1-18-3614/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2019 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-18-3614 Kohtunik Sekretär, tõlk Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo,

Marina Davõdovitš Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid S.N ´i tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu

S.N, isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas Asja läbivaatamise kuupäev 14.02.2019 avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega S.N

elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, 5 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 31.01.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.N tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

S.N tunnistati süüdi Viru Maakohtu 09.05.2018 otsusega KarS § 1, § 120 lg

121 lg 2 p 64 lg 1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta. 2, 3 järgi ja karistati KarS §

KarS § 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata 74 lg katseajaga 1 aasta 3 kuud. Katseaja jooksul pidi S.N järgima KarS § 75 lg 1 p 1 75 lg 2 p

– 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 8 sätestatud lisakohustust.

Viru Maakohtu 13.08.2018 määrusega pöörati täitmisele S.N-ile Viru Maakohtu 09.05.2018 otsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust.

2(4) Karistuse kandmise . algus 01.10.2018 01.10.2019 ja lõpp

S.N andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 8).

Kinnipidamisasutusest S.N kohta koostatud iseloomustusest nähtub,

et süüdimõistetul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama

aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise . Korter korteriga, kus ta hakkab elama üksinda

kuulub kinnipeetava emale. Kinnipeetava ema elektroonilise on andnud oma nõusoleku

järelevalve seadme paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valve paigaldamise

tingimustele. Isikul on haridus. põhi 2 aastat õppis autolukksepa eriala, katkestas õpingud omal soovil. Riigikeele oskus B1 tase l. me Peale vabanemist on motiveeritud õppima keevitaja eriala. Töötas vabaduses kuu aega mööblifirmas. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Vanemad on valmis teda igati toetama. Lähivõrgustikku kuuluvad Vägivaldse kuriteo pani ema, kasuisa, vanaema ja 2 alaealist veda.

toime oma tüdruksõbra ja ema suhtes. Hoolimatule ja teisi ära kasutavale elustiilile viitab

toimepandud kuritegu. Isik ei hooli oma tegude tagajärgedest kannatanule. Kuritegu eitab, õigustab ennast.

Kinnipeetav väidab, et alkoholi tarvitamine ei ole tema jaoks kunagi olnud probleemiks.

Samas on teda 71 alusel (2015.a. Probleemide lahendamise karistatud Alkoholiseaduse § ). oskus vajab p

Varasemalt rikkus kriminaalhoolduse arandamist. Eesmärgid pigem lühiajalised. kohustused. Ei olnud valmis koostööks. Tunnistab, et peab teistpidi käituma, samas mainib, et

ei oska negatiivseid stest emotsioone juhtida. Kuriteo põhjused tulenevad puudulikest osku oma probleemide tunnistamisel.

Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on ning vägivaldse kuriteo 30% toimepanemis % e tõenäosus 2 aasta jooksul on 52 .

Vangla toeta S.N ei ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

S.N taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör pole

e vabastamisega . nõus isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arvamuse ning arvestades ära kuulanud süüdimõistetu

prokuröri tuleb jätta kirjalikku arvamust, leiab, et S.N elektroonilise valve

kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõist ennetähtaegne vang põhjendamata etu istusest vabastamine ja liialt ennatlik.

KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab tähtaega

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

tumist süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käi

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitu isikut iseloomustavad andmed - mise nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on 2 korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab esimest korda.

Kehtiva . Isikul on vabanemisel olemas elukoht id distsiplinaarkaristusi on üks ja lähedaste toetus. Garanteeritud t t puudub. öökoh Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama aadressile xxx.

3(4)

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea

käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole , kuna isikul on 1 täidetud

kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Samuti ei ole kohus

kindel, et isik suudaks nõuetekohaselt alluda kriminaalhoolduse nõuetele, kuna temale

mõistetud vangistus oli algselt jäetud tingimisi kohaldama, andes isikule võimaluse kanda

karistust vabaduses. Kahjuks ei suutnud ta aga täita talle pandud nõudeid ning kriminaalhooldus ebaõnnestus.

Arvestades süüdimõistetu poolt ning täitmisele pööratud toimepandud kuriteo asjaolusid

karistust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu

puhul, kes on karistatud eest ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo vägivallakuriteo , toimepanemise risk oleks madal.

Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski, seda enam, e . t isik ei suutnud varasemalt alluda kriminaalhoolduse nõuetele

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 01.10.2019 7 kuu vangistuse, mis

on pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse

eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu

oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku

ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta

on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul

hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema

elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

4(4)

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla

tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja lähedaste toetus) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks

piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses

seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud

kuritegude arvukus ja asjaolud. Tegu on narkosõltlasega, kes pani kuritegusid toime narkootikude ostmiseks. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja

temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. ähtaegsele vabanemisele on vastu Isiku ennet nii vangla kui ka prokuratuur.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal

tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. on käesoleval Kohus

ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik

korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

S.N-i temale Viru Maakohtu 13.08.2018 vangistuse määrusega täitmisele pööratud kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko