2-18-5052/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated2-18-5052/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Dina Sõritsa Otsuse tegemise aeg ja koht
15. august 2018 Tallinn Tsiviilasja number 2-18-5052 Tsiviilasi S M hagi S M vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind
3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S M (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja S M (isikukood xxxx, elukoht teadmata) Asja läbivaatamine 15.08.2018 RESOLUTSIOON
1. Hagiavaldus rahuldada.
2. Lahutada S M (isikukood xxxx) ja S M (isikukood xxxx) abielu, mis on registreeritud notar T T poolt xxxx ja mille kohta on tehtud kanne nr xxxx.
3. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. S Mule toimetada otsus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
1. S M (hageja) esitas 03.04.2018 Tartu Maakohtule hagi S M (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Tartu Maakohtu 05.04.2018 määrusega edastati asi kohtualluvusel Harju Maakohtusse.
2. Hagiavalduse kohaselt on abielu sõlmitud xxxx. Hageja soovib abielu kohtus lahutada, kuna kostja sõlmis hagejaga abielu, et vabaneda ennetähtaegselt vanglast. Kooselu pole olnud ühtegi päeva. Kostja kadus samal päeval kui vabanes. Hageja jäi kohtuistungil hagi juurde ja leppimist võimalikuks ei pea. Hagejal on plaanis uuesti abielluda.
3. Kostja kohtule oma seisukohta abielu lahutamise küsimuses ei teatanud ja kohtuistungile ei ilmunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5. Kohus kuulas tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 hageja 15.08.2018 kohtus isiklikult ära. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde ega pidanud leppimist võimalikuks. Kohtule teadaolevatel aadressidel ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada. Politseija Piirivalveameti andmetel puudub kostjal kindel elukoht (kodutu). Kostjale on menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6. Kohus leiab, et asi tuleb sisuliselt lahendada. Kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud.
7. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
8. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et soovib abielu lahutada. Pooltel ei ole kooselu olnud ja hageja ei soovi abielu taastada. Kohus leiab, et abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole vastava tahteta. Lisaks ei asjaoludest tulenevalt võimalik ega mõistlik anda pooltele leppimisaega olukorras, kus kostja asukoht on nii kohtule kui ka hagejale teadmata.
9. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb poolte abielu lahutada.
10. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
11. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik
2