2-18-5195/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Dina Sõritsa

15. august 2018 Tallinn

2-18-5195

XXX XXX hagi XXX

XXX XXX) vastu abielu lahutamise nõudes

3 500 eurot

Hageja XXX XXX (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post

XXX@florein.ee)

Kostja XXX XXX (end XXX) (isikukood xxx, elukoht

xxx; e-post: xxxx)

Asja läbivaatamine

15.08.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Lahutada XXX XXX (isikukood xxx) ja XXX XXX (end XXX) (isikukood xxx)

abielu, mis on registreeritud 23.12.2013 Prantsuse Vabariigis asutuses Service

de L’Etat Civil de Cagnes-sur-Mer (Alpes-Maritimes) ja mille kohta on antud

akt nr xxx.

3. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. XXX XXX esitas 04.04.2018 Harju Maakohtule hagi XXX XXX (end XXX) vastu abielu

lahutamise nõudes. Hagist nähtuvalt on poolte abielulised suhted lõppenud 15.06.2016 ja

hageja ei soovi enam kostjaga koos elada, püsivalt on vaidlused ja erinevad vaated elule.

Ühiseid lapsi ei ole. Abielu on sõlmitud 23.12.2013 Prantsusmaal.

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja

koht

Tsiviilasja number

(end

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2. 15.08.2018 kostja teatas telefoni teel ja kirjalikult, et nõustub abielu lahutamisega ja Eesti

õiguse kohaldamisega.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4. Kohus kuulas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg-st 2 tulenevalt hageja

13.06.2018 ja 15.08.2018 kohtus isiklikult ära. Hageja jäi abielu lahutamise nõude

juurde. 13.06.2018 ega 15.08.2018 kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuna elab ja töötab

välismaal. Kohus andis kahel korral kostjale võimaluse esitada oma seisukoht kirjalikult,

samuti kuulas kohus kostja ära telefoni teel 22.05.2018 ja 15.08.2018. 15.08.2018 kostja

teatas telefoni teel ja kirjalikult, et nõustub abielu lahutamisega ja Eesti õiguse

kohaldamisega.

5. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja elamist ja töötamist välismaal, on tal TsMS §

346 lg 2 kohaselt kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kohus leiab, et käesoleval

juhul on võimalik asja lahendada ka ilma kostjat isiklikult kohtuistungil ära kuulamata.

Kostja on oma seisukoha (nõusolekut abielu lahutamisega) avaldanud kirjalikult ja kohtu

poolt telefoni teel ärakuulamisel 15.08.2018.

6. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele

kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise

ajal. REÕS § 57 lg 3 kohaselt, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev

kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel,

kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis.

Abikaasade ühine elukoht oli Prantsusmaal. Hageja on määratlemata kodakondsusega ja

kostja on Venemaa kodanik. Pooled on nõustunud Eesti õiguse kohaldamisega. Seega

kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi perekonnaseadus.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2

alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või

lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu

lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu

enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2

abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

PKS § 66 punkt 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal

kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud

poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või

ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

8. Kohus asub seisukohale, et abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole vastava

tahteta. Pooled on avaldanud kohtule soovi abielu lahutada. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine

ei ole võimalik.

9. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt

oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud

menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Dina Sõritsa

kohtunik