 000 eurot. Kohtu hinnangul

saab sellest järeldada, et hageja esitas tsiviilhagi kriminaalasjas nimetatud nõuetes alles

14. augustil 2014, mitte 28. juunil 2012. Seega nimetatud nõude aegumine peatus 14.

augustil 2014. Aegumise peatumine lõppes TsÜS § 160 lg 3 kohaselt 25. septembril

2014, kui Tartu Ringkonnakohtu määrusega kriminaalasjas nr 1-14-7633 jõustus Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri kriminaalasja lõpetamise määrus osas, mis puudutas arvuti eest

4/5

saadud kindlustushüvitisega seotud kuriteoepisoodi. Seega oli nõuete aegumine

peatunud 42 päeva. Arvestades eespool toodud aegumistähtaegade pikkust ja

möödumist, oli seega vastuhagi esitamise ajaks 1. mail 2016 hageja nõuded aegunud.

Seega tuleb hagi jätta TsÜS § 142 lg 1 kohaselt rahuldamata.

10. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulude suuruse kindlaks pärast

otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik

5/5