2-18-103944/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15.august 2018, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-103944

Tsiviilasi

Salva Kindlustuse AS hagi S L vastu tagasinõude

korras kahju 674,02 euro hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

674,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984,

asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Tiina Saluste (isikukood

47801014935,

Salva

Kindlustuse

AS,

e-post

tiina.saluste@salva.ee);

Kostja: S L (isikukood xxxx, elukoht xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist, kuid enne

kohtuotsuse tegemist hageja nõude rahuldanud.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

2.2.

Mõista kostjalt S Llt hageja Salva Kindlustuse AS kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 70,77 eurot (riigilõiv).

3. Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas 22.02.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse S Llt (kostja) 1 674,02 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

13.03.2018 kostjale makseettepaneku, mis on talle kätte toimetatud 24.03.2018 aadressil xxxx.

Kostja esitas 02.04.2018 nõudele vastuväite, mille kohaselt tunnustab kostja nõuet osaliselt

summas 1 000 eurot. Ülejäänud osas vaidleb kostja nõudele vastu. Seoses kostja vastuväitega

lõpetas Pärnu Maakohus 19.04.2018 maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõue üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohus koostas 23.04.2018 määrusega tunnustatud nõude osas maksekäsu ja

lõpetas menetluse hageja nõudes kostja vastu 1 000 euro ulatuses. Nõude ülejäänud, s.o 674,02

euro ja edasiulatuva viivise osas, menetlus jätkus ning selles osas esitas hageja 25.04.2018

Harju Maakohtule hagi. Hageja tasus hagilt täiendavat riigilõivu 70,77 eurot.

3. Harju Maakohus võttis hagi 02.05.2018 määrusega menetlusse ja küsis kostjalt hagile

kirjalikku vastust.

4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 26.05.2018 tähitud kirjaga isiklikult allkirja vastu

aadressil xxxx. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (15.06.2018) ega käesoleva ajani

hagile vastanud.

5. Hageja teatas 08.06.2018 kohtule, et kostja tasus 06.06.2018 hagejale kogu võlgnevuse

summas 674,02 eurot.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

6. Hageja nõuab kostjalt Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 53 lg 1 p 2 alusel tagasinõude

korras kahju hüvitamiseks 674,02 eurot ja riigilõivu 70,77 eurot. Kahju seisneb hageja poolt

kostja põhjustatud liiklusõnnetuses kannatanule välja makstud kahjuhüvitises.

7. Hageja toob nõude aluseks esile järgmised asjaolud:

-

17.02.2017 toimus xxxx teel liiklusõnnetus (kahjujuhtum), mille käigus sõitis kostja

juhitud sõiduk xxxx (reg. nr xxxx) ette sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile xxxx

(reg nr xxx). Kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt seda nõuetekohaselt

vormistamata ning politseile teatamata.

-

Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki xxxx (reg. nr xxxx) juhi tsiviilvastutuse

kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping (poliis nr 65707209).

Sellest tulenevalt hüvitas hageja kannatanule tekkinud kahju, tasudes sõiduki xxxx (reg

nr xxxx) omanikule 2 550 eurot.

-

Hageja omandas avariilise sõiduki xxxx (reg nr xxx) ning selle müügist laekus hagejale

875,98 eurot. Hageja kandis kulusid antud kahjujuhtumiga seonduvalt seega

1 674,02 eurot.

-

Hageja esitas kostjale tagasinõude 1636,74 euro tasumiseks LKS § 53 lg 1 p 2 alusel,

kostja ei tasunud nõuet tähtaja jooksul.

-

05.12.2017 esitas kostja hageja tagasinõudega seonduvalt Eesti Liikluskindlustuse

Fondi juures tegutsevale liikluskindlustuse lepitusorganile avalduse lepitusmenetluse

algatamiseks. 13.02.2018 lõpetati lepitusmenetlus edutuse tõttu. Lepitaja hinnangul oli

hageja tagasinõue kostja vastu põhjendatud.

Kostja vastuväited

8. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastuväiteid ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus

märgib

otsuse

kirjeldava

ja

põhjendava

osa

lihtsustatult

vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444.

10. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

11. Kostja on hagis esitatud faktilised asjaolud omaks võtnud TsMS § 407 lg 1 alusel jättes

hagile vastamata. Sisuliselt võib kostja käitumist pärast hagi esitamist tõlgendada ka hagi

õigeks võtmisena TsMS § 440 mõttes, kuna kostja maksis pärast hagi esitamist, kuid enne

kohtuotsuse tegemist hagejale ära kogu võlgnevuse.

12. Formaalses mõttes tuleb aga kohtul jätta hagi rahuldamata seoses asjaoluga, et kostja on

hagimenetluse ajal võlgnevuse hagejale ära tasunud. Hageja nõude rahuldamise tõttu ei ole tal

enam nõuet kostja vastu ja kohus ei tuvasta hageja õiguste rikkumist. Seetõttu puudub ka alus

hagi rahuldamiseks. (Vt ka RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-139-16)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

14. Üldreegli kohaselt ehk TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 annab aga kohtule ulatusliku kaalutlusruumi nähes ette, et

kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik.

15. Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus lähtub

analoogia korras TsMS § 168 lg-st 6, mille kohaselt kostja poolt hagi õigeksvõtu korral kannab

hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kohus on tuvastanud (otsuse p 11), et sisuliselt võttes on kostja hageja nõude rahuldamisega

hagi õigeks võtnud. Samas nähtub asja materjalidest ja hagiavalduse asjaoludest, et kostja

käitumine hageja suhtes ei ole olnud heatahtlik ning kahjuhüvitise saamiseks kostjalt ei olnud

hagejal muud võimalust, kui pöörduda kohtusse (hageja on kohtueelselt pöördunud kostja poole

nõudega ning läbinud ka kohtueelse menetlusena Eesti Liikluskindlustuse Fondi juures

tegutseva organi poolt korraldatava lepitusmenetluse. Kostja hageja nõuet ühelgi juhul enne

kohtusse pöördumist ei rahuldanud). Kohtu hinnangul on kostja andnud oma käitumisega

hagejale põhjuse pöörduda kohtusse. Seega tuleb jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

16. TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 70,77 eurot (t lk 33).

17. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik