4-18-3931/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 30.07.2018.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär Mariin Vaks Tõlk Ines Üprus Menetlusalune isik T.G, isikukood XXX, elukoht XXX, töökoht puudub

Väärtegu LS § 201 lg 2 Istungil osalenud isikud

T. , Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo G

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor

Tunnistada süüdi T. § 201 lg 2 järgi ning määrata talle karistuseks arest G LS

10 (kümme) päeva. Arest tuleb ära kanda Tallinna Arestimajas ning aresti kandmise alguseks lugeda . kinnipidamise aeg 28.07.2018 kell 8.36. T G

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida väär sõiduauto Chrysler teo toimepanemise vahend:

300M XXX

registreerimismärgiga , mis asub Rahumäe tee 6/1 Tallinn. XXX

Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 17.08.2018.a Harju Maakohtus.

Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

K -111. ohus juhindub VTMS § 107 lg 1 p 1, § 109

ASJAOLUD 28.07.2018.a. koostati väärteoprotokoll nr 20180728370101, mille kohaselt T.G juhtis 28.07.2018.a. kell 08:36 ajal Tallinnas, Pärnu maanteel Viljandi maantee ja Järvevana tee vahel

mootorsõidukit Chrysler 300M reg.nr gooria mootorsõiduki XXX XXX omamata vastava kate juhtimisõigust. T. oli juhtimisõigus taastamata alates 03.09.2017.a. LS § 129 lg 1 G Väärteoasi nr.4-18-3931

2 2 sätete kohaselt. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. T. pani toime LS § G 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta tunnistab end süüdi ning ta juhtis tõepoolest

mootorsõidukit, kuigi tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, kuna tal on juhtimisõigus taastamata. Tema juhiload muutusid kehtetuks kuus kuud tagasi. Ta käis ARK-is teooriaeksamil

aga ju siis ei sooritanud eksamit. Juhtimisõigus oli varasemalt talt ära võetud 6 kuuks joobes juhtimise eest. Rooli istus seetõttu, et pidi tööle sõitma. Peale juhtimisõiguse äravõtmist ja tänase

rikkumise vahel on talle veel esita

tud süüdistus lubadeta sõitmise eest.

Kohtuväline menetleja leiab, et T. süü on kogutud tõenditega tõendamist leidnud. G

Karistusregistrist nähtub, et isik on toime pannud LS § 224 lg 2 rikkumise ning rahatrahv on tänaseks tasumata. Rikkumise eest kohaldati lisakaristust. Juhtimisõigus ei ole isikul taastunud, kuna ta ei ole edukalt sooritanud teooriaeksamit. Antud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Isikut on ka liiklusalaselt varasemalt karistatud kriminaalkorras. Vaatamata sellele,

et teda on varasemalt korduvalt karistatud, jätkab ta uute õigusrikkumiste toimepanemist.

Rahatrahv karistusliigina eripreventiivset mõju avaldada ei suuda ning tema suhtes tuleb

kohaldada raskemaliigilist karistust. Kohtuväline menetleja leiab, et T.G tuleb karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga sanktsiooni keskmises määras, milleks on 15 päeva, mille

kandmise alguseks lugeda 28.07.2018 kell 08:36. Kuivõrd varasemad karistused ei ole talle

piisavalt mõju avaldanud, isik jätkab uute tegude toimepanemist, siis kujutab endast liikluses ta

ohtu. Materjalidest nähtub, et sõiduki Chrysler 300M reg.nr XXX XXX omanik on T.G

, mis on väärteo toimepanemise vahendiks ning kohtuväline menetleja taotleb konfiskeerida antud sõiduk KarS § 83 lg 1 alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, leiab, et väärteo toimepanemine T. poolt on tõendamist leidnud ning tema G

tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Väärtegu on tõendatud: tunnistaja S T ütlustega, mille kohaselt 28.07.2018.a. politseiametnik teenistusülesandeid täites nägi kella 08:36

ajal Tallinnas Pärnu maanteel Viljandi maantee ja Järvevana tee vahel sõidukit Crysler 300M

reg.nr

T.G ik XXX XXX, mis äratas kahtlust ning peatasid sõiduki. Sõidukit juhtis XXX, kellel puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Juhil oli juhtimisõigus taastamata alates 03.09.2017.a.; Maanteeameti liiklusregistri väljatrükiga

kehtivate juhilubade puudumise kohta T.G , sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise

otsusega 28.07.2018.a.; sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktiga ja sõiduki hoiukohta teisaldamise teatisega.

Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1).

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud T.G puhul puuduvad. T.G on varasemalt korduvalt karistatud liiklussüütegude eest, sealhulgas rahatrahvidega ning ühe korra ka kriminaalkorras. Rahatrahvid on osaliselt käesoleva ajani tasumata. Varasemad karistused ei

ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Ta oli teadlik, et omamata juhtimisõigust ta ei tohi rooli istuda, mistõttu ta on selle väärteo toime pannud tahtlikult KarS § 16 lg 3 mõttes.

Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et T.G suhtes tuleb

kohaldada raskemat karistuse liiki ning karistada teda karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb

arestiga.

Arvestades süü suurust, jätab kohus aresti pikkuse alla sanktsiooni keskmist määra.

3 3 Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja taotlus konfiskeerida süüteo toimepanemise vahend T. le G- XXXXXX kuulub rahuldamisele. kuuluv mootorsõiduk Chrysler 300 M reg.nr

KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see

kuulub otsuse või määruse tegemise ajal teo toimepanijale. Maanteeameti andmetel on väärteo

toimepanemise vahendiks olnud mootorsõiduki Chrysler 300 M reg.nr XXXXXX omanikuks T.G.

Riigikohus on 12.06.2008 lahendi nr 3-1-1-37-07 punktis 16 märkinud, et isik, kes juhib

mootorsõidukit joobeseisundis kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo

toimepanemiseks ning järelikult on sõiduki näol tegemist KarS § 424 kirjeldatud kuriteo

vahendiga. Samuti leiab Riigikohus viidatud lahendi punktis 23, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustavaks, kui on piisavalt ja põhjendatud

alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi (vt Riigikohtu 11.10.2013 lahend asjas 3-1-1-78-13 p 8). Seega peab kohus analoogselt vahistamisele (selle kohta

vt Riigikohtu kriminaalk -1-1-108-09, p 9) esitama olleegiumi 08.12.2009.a. määrus asjas nr 3 tulevikuprognoosi joobeseisundis autot juhtinud inimese edasise käitumise kohta. Kohus, leiab, et

Riigikohtu eelkirjeldatud seisukoht on kohaldatav ka juhul, kui isikut

ki süüdistatakse sõidu juhtimises ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ning ka selle süüteo puhul on

sõiduk süü

teo toimepanemise vahendiks.

Kohus leiab, et taotlus ja sellele lisatud materjalide andmed annavad piisava aluse kahtlustuseks,

et T. võib jätkata ka edaspidi liiklussüütegude toimepanemist. Karistusregistri G

väljatrüki kohaselt on T. 7 kehtivat väärteokaristust, neist 5 väärteokaristust G liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 alusel. Teda on varasemal karistatud rahatrahvidega ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega lisakaristusena. On ilmne, et varasemad karistused ei ole avaldanud T. le piisavat mõju, sest T. G- G

jätkas liiklusalaste süütegude toimepanemist, juhtides 28.07.2018 tahtlikult

mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellised asjaolud võimaldavad järeldada, et tegemist on isikuga, kelle käitumismustrit iseloomustab liiklusseaduse nõuete rikkumine. Eeltoodu annab piisavalt alust kahtluseks, et T. võib jätkata ka G

edaspidi liiklussüütegude toimepanemist ning selle takistamiseks on T.G-le kuuluva mootorsõiduki konfiskeerimine põhjendatud. Julia Vernikova Kohtunik