4-18-3039/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-18-3039

Otsuse kuupäev 26. juuli 2018, Viru Maakohus

Kohtunik Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär Raili Raja

Tõlk Marina Davõdovitš

Väärteoasi süüdistus § järgi K.Z

LS

224 lg 2

Menetlusalune isik

K.Z (isikukood XXX kodakondsus ),

xxxx, määratlemata, töökoht väärteokorras karistatud xxxx, varem

Kaitsja

jurist Stella Einla, e-post: stella.einla@berlin.com Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 26.07. 2018

Istungil osalenud isikud

menetlusalune isik K.Z ning

Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, kohtuväline menetleja esindaja Ave Uue

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada K.Z karist arest 10 LS § 224 lg 2 järgi süüdi ja useks mõista (k )

ümme päeva.

2. K.Z-ile LS § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks.

3. K.Z-i karistuse kandmise alguseks lugeda tema arestimajja saabumise aeg.

Otsus saata täitmiseks Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11

ettenähtud juhul.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike

4 punkti 1

kohaselt kohtus tutvumise

ks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral tehakse täisotsus avalikult teatavaks 15.08.2018.

Asjaolud

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx R K koostas menetlusalusele isikule K.Z-ile 19.05.2018 94362, mille väärteoprotokolli AB 14

kohaselt menetlusalune isik juhtis 18.05.2018 kell 23.20 xxxx, r/m xxxx mootorsõidukit ,

xxxx tänava suunas. Protokolli kohaselt juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,78 Alkoholisisaldus mõõdetud + /- 0,05 mg/l.

mõõteseadmega Alcotest 7110 nr. ARAF -0024, taatlemistunnistus nr. TTRC-18/00031. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § nõudeid. Väärtegu on

69 lg 3 kvalifitseeritud LS § 2 järgi.

24 lg 2

Kohtuotsuse põhjendused

2. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku väärteo K.Z-i

toimepanemise 18.05.2018 kell 23:20 tõendatuks tunnistaja ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli Alcotest 7110 väljatrüki, indikaatorvahendi , kasutamise protokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

3. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.Z-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses ja kohtus kontrollitud tõenditega: tunnistaj ütlustega a A L , menetlusaluse isiku

ütlustega, tõendusliku indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, alkomeetri Alcotest 7110 väljatrüki sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga. ga,

4. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.Z-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtus ülekuulatud tunnistaja ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt A Li teostati

18.05.2018 liiklusjärelevalvet Rakvere vallas. T sündmuste ajal unnistaja oli Ida prefektuuri xxxx. Kuulsid raadio teel

xxxx kinni pidama. Tunnistaja väljakutset ja läksid appi sõiduautot ütluste kohaselt peeti sõiduauto kinni. selle sõiduauto kõrvale ja jäädi Liigu ti teist patrullpolitseiautot ootama. Tunnistaja joobes. Kohale saabunud sai aru, et sõiduauto juht oli teine patrull teostas menetlusaluse isikuga menetlustoiminguid.

5. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.Z-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 18.05.2018 kell 23:

27 on tuvastatud indikaatorvahendiga K.Z joove 0,83 mg/l kohta.

6. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.Z-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 väljatrükiga, millest nähtub, et 19.05.2018 kell 00: 05 on tuvastatud K.Z tõendusliku alkomeetri ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,78 Lõplik mõõtetulemus 0,73 mg/l kohta. + /- 0,05 mg/l.

7. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.Z-i uses süü temale esitatud süüdist

tõendatuks 18.05.2018 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et

K.Z keelati sõiduki juhtimine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse ära langemiseni LS § 91 lg mõttes.

2 p 2

8. Väärteo toimepanemise kohta on seadusenõuete järgi koostatud väärteoprotokoll.

Väärteoprotokolli koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx R

K.

9. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.Z-i s siku üü tõendatuks veel menetlusaluse i kohtus antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist ja kahetseb. Tema ütluste kohaselt sel päeval mootorsõiduki sõita. Tarvitas õlut ja viina, soovis ta ga niisama

viimast tarvitas vähe. Alguses sõitis kandis nägi, et vilkuritega xxxx, siis xxxx poole, xxxx politseiauto sõitis järgi. Peatas ise sõiduauto.

10. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.Z-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks sõiduki hoiukohta teisaldamise akti nähtub, et K.Z-ile kuu ga, millest luv sõiduk , reg. märk. xxxx xxxx, teisaldati 19.05.2018 kl. 0:44 Fr. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere hoiukohta.

11. m Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli enetlusalusel isikul süüteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.04.2018 otsusega on isikut LS § 227 lg 2, LS § 224 lg 2 alusel karistatud rahatrahviga 175 trahviühikut summas 700,00 eurot, rahatrahv tasutud 13.05.2018.

12. Kohus kontrollis, kas menetlusaluse isiku teos on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süülisus, s.o väärteo tunnused.

13. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta juhtis sõidukit joobeseisundis.

14. LS § aselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes

69 lg 3 koh

grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

15. Liiklusseadus § 224 lg 2 kohaselt karistatakse isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi –

– rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

16. Kohus leiab, et K.Z

24 lg 2 on oma tegevusega realiseerinud LS § 2 järgi

kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 18.05.2018 kell 23:20 alkoholisisaldus 0,73 milligrammi. Eelnevast lähtuvalt on käitumises tuvastatud LS § 2 sätestatud süüteo K.Z-i

24 lg 2 objektiivse koosseisu tunnused.

17. KarS § 12 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et K.Z pani toime süüteo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik K.Z kinnitas, et ta teadis, et ta oli alkoholijoobes, kuid vaatamata sellele ta asus mootorsõidukit juhtima. Seega K.Z teadis, et ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Eeltoodust tulenevalt on täidetud süüdistuse K.Z-i s esitatud kvalifikatsiooni subjektiiv koosseisu tunnused. se

18. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

19. V

äärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu.

20. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse §

224 lg 2

sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik.

21. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga alla sanktsiooni keskmist määra.

22. Liiklusseadus § 224 lg 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §

224 -

s sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) estatud kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sät süüteo eest karistatud; kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on v 2) arem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest lisakaristusega alla sanktsiooni keskmist määra.

23. s, mis peab andma hinnangu Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.

24. Menetlusalusel isikul oli süüteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on m une isik 21.03.2018 toime pannud LS § 227 enetlusal lg 2, LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ning teda karistati Politseija Piirivalveameti

Ida prefektuuri 12.04.2018 otsusega LS § 227 lg 2, LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 175 trahviühikut summas 700, tasutud 13.05.2018. Käesolev süütegu on

00 eurot. Rahatrahv

on

seega toime pandud vähem kui kaks kuud pärast nimetatud süüteo toimepanemist. Antud asjaolu arvestades ei ole põhjendatud asendada arest üldkasuliku tööga. Kohtu hinnangul ei ole K.Z teinud eelmisest karistustest mingeid järeldusi, kui asus alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima. Lisaks leiab kohus, et menetlusalust isikule K.Z-ile tuleb kohaldada lisakaristust samal põhjusel LS § 224 lg 3 p 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Kohtu hinnangul ei ole varasem karistus K.Z-ile vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud süüteo toimepanemist. Kohtu hinnangul on

määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2018 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

Viru Maakohtu 26. juuli 2018 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

26.07.2018 kohtuotsus 4-18-3039 jõustus 19. oktoobril 2018. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik