1-18-5205/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-18-5205

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. augustil 2018. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-5205 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik ola , Ivi Kesküla ja Urmas Rein

Kriminaalasi H. s 424 lg 2

U üüdistuses KarS § järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25.juuni 2018.

a otsus lühimenetluses

Süüdistatav

Apellatsiooni esitaja

H.U , isikukood: XXX; elukoht: XXX XXX (viibib vahi all); kodakondsus: ; haridus: XXX XXX ; emakeel: vene keel; töökoht: ; 2 kehtivat kriminaalkaristust Kahtlustatavana kinnipidamine alates 24.06.2018.a.

Süüdistatava H.U kaitsja Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava H.U kaitsja Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks H.U-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 eurot.

Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks H.U-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 90 (üheksakümmend) eurot.

Summa tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT:

1-18-5205

2 NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa t

asumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 päeva jooksul Tallinna 5 Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. H.

a selles, et olles karistatud Harju U on kohtu alla antud süüdistatun Maakohtu 31.03.2014 otsusega KarS § 424 järgi juhtis tahtlikult ning korduvalt 24.06.2018 kell 04.35 Harjumaal Tallinnas

XXXXXX XXX juures mootorsõidukit BMW 525I reg.nr. olles joobeseisundis (alkoholijoove a – lkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,10 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes - 3 nim

etatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja - maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või te

ma väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu - joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas H.

424 lg 2 U süüdi KarS § järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises 1 aasta 6 kuud vangistust. ja mõistis talle karistuseks KrMS § 238 lg

2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. 3 aastat KarS § 65 lg 2, § 73 lg 4 alusel lõplikuks liitkaristuseks mõisteti vangistust. arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning KarS § 68 lg 1 kohaselt karistuse kandmise alguseks loeti 24.06.2018. 2.1 Sama otsusega

lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.

APELLATSIOON:

3. Apellatsiooni esitas a H. kaitsja Leelo Viil. U süüdistatav Kaitsja taotleb t 1-18-5205 ühistada Harju Maakohtu 25. juuni 2018. a otsus kriminaalasjas nr (18230200436)

H. -le U karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista H.U le kergem karistus, kohaldades KarS § 69 sätteid ja asendades - vangistuse üldkasuliku tööga.

1-18-5205

3 3.1 Apellant asub seisukohale, et süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. KarS § 424 puhul tuleb arvestada, mitmel korral ja millistel asjaoludel on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis toime pandud, samuti on oluline, kuivõrd ohtlik teistele liiklejatele oli juhi sõiduviis. Käesoleval juhul on süüdi tunnistatud üksnes ühes VL kuriteoepisoodis. Süüdistatav peeti kinni joobes, mis ületab seda piirmäära, millest alates on tegemist kriminaalkorras karistatava mootorsõiduki joobes juhtimisega, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 1,10 mg/l. Samas kohtueelses menetluses ülekuulatud tunnistaja

KS (S) ütluste kohaselt oli juhi suust tunda alkoholilõhna ja juhi silmad olid punased, muid joobele viitavaid tunnuseis tunnistaja esile ei toonud. Tõenditest nähtuvalt ei ole H.U põhjustanud liikluses ohtlikke olukordi ning tuli toime sõiduki juhtimisega. Leian, et neid asjaolusid tuleks arvestada tema süü suuruse hindamisel.

3.2 H.U käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on

kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Maakohus märkis õigesti, et karistust

raskendavad asjaolud puuduvad.

3.3 Süüdistatav taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 1 sätestab, et kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Maakohus ei nõustunud sellega, et süüdistatavale mõistetud karistuse võiks asendada üldkasuliku tööga. Kohtu arvates liitkaristuseks mõisteti H.U 'le üle kaheaastane vangistus, mis välistab üldkasuliku töö tegemise võimaluse. Maakohus märkis, et KarS § 73 lg- - s 4 on sätestatud võimalus asendada vangistus üldkasuliku tööga KarS § s 69 sätestatud korras, kuid tähtajalist vangistust saab asendada üldkasuliku tööga vaid tingimusel, et selle määr ei ületa kahte aastat. Kuna Harju Maakohus on 27.09.2017.a otsusega karistanud süü 26), millele lisandub käesolevas distatavat juba vangistusega 2 aastat (tlk 24- kriminaalasjas mõistetav karistus, siis vangistuse asendamise ÜKT ga välistab juba - mõistetava karistuse määr.

3.4 KarS § 69 lg 1 kohaselt kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või

käesoleva seadustiku § s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele - pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on 24.07.2009.a KarS muudatustega üldkasuliku töö senise kohaldamisaluse – kuni kaheaastase vangistuse asendamine – kõrvale loodud täiesti iseseisev võimalus asendada üldkasuliku tööga vangistust, mis pööratakse täitmisele katseaja ebaõnnestumise tõttu. Taolise seadusemuudatuse eesmärk on suunata kohut kaaluma üldkasuliku töö kohaldamist alati, kui süüdlast ähvardab reaalne vangistus. Kuna § 74 kohaselt täitmisele pööratava -de 73- vangistuse asendamine kujutab endast käesoleva paragrahvi lg 1 kohaselt täiesti iseseisvat üldkasuliku töö kohaldamise alternatiivi, siis on sel juhul täiesti tähtsusetu täitmisele pööratava vangistuse määr. Viimane võib seega ületada ka lõike 1 esimeses kohaldamisalternatiivis ette nähtud kaheaastast vangistust. Pole oluline, kas vangistus pööratakse täitmisele katseajal uue kuriteo toimepanemise tõttu (§ 73 lg 5, § 74 lg -d 4- -d 5-6) või käitumiskontrolli eiramise tagajärjel (§ 74 lg 4).(§ 69 komm 2.2.4).

