2-16-12255/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

14. august 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-12255

Hagi ese

Estover Piimatööstus OÜ hagi Optiman Ehitus

OÜ vastu 7627 euro 60 sendi saamiseks

Tsiviilasja hind

7627 eurot 60 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad



Hageja Estover Piimatööstus OÜ (registrikood

10585935; Kaarlijärve küla Rannu vald Tartumaa

61104)

Hageja lepinguline esindaja Andres Kurg (e-post

kohtumenetlused@gmail.com)



Kostja Optiman Ehitus OÜ (registrikood

11286399; Põllu 11 Kambja alevik Kambja vald

Tartumaa 62034)

Kostja lepinguline esindaja Tõnis Veltman (e-

post tonis@paragrahv.ee)

Viimane istung

18. juuli 2018

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Estover Piimatööstus OÜ hagi Optiman Ehitus OÜ vastu 7627 euro

60 sendi saamiseks.

2. Mõista Optiman Ehitus OÜ-lt Estover Piimatööstus OÜ kasuks välja 7627 eurot

60 senti.

3. Jätta menetluskulud Optiman Ehitus OÜ kanda.

4. Mõista Optiman Ehitus OÜ-lt Estover Piimatööstus OÜ kasuks välja

menetluskulu 2397 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

2/5

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Estover Piimatööstus OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule Optiman Ehitus OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 7627,6 eurot. Hagi

kohaselt sõlmisid pooled 1. augustil 2014 töövõtulepingu hagejale kuuluva korteri

ümberehitamiseks. Lepingu kohaselt andis kostja 2-aastase töövõtugarantii. 14.

augustil 2015 toimus korteris tarbevee torustiku läbijooks, mille tulemusena said

kahjustada kaks allpool asuvat korterit. Veeavarii põhjuseks oli torustiku liitmikust

lahtitulek, mille põhjustas kas valede töövahendite kasutamine torude liitmisel ja/või

erinevate firmade omavahel kokkusobimatute torude ja liitmike kasutamisest. 6.

septembril 2015 toimus ka teine leke. Hageja hüvitas alumistele korteritele tekkinud

kahju. Hageja asendas kõik kostja paigaldatud erinevate tootjate torudest ja liitmikest

kokkupandud koostid, kuna uute avariide tekkimise oht oli suur. Hageja kogukahju on

7627,6 eurot.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja tunnistab asjaolu, et pooled olid sõlminud

töövõtulepingu ning kostja paigutas nimetatud torud. Samas ei ole veeavarii põhjuseks

kostja ebakvaliteetne töö. Torud tulid ühenduskohtadest lahti neile osutatud füüsilise

jõu tagajärjel. Hageja oli kostja tehtud tööd pretensioonideta vastu võtnud. Torustiku

survestamisel lekkeid ei tuvastatud. Kui hageja väited vastaksid tõele, oleksid lekked

ilmnenud torustiku survestamisel kohe. Kahju tekkis osaliselt hagejast tingituna, kuna

hageja ei kontrollinud peale esimest avariid kõiki toruühendusi üle. Seega tuleks

võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 alusel kahju hüvitist vähendada. Ei ole selge, milline

veeavarii kahjustas alumisi kortereid. Samuti ei ole selge kahju suurus.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hageja on esitanud kostja vastu nõude töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamise

nõudes.

Hageja

soovib,

et

kostja

hüvitaks

talle

veetorustiku

väljavahetamisega seotud kulu ning hageja poolt alumise korruse korterite omanikele

hüvitatud veekahju kõrvaldamise kulu. Nimetatud nõude esitamise eelduseks on

asjaolu, et pooled on sõlminud lepingu, kostja on lepingust tulenevaid kohustusi

rikkunud ning kohustuste rikkumine on põhjustanud hagejale kahju. Lisaks peab VÕS

§ 127 lg-te 2 ja 3 kohaselt olema kahju ärahoidmine rikutud lepingulise kohustuse

eesmärgiks ning kohustuse rikkumisega kahju tekkimise võimalus ettenähtav.

4. Kohtule on esitatud poolte sõlmitud töövõtuleping korteri renoveerimiseks. Lepingu

sõlmimise asjaolu üle pooled ka ei vaidle. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et

3/5

töövõtulepingu osaks oli torutööde tegemine, nimetatud asjaolu nähtