1-08-13169/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-08-13169

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2009 Tartu Kriminaalasja number 1-08-13169 (08260105757) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuistungisekretär Liina Parv Tõlk Natalia Tselikova Kriminaalasi

V.E süüdistuses KarS § 121, § 274 ja § 275 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 20. märtsi 2009 otsus Apellatsiooni esitaja

süüdistatav V.E ja tema kaitsja advokaat Valli Murde Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav V.E

isikukood: XXX elukoht: XXX-XX ei tööta

varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral Kaitsja advokaat Valli Murde.

2 RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu 20. märtsi 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-13169 muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Välja mõista V.E-lt kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde

poolt osutatud õigusabi eest 1200 krooni riigituludesse. V.E tasuda

väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr

10220034800017 või Swedbanki arveldusarvele nr 221023778606. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „V.E, 1-08-13169, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 18. septembrist 2009.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 8. oktoobrist 2009. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 9. oktoobrist 2009.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 20. märtsi 2009 otsusega tunnistati V.E süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

V.E tunnistati süüdi ka KarS § 274 lg 1 järgi, lugedes tõendatuks tema süü

7.11.2008 G4S AS turvatöötajale A.K. jala tahapanemises ja sellega valu põhjustanud kukkumises, ning mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust.

V.E tunnistati samuti süüdi KarS § 275 järgi ja mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti V.E-le liitkaristuseks üksikaristustest raskeima suurendamise teel 10 kuud vangistust.

KarS § 68 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.11.2008-10.11.2008, s.o 3 päeva, ning mõisteti V.E-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata V.E-le mõistetud vangistust täitmisele, kui V.E ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas XXX-XX ; ilmub

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkas katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Maakohus arutas V.E süüdistust KarS § 121 järgi selles, et tema 22.07.2008 kella

23 ajal XXX-XX asuva korteri lävel lõi ühe korra rusikaga N.M. vasaku silma piirkonda,

3

tekitades kannatanule füüsilist valu ja vasaku silma piirkonna hematoomi, pannes sellega toime teise inimese löömise. - V.E süüdistust KarS § 274 lg 1 järgi selles, et tema 07.11.2008 kella 16.24 paiku

viibides Tartus Turu 2 asuvas MC Kasiinod AS Casino Monte Carlo Tasku mängusaalis,

võttis vormikampsunist kinni ja raputas avalikku korda kaitsvat G4S Lõuna Eesti AS turvatöötajat A.K. , kes viibis seal seoses ametikohustuste täitmisega ning seejärel lõi A.K.

jalaga vastu vasakut jalga, mille tagajärjel A.K. kukkus pikali, põhjustades kannatanule füüsilist valu, pannes sellega toime avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivallateo. - V.E süüdistust KarS § 275 järgi selles, et ta eelnimetatud ajal ja kohas solvas oma ametikohustuste täitmisel olevat avalikku korda kaitsvat turvatöötajat A.K. ebatsensuursete sõnadega „suka“ ja „urood“ pärast seda kui turvatöötaja palus tal mängusaalist lahkuda.

Maakohtu otsuse kohaselt V.E süü N.M. vastu silma piirkonda löömises on

tõendatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt 22.07.2008 kella 23 ajal tuli V.E nende korteri ukse taha XXX-XX . V.E küsis tulemasinat. Kui kannatanu vastas, et tal ei ole seda, siis lõi V.E rusikaga kannatanut vastu vasakut silma. V.E poolt N.M. löömine on tõendatud ka tunnistaja J.P. ütlustega, kes oli 22.07.2008 õhtul M. külas ja nägi, kuidas V.E lõi rusikaga N.M. näkku. Kannatanu ja tunnistajate ütluste tõele vastavust kinnitab ka patrullehe koopia, milles on fikseeritud politseipatrulli väljakutse

22.07.2008 kell 23.35-23.50 XXX-XX , kus löödi näkku N.M. t, lööja oli V.E. Traumakaardi koopialt nähtub samuti, et N.M. pöördus TÜ Kliinikumi 23.07.2008 ja avaldas ka arstile, et 22.07.2008 lõi V.E teda näkku.

Süüdistuses KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi on V.E süü tõendatud kannatanu A.K. i

ütlustega, kes on G4S AS turvatöötaja. Kannatanu ütluste kohaselt said nad väljakutse kasiinosse Monte Carlo Tartus Turu tn 2. Nad läksid kohale koos J.L. ja teenindaja rääkis

neile, et üks klient häirib teisi ning on alkoholijoobes ja agressiivne. Samal ajal tuli nende

juurde V.E ja hakkas nendega üleolevalt rääkima ning vene keeles sõimama, kasutades sõnu „suka“, „urod“ ja muid sõimusõnu. V.E ei kuuletunud korraldusele lahkuda kasiinost ja jätkas sõimamist. Ühel hetkel V.E krahmas A.K. kinni nii, et tal

kukkus raadiosaatja maha. Kannatanu võttis raadiosaatja üles ja hakkas V.E kasiinost välja suunama. V.E hakkas vastu ja lõi oma jalaga vastu kannatanu jalga

nii, et kannatanu kaotas tasakaalu ja kukkus põrandale pikali. Löömine tekitas kannatanule valu, samuti kukkumine. Pärast seda panid nad V.E käed raudu ja kutsusid kohale politsei.

Kuna kasiinos oli kliente ja klienditeenindajad, siis A.K. tundis end V.E poolt

öeldud sõnadest solvatuna. Sõimamise ajal vaatas V.E talle otsa ja seetõttu

kannatanu tundis, et need sõnad olid suunatud temale. Kannatanul oli seljas turvafirma vormiriietus ja sellest oli näha, kes ta on. Tunnistaja J.L. ütluste kohaselt ei kuuletunud V.E nende palvele kasiinost lahkuda

ja väljendas ennast ebatsensuursete sõnadega. Nad hakkasid teda välja suunama ning V.E

võttis paarimehest kinni ja pani talle jala taha, lõi oma jalaga vastu tema jalga,

mistõttu mõlemad kukkusid, A.K. alla ja V.E talle peale. Pärast seda läks ta paarimehele appi ja nad panid V.E käed raudu. Tunnistaja kuulis, kui V.E kasutas A.K. iga rääkides ebatsensuurseid sõnu.

V.E ei tunnistanud end talle KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi esitatud süüdistuses süüdi. Süüdistatava ütluste kohaselt lõi ta rusikaga vastu mänguautomaati ja administraator tuli teda keelama ning palus tal lahkuda. Tema hakkas selgitama, et selle pärast ei tohi teda ära saata, kuid administraator kutsus Falcki turvamehed. Turvatöötajad kasutasid tema kallal jõudu ilma asjata, ta oleks kasiinost ise lahkunud. Turvatöötajad keerasid ta põrandale ja tegid

4 talle haiget, kuna tal oli olnud neeruoperatsioon. Turvatöötaja kukkus tema peale, tal oli suur valu ja siis ta ütles neile ja . Löömist V.E eitab, tunnistab, et kui ta oli põrandal, siis ta tõukas jalgadega.

KarS § 275 järgi on karistatav võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kannatanu ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et A.K. ja J.L. täitsid oma ametiülesandeid - turvatöötajad said väljakutse kasiinosse, kuna üks klient, V.E häiris teisi kliente ja keeldus administraatori korraldusi täitmast. G4S Lõuna-Eesti ametijuhendist (kd II, tl 3-4) nähtub, et A.K. i kui turvatöötaja ametiülesannete

hulka kuulub muuhulgas ka häireolukordade operatiivne lahendamine, korra kindlustamine tellija või tööandja objektidel. Seega oli A.K. avalikku korda kaitsev muu isik. Solvamine on inimese halvustamine ebasündsas vormis. tähendab eesti keelses värdjat,

ebardit, väärarendit, koletist, peletist. Ka sõna (emane koer, lita) on vulgaarne ja

kasutatakse sõimusõnana. Kuna mõlemad sõnad, mille kasutamist kinnitasid nii kannatanu, tunnistaja J.L. kui ka süüdistatav ise, on oma sisult halvustavad ja inimest alavääristavad, on tegemist solvamisega. Kannatanu A.K. i ja tunnistaja J.L. ütlustega loeb kohus tõendatuks, et V.E kasutas

kannatanu suhtes solvavaid väljendeid. Mõlemad turvatöötajad tunnistavad, et V.E-ga

rääkis ainult A.K. ning seetõttu tundis viimane, et solvavaid väljendeid kasutatakse just tema suhtes. Erinevalt laimamisest rünnatakse solvamisega inimese sisemist autunnet ja väärikust ning seetõttu ei ole tähtsust sellel, kas solvavaid väljendeid nende kasutamise ajal peale adressaadi keegi veel kuulis. A.K. i ja J.L. ütlustega on tõendatud, et solvavaid väljendeid kasutas V.E pärast seda, kui nad palusid tal kasiinost lahkuda. Nende ütlustega on ümber lükatud süüdistatava ütlused selle kohta, et solvavaid sõnu kasutas ta valu pärast alles siis, kui turvatöötajad olid tema suhtes jõudu kasutanud.

KarS § 274 lg 1 järgi on karistatav võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametkohustuste täitmisega. V.E-le pannakse süüks seda, et ta lõi vastu A.K. i jalga, mille tõttu viimane kukkus.

Löömise osas on kannatanu ja tunnistaja J.L. ütlused mõnevõrra erinevad. Kannatanu on öelnud, et V.E lõi oma jalaga vastu tema jalga, J.L. on öelnud, et V.E pani A.K. ile jala taha. Käesolevas asjas on asitõendiks tunnistatud turvakaamera salvestus, mis on tehtud 7.11.2008 ajavahemikus kell 16.23.19 kuni kell 16.30.45 (Kd II, tl 9-18). Nimetatud salvestiselt on näha, et V.E osutab turvatöötajatele vastupanu, kui viimased viivad teda kasiinost välja ja

ta paneb A.K. ile jala taha, mistõttu viimane kukub maha ja V.E tema peale.

Videosalvestis, kannatanu ja tunnistaja J.L. ütlused lükkavad ümber V.E väited

selle kohta, et turvatöötajad keerasid V.E põrandale pikali. Videosalvestise ja tunnistaja J.L. ütlustega loeb kohus tõendatuks, et V.E ei löönud A.K. it jalaga vastu jalga, vaid pani talle jala taha, mis iseenesest ei põhjusta reeglina valu. Käesoleval juhul on

aga KarS § 274 lg 1 objektiivse koosseisu üks element - vägivalla kasutamine, täidetud

sellega, et V.E tahtlik teguturvatöötaja A.K. ile jala taha panemine põhjustas

viimase valulise kukkumise. Iga keskmine tavalise elukogemusega inimene saab aru, et teisele inimesele jala taha panemine võib põhjustada kukkumise, mis võib tekitada valu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 274 lg 1 ja § 275 subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Antud asjas ei ole vaidlust selle üle, et V.E oli teadlik sellest, et A.K. oli konflikti lahendama kutsutud turvatöötaja. Seega kasutas ta tahtlikult solvavaid väljendeid ja füüsilist vägivalda avalikku korda kaitsva oma tööülesandeid täitva isiku suhtes.