3.5 Kaitsja leiab, et üksnes H.U varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse distsiplineerivat toimet süüdistatava

1-18-5205

4 suhtes. Süüdistatav oskab ja soovib tööd teha, ta on töötab ametlikult XXX -s. Oluline on OÜ süüdistatava poolt alkoholisõltuvuse tunnistamine, tema soov minna alkoholismivastasele ravile ning edaspidi käituda seaduskuulekalt. Süüdistatav kasvatab kahte last. H.U isikuandmeid ning süüteo asjaolusid arvestades ei saa väita, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik tingimata kohaldada reaalset vangistust. KarS § 69 kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata karistuse eesmärkide saavutamisele.

3.6 H. on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning ta on olnud suuteline U alates 27.09.2017.a, s.o ligi pool katseajast käituma seaduskuulekalt. Tuleb rõhutada, et vangistuse asendamise korral üldkasuliku tööga kinnipeetav ei vabane karistusest, vaid kannab selle lõpuni kergematel tingimustel ja olles järelevalve all. Kohaldades H.U suhtes käitumiskontrolli ning ühtlasi pannes talle kohustuse teha üldkasulikku

tööd, on võimalik süüdistatavat tulemuslikumalt mõjutada kui karistuse kandmise korral vanglatingimustes. Kui süüdistatav kannab vanglas karistuse lõpuni ning vabaneb vangistuse kandmiselt tähtaegselt, puudub tema üle karistusaja lõppemise järel igasugune kontroll ja võimalus teda toetada õiguskuulekale teele asumisel. Tuleb silmas pidada, et vangistus on kõige raskem karistusliik ja ka kõige kahjulikum karistus, mis avaldub muuhulgas süüdlase kohanemises passiivse vanglaelu stiiliga. Võib eeldada, et mida pikem on H.U vangistusaeg, seda problemaatilisemaks võib osutuda tema resotsialiseerumine pärast karistuse ärakandmist. Käesoleval juhul ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et H.U

suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale reaalse vangistuse. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leia

b üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest t

ulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt -1-1-64-11; määrused nr 3 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apella ole õiguslikult asjakohased, ndi argumendid ei st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis taotletakse vaid otsuse muutmist asendamise osas. karistusmäära ja selle Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

5. K ksmeelselt, et kaitsja apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust olleegium leiab ü maakohtu otsuse tühistamiseks ega lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. H. -le

U KarS § sanktsioon näeb ette 424 lg 2 kuni neljaaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine m . Maakohus on H. -d karistanud 1 aastase 6 U äär on 2 aastat vangistust

1-18-5205

5 kuulise vangistusega, mida vähendatud 1/3 võrra. Lisaks on apellant jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendis nr 3-1-1-58-13 p 10, mille kohaselt samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega arvestades H.U jätkuvalt lugupidamatu

t suhtumist õiguskorda on talle maakohtu poolt mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni , mis keskmist määra, enam kui kohane.

5.1 Käesoleval määra valikul materiaalõigust ebaõigesti juhul ei ole maakohus karistus kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põh määra valiku aluseks olevaid jendatud karistus asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist - kui ka eripreventiivseid , süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud.

5.2

oludest. Kolleegiumil tuleb märkida, et isiku süü suurus sõltub konkreetse juhtumi asja Nõustuda ei saa apellantidega, et H.U le mõistetud karistus ületaks tema süü - suurust. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Lisaks on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust 06 märkinud, et süü . Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12- suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu Tähendust toimepandud kuriteole (otsuse p 14). omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis ebaõigus), - kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o. KarS § 424 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis on oluline vahe, kui suures konkreetses alkoholijoobes mootorsõidukit juhiti. Käesoleval juhul on tuvastatud, et H.

U juhis mootorsõidukit alkoholijoobes lõpliku tulemusena vähem´alt 1,10 mg/l, (2,20‰), seega KarS § 424 mõttes mitte miinimumi lähedaselt. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.

6. Apellandi apellatsioonis taotletu ei ole vangistuse asendamine üldkasuliku tööga õiguslikult asjakoh KarS § 69 lg 1 ls 3 sätestab ane, kuna selleks puudub seaduslik alus. üheselt, et vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kuna apellant ei ole süüdistatava nõusolekut välja selgitatud, uuduvad nimetatud sätte siis p kohaldamise formaalsed eeldused.

6.1 Kuigi käesoleval juhul puuduvad vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga formaalsed eeldused, l tuleb arvestada ka jätab apellant tähelepanuta, et üldkasuliku töö kohaldamise materiaalseid eeldusi. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). On ilmselge, et H. suhtes ei esineks U eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut (korduvalt

1-18-5205

6 karistatud, s.h samalaadse kuriteo eest), kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. ükski eelnevatest põhikaristuse võimalikest individualiseerimise Seejuures viisidest ei ole (vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ja karistusest tingimisi vabastamine) mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt käesolevas as , siis puuduksid jas ka materiaalsed eeldused KarS § 69 kohaldamiseks.

7. tasu menetluskulu. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud Apellatsioonimenetluse kulu on H.U-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. H. kaitsja Leelo Viil esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal U materjalidega tutvumiseks, kohtuotsuse analüüsiks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 1,5 tundi. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 75 euro maks 15 eurot. t, millele lisandub käibe Kolleegi 75 euro eurot ning um peab põhjendatud summaks t, millele lisandub käibemaks 15 Vanalinna Advokaadibüroo välja mõista riigieelarve kasuks tuleb st eraldatud vahendite arvelt 90 eurot. Antud summa tuleb H. -lt U riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud. jäävad

8. on ilmselgelt Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/