2-17-18331/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15.augustil 2018

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-17-18331

Kohtuasi

D J hagi AS TURVAMEHED vastu töötasu 480 euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

480 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: D J (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxx)

Kostja: AS TURVAMEHED (registrikood 12379909,

asukoht Kadaka tee 86a, Tallinn) seaduslik esindaja Signe

Heinmaa

Menetluse liik

Lihtmenetlus, kirjalik

Resolutsioon

1. D J hagi AS-i TURVAMEHED vastu töötasu 480 euro

väljamõistmiseks rahuldada

2. Mõista AS-ilt TURVAMEHED välja 480 (nelisada

kaheksakümmend) eurot D J kasuks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta AS-i TURVAMEHED kanda

2. D J menetluskulude puudumise tõttu jätta tema

menetluskulud AS-ilt TURVAMEHED välja mõistmata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Menetlus töövaidluskomisjonis

1. 25.09.2017 esitas D J (edaspidi ka töötaja või hageja) Tööinspektsiooni

töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse, milles palus AS-ilt TURVAMEHED

(edaspidi ka tööandja või kostja) välja mõista mai 2017 eest töötasu 480 eurot. 30.11.2017

tegi TVK otsuse, millega rahuldas hageja nõude ja mõistis kostjalt välja mai 2017 töötasu

480 eurot. 07.12.2017 esitas kostja kohtule taotluse töövaidlusasja nr 4-1/1981/17

läbivaatamiseks hagimenetluses. Kostja vaidlustas TVK otsuse täies ulatuses.

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud

2. 04.01.2018 esitas hageja kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista mai ja juuni

2017 eest töötasu 480 eurot. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures suulise

lepingu alusel alates 21.04.2017 tehniku ametikohal. Töösuhe lõppes 05.06.2017. Suuliselt

oli kokku lepitud töötasu 990 eurot kuus, tööaeg 5 päeva nädalas, 8 tundi päevas. Tööandja

on maksnud töötasu aprilli ja osaliselt mai 2017 eest 470 eurot. Saamata jäänud töötasu on

480 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle 142,40 eurot ületavas osas rahuldamata jätta.

Vastuväidete kohaselt ei nõustu kostja hageja väitega brutotöötasu kokkuleppes 990 eurot.

Kontrollimaks hageja kutsealast sobivust tehniku ametikohale, leppisid pooled kokku, et

hageja asub tööle katseajal töötasuga 600 eurot bruto ja pärast katseaja lõppu töötasuga 990

eurot bruto. Kostja andis töötajale tutvumiseks töölepingu näidise, kuid töötaja ei olnud nõus

antud tingimustel töölepingut allkirjastama. Kuna töötaja lahkus töölt, siis ei olnud võimalik

töölepingut allkirjastada. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja on õigustatud

saama töötasu 600 eurot bruto, millise summa osas olid pooled kokkuleppe saavutanud.

4. Kostja on seisukohal, et töövaidluskomisjoni kohaldatud ehitussektori keskmise töötasu

statistika ei ole asjakohane, kuna hageja ei olnud kvalifitseeritud töötaja, ei sobinud

kutseoskustelt tehniku ametikohale ja tegi katseaja jooksul sisuliselt abitöötaja tööd. Kuna

töötaja lahkus töölt, siis ei olnud kostjal vajadust töölepingut katseaja ebarahuldavate

tulemuste tõttu lõpetada, kuid juhul, kui hageja oleks soovinud tööle jääda, oleks kostja

sunnitud töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu lõpetama. Kuna töötajale on

välja makstud töötasu vähem, siis on kostja valmis maksma täiendavalt brutotöötasu 142,40

eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures suulise lepingu alusel alates

21.04.2017 täistööajaga ning, et töösuhe lõppes 05.06.2017.

6. Pooled vaidlevad hagejale välja maksmata jäetud töötasu suuruse üle.

7. Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 alusel loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja

asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS §

4 lg 4 kohaselt ei muuda töölepingu kirjaliku vorminõude järgimata jätmine lepingut

tühiseks. Järelikult on poolte vahel sõlmitud tööleping sõltumata selle kirjalikult

vormistamata jätmisest.

8. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt

töölepingule. TLS § 29 lg 1 sätestab eelduse, mille kohaselt töötaja ja tööandja on töötasu

suuruses kokku leppinud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku

lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus

ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu

(TLS § 29 lg 2).

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 28 lg 2 kohaselt kui lepingu hinda ei ole määratud ega hinna

määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega

muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki

lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt

asjaoludele mõistlik hind.

10. Poolte väited kokkulepitud töötasu suuruse kohta on omavahel vastuolus. Kohus on

seisukohal, et kostja väide, mille kohaselt leppisid pooled kokku katseajal 600 euro suuruses

töötasus, on vastuolus tema enda poolt hagi vastuses esile toodud asjaoluga, et hageja

keeldus allkirjastamast temale tutvumiseks esitatud töölepingu näidist, kus on kehtestatud

tehniku ametikohal esimesel kuul 600 euro suurune töötasu ja alates 21.05.2017 töötasu

990,66 eurot (TVK lk 22-25). Tõendamata on kostja väited selle kohta, et hageja ei töötanud

kostja juures tehnikuna, vaid tegi abitöötaja töid. Asjakohatud on kostja väited tema poolt

töölepingu lõpetamise kavatsuse kohta töötaja katseaja ebarahuldavate tingimuste tõttu,

kuivõrd nõudeid töösuhte lõpetamise aluse tuvastamiseks töövaidluskomisjonile ega kohtule

esitatud ei ole ning lahendamisele kuulub vaid töötaja saamata palga nõue.

11. Eesti Statistikaameti 2017. aasta II kvartali andmete alusel oli ehituse (sh eriehitustööd, nt

signalisatsioonisüsteemide paigaldus, remont) valdkonnas keskmine brutokuupalk 1153

eurot. Kostja esitatud töölepingu näidise kohaselt oli kostja juures tehniku igakuine töötasu

990,66 eurot. Töölepingu seadusest ei tulene, et katseajal töötamise ajal on töötaja töötasu

väiksem pärast katseaja lõppemist makstavast töötasust. Eeltoodust tulenevalt asub kohus

seisukohale, et hageja töötasu suuruseks täistööajaga töötamisel tuleb lugeda hageja esile

toodud 990 eurot kuus.

12. TLS 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud

tingimustel ja ajal. TLS § 81 lg 1 sätestatu kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik

töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

13. Pooltel ei ole vaidlust, et tööandja tasus avaldajale maikuu 2017 eest 470 eurot (bruto) ning

hageja asus tööle täistööajaga s.o 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Seega pidi

kostja hagejale tasuma töötasu 2017 mai eest summas 1153 eurot. Järelikult on hageja nõue

vähemtasutud summa 480 euro väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies

ulatuses. Kuivõrd hageja kohtule esitatud rahaline nõue 480 eurot 2017.a mai ja juunikuu

eest kattub töövaidluskomisjonile esitatud nõudega 2017.a maikuu eest, uut rahalist nõuet

ega töötasu arvestust esile toodud ei ole ja kohus vaatab läbi hageja TVK-le esitatud

avaldust, siis jätab kohus tähelepanuta hageja väite 2017.a juunikuu töötasu kohta.

Menetluskulude jaotus

14. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja

kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja teatas kohtule, et tal

menetluskulusid ei ole, mistõttu ei saa kohus neid ka kostjalt välja mõista.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/