5

Apellatsioonides esitatud taotluste sisu

V.E kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o süüdistuses KarS §-de 121 ja 274 lg 1 järgi ning teha selles osas õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni kohaselt ei ole V.E löönud rusikaga N.M. t vasaku silma piirkonda. Kohus ei arvestanud seda, et kannatanu ja tunnistaja J.P. on omavahel ammused sõbrannad,

kes tihti koos alkoholi tarvitavad. Seega ei saa pidada kannatanu ja tema sõbranna ütlusi

usaldusväärseteks. Viimati külastas V.E kannatanut 22.07.2008 ja kannatanu lõi

hoopis teda näkku. Tõendatud ei ole, et just V.E tekitas kannatanule süüdistuses märgitud vigastused. Süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi ei nähtu turvkaamera salvestuselt, et V.E paneb kannatanule jala taha. Kohtuotsuse kohaselt ei ole tõendatud, et V.E lõi A.K. it vastu vasakut jalaga, mille tagajärjel kannatanu pikali kukkus. Seega ei leidnud tõendamist vägivald

turvatöötaja vastu. Ka ei ole eriti usutav, et kukkumine põrandale, mis on kaetud pehme vaibaga, oli valulik.

V.E esitas ka iseseisva apellatsiooni, milles märgib, et N.M. ütlused pole

usaldusväärsed. Turvatöötaja vastu talle süüksarvatud tegude toimepanemise ajal oli V.E haige ja ei olnud võimeline nimetatud tegusid seetõttu toime panema.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsioone neis toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei

kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Apellatsioonides ei ole esitatud uusi tõendeid. Taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt V.E õigeksmõistmist. Tõendite hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduste, millele tugineb V.E KarS §-de 121, 274 lg 1 ja 275 järgi süüditunnistamine, ümberhindamist.

Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (otsuse lk 3-6). Seejuures on seoses süüdimõistva otsusega sisuliselt

antud hinnang ka kaitsja taotlusele V.E KarS §-de 274 lg 1 ja 275 järgi õigeks mõista, mis oli maakohtule teada kohtuvaidluste kaudu (II kd lk 86). Sama taotlust, millele lisandub ka taotlus KarS § 121 järgi õigeks mõista, korratakse apellatsioonides, kus leitakse,

et antud kriminaalasjas on vaieldavusi ja kahtlusi, mida pole suudetud tõsikindlalt ümber

lükata. Siin peetakse silmas olukorda, kus süüdimõistev kohtuotsus rajaneb kannatanute ja tunnistajate ütlustel, kuid V.E vastupidiseid ütlusi kas pole arvestatud või on need

loetud ebausaldusväärseteks. Ringkonnakohus ei nõustu nende väidetega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega V.E süü tõendatuse kohta KarS §-de 121, 274 lg 1 ja 275 järgi, sest need vastavad faktilistele asjaoludele. Maakohus on kuritegude

kvalifitseerimise osas materiaalõigust õigesti kohaldanud, samuti pole rikutud kriminaalmenetlusõiguse norme.

Vastuseks apellatsioonides toodud väidetele, et süüdistuses KarS § 121 järgi on maakohus alusetult lugenud usaldusväärseks ainult kannatanu N.M. ja tunnistaja J.P. ütlused ning pole

arvestanud V.E ütlusi, ringkonnakohus märgib, et maakohus on tõendeid igakülgselt ja objektiivselt hinnanud ning see vastab kohtuistungi protokollis kajastatule.

6 Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga (otsuse lk 3-4), et N.M. ja J.P. ütlustega on ümber lükatud V.E ennastõigustavad ütlused selle kohta, et N.M. lõi eelnevalt teda ja tema vaid tõrjus lööki. Maakohtu järeldust kinnitab kohtuistungi protokoll, mille kohaselt N.M. kinnitas, et V.E lõi teda rusikaga vastu vasakut silma ning löömist nägi pealt J.P. (II kd lk 77-78 pöördel). Kannatanu vigastused on fikseeritud traumakaardil (I kd lk 6-8).

Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 4), millega on tõendatud KarS § 121 järgi esitatud

süüdistuse objektiivne ja subjektiivne koosseis V.E käitumises. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Vastuseks väidetele, et V.E pole turvatöötajat solvanud ega tema suhtes vägivalda

kasutanud, ringkonnakohus märgib, et kohtuistungi protokoll ei kinnita seda väidet. V.E ise on öelnud, et ta kasutas turvatöötajaga suheldes sõnu „suka“ ja „urood“, sest tal oli valus, kui teda kinni peeti. Samuti turvatöötajaga rüseledes võis ta teda tõugata ja jalaga

lükata, kuid seda seoses sellega, et ta oli haiglast operatsioonilt tulnud ja kinnipidamisel tekitati talle valu (II kd lk 82-82 pöördel). Kannatanu A.K. i ütluste (II kd lk 76-77) kohaselt said nad väljakutse kasiinosse Monte Carlo Tartus Turu tn 2. Nad läksid kohale koos J.L. ja teenindaja rääkis neile, et üks klient häirib teisi ning on alkoholijoobes ja agressiivne. Samal ajal tuli nende juurde V.E ja hakkas nendega üleolevalt rääkima ning vene keeles

sõimama, kasutades sõnu „suka“, „urod“ ja muid sõimusõnu. V.E ei kuuletunud korraldusele lahkuda kasiinost ja jätkas sõimamist. Ühel hetkel V.E krahmas A.K.

kinni nii, et tal kukkus raadiosaatja maha. Kannatanu võttis raadiosaatja üles ja hakkas V.E

kasiinost välja suunama. V.E hakkas vastu ja lõi oma jalaga vastu kannatanu jalga nii, et kannatanu kaotas tasakaalu ja kukkus põrandale pikali. Löömine tekitas

kannatanule valu, samuti kukkumine. Pärast seda panid nad V.E käed raudu ja kutsusid kohale politsei.

Kuna kasiinos oli kliente ja klienditeenindajad, siis A.K. tundis end V.E poolt

öeldud sõnadest solvatuna. Sõimamise ajal vaatas V.E talle otsa ja seetõttu

kannatanu tundis, et need sõnad olid suunatud temale. Kannatanul oli seljas turvafirma vormiriietus ja sellest oli näha, kes ta on. Tunnistaja J.L. ütluste (II kd lk 80-80 pöördel) kohaselt ei kuuletunud V.E nende

palvele kasiinost lahkuda ja väljendas ennast ebatsensuursete sõnadega. Nad hakkasid teda

välja suunama ning V.E võttis paarimehest kinni ja pani talle jala taha, lõi oma jalaga vastu tema jalga, mistõttu mõlemad kukkusid, A.K. alla ja V.E talle peale.

Pärast seda läks ta paarimehele appi ja nad panid V.E käed raudu. Tunnistaja kuulis, kui V.E kasutas A.K. iga rääkides ebatsensuurseid sõnu. Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 6), milles seisnes solvamine ja et see toimus siis kui turvatöötajad palusid V.E kasiinost lahkuda, mitte aga siis kui tema suhtes jõudu

kasutati ja tal valus oli. Samuti on põhjendatud, millega on ümber lükatud V.E

väited, et turvatöötajad keerasid ta põrandale pikali ja olid tema peal. Videosalvestiselt on näha, et V.E paneb A.K. ile jala taha, mistõttu viimane kukub maha ja V.E

tema peale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, sest need vastavad uuritud tõenditele. Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 5-6), millega on tõendatud KarS §-de 274 lg 1 ja 275

järgi esitatud süüdistuse objektiivne ja subjektiivne koosseis V.E käitumises.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mis on kooskõlas sellekohase kohtupraktikaga (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-69-09).

Ringkonnakohus tõendeid kogumis hinnates ei tuvastanud mingeid kõrvaldamata kahtlusi KrMS § 7 lg 3 mõttes, nagu seda apellatsioonides leiti.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjale

7 makstud tasudest seoses tema osalemisega kohtuistungil ja seega on V.E kohustatud hüvitama kulud õigusabile 1200 krooni ulatuses, mis olid osutatud advokaat V. Murde poolt.

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau