2-17-113245/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Vallo Kariler

13. august 2018. a,

Tallinn

2-17-113245

Osaühing Aktiva

Finants (OÜ AF Võlamenetlus üldõigusjärglane) hagi E.

S. vastu võla nõudes

1 618,68 eurot

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479; senise hageja OÜ AF Võlamenetlus

(kustutatud) üldõigusjärglane), seaduslik esindaja Ülar

Maapalu

Kostja: E. S. (isikukood xxxx) Kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Asendada senine hageja OÜ AF Võlamenetlus (kustutatud; registrikood 12290871)

tema üldõigusjärglasega Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479).

2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

3. Mõista kostjalt E. S. (isikukood xxx) hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479) kasuks välja 1 340,97 eurot (põhivõlgnevus 1 141,35 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot ja seisuga 06.11.2017 viivis 164,62 eurot).

4. Mõista kostjalt E. S. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt 1

141,35 eurot alates 07.11.2017 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui

976,73 eurot.

5. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, s.o leppetrahvi, leppetrahvilt viivise ja 35

eurot ületavate sissenõudmiskulude nõudes.

6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

6.1.

Jätta menetluskulud 88% ulatuses kostja ja 12% ulatuses hageja kanda.

6.2.

Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas

315 eurot (riigilõiv 225 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 90 eurot).

6.3.

Mõista kostjalt E. S. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuluna

välja 88% punktis 6.2 kindlaks määratud summast, s.o 277,20 eurot.

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(TAGASELJAOTSUS)

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

2-17-113245

6.4. Kohustada kostjat tasuma punktis 6.3 väljamõistetud menetluskuludelt hagejale

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot.

Kautsjon

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr

EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused ja põhjendused

- Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1-3

sätestatud aluse esinemise korral.

- Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

- Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

- Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

- Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3),

põhjendades lühidalt vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus

omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (eespool ja edaspidi TsMS) § 209 lg 1 sätestab, et muu hulgas

juriidilisest isikust poole lõppemise korral lubab kohus menetlusse astuda selle poole

üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse

igas staadiumis. Äriregistrist nähtub, et Osaühing Aktiva Finants on ühendanud endaga muu

hulgas OÜ AF Võlamenetlus. Ühinemine on kantud äriregistrisse 03.08.2018,

2 (4)

2-17-113245

misjärel on OÜ AF Võlamenetlus registrist kustutatud. Ühinemine on üldõigusjärgluse juhtum.

Seega on tegemist menetlusõigusjärglusega TsMS § 209 lg 1 mõttes ning Osaühing Aktiva

Finants tuleb lubada üldõigusjärglasena hagejaks. Sisuliselt läheb menetlus üldõigusjärglasele

tervikuna üle, st menetlust võib jätkata ka siis, kui üldõigusjärglane menetlusse astumise

avaldust TsMS § 209 lg 1 alusel ei esita või menetluses osalemisega ei nõustu (vt Riigikohtu

22.11.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 50). Kohus leiab, et menetluse käesolevas

etapis ja olukorras, kus üldõigusjärglane ei ole menetlusse astumise avaldust esitanud, tuleb

senine hageja asendada tema üldõigusjärglasega. Vastavalt TsMS § 209 lg-le 2 on

üldõigusjärglasele

kohustuslikud

kõik

enne

tema

menetlusse

astumist

tehtud

menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale.

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on avalikult kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust.

Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 16.05.2015 liitumislepingu nr

2663307 ja osamaksetega vara müügilepingu nr 3873683, 25.01.2014 osamaksetega vara

müügilepingu nr 2906079, 27.04.2015 osamaksetega vara müügilepingu nr 3814036,

09.09.2013 liitumislepingu nr 2663304, 27.04.2015 liitumislepingu nr 3814022. Elisa Eesti AS

loovutas 16.12.2016 nõude hagejale. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

1 281,35 eurot, sh käsitlustasu 140 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 184,82 eurot.

Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a

leppetrahvi (käsitlustasu) ja osaliselt sissenõudmiskulu ning viivise osas (leppetrahvilt

arvestatud osas). Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb see TsMS § 407 lg 6

alusel rahuldamata.

Hageja nõuab kostjalt käsitlustasu summas 140 eurot. Kohus leiab, et hageja käsitlustasu nõue ei

ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hagi materjalidest nähtub, et käsitlustasu

nõue tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tüüptingimustest. Nimetatud säte näeb sisuliselt

ette võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu liitumislepingu ennetähtaegse lõpetamise eest leppetrahvi

tasumise kohustuse. Tegemist on tüüptingimusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1

tähenduses. Kohtul on tsiviilasja lahendamisel TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 kohaselt

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud, sh

tagaseljaotsuse tegemisel.

VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud

lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega sõlmis kostja kui füüsiline isik

lepingu tarbijana osade lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5

tähenduses. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab

oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Käsitlustasu tuli tasuda

kindlaksmääratud summas, arvestamata lepingu kestust ja tegeliku kahju suurust. Kohtu

hinnangul on tegemist teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis on

VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine. Leppetrahvi (käsitlustasu) kostjalt väljamõistmine sel

alusel ei ole õiguslikult põhjendatud.

3 (4)

2-17-113245

Kuivõrd ülaltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt, siis saab kohus ka

hageja viivisenõude rahuldada vaid osaliselt, s.o arvestatuna seadusjärgses määras rahuldatud

põhivõla summalt 1 141,35 eurot perioodi 19.01.2016 kuni 06.11.2017 (658 päeva) eest. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 06.11.2017 viivise summas 164,62 eurot.

Viivisenõue jääb rahuldamata summas 20,20 eurot.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada

võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt

Riigikohtu

26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud,

seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses,

s.o mitte üle põhivõla summa.

Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendamata ka hageja sissenõudmiskulude nõue 35 eurot

ületavas osas. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud nõude rahuldamist võimaldavaid

eelduseid, kuigi kohus on sellele tähelepanu juhtinud. Kuigi VÕS § 115 lg 1 alusel on teatud

tingimustel professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluses hüvitatav (vt nt Riigikohtu

09.09.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29), ei tähenda see seda, et samas korras

oleks hüvitatavad inkassofirma kaasamisega seotud kulutused. Inkassofirmal ei ole reeglina

kuigi head võimalust nõude maksmapanekuks ning seetõttu rikub inkassobüroo kaasamine

võlausaldaja kohustust kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2) (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu

20.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-15654).

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu

88% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud

12% ulatuses hageja ja 88% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega (riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 950 eurot),

leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt (sh riigilõiv 225 eurot ja põhjendatud

õigusabikulu 90 eurot). Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena

väljatöötatud standardset vormi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust, hageja esindaja kvalifikatsiooni, tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole

toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid

menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad kostjal hüvitatavad menetluskulud. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 277,00 eurot (s.o 315-st eurost 88%).

Kostja aadressi ja toimivate sidevahendite puudumise tõttu toimetab kohus käesoleva otsuse

kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte avalikult.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

4 (4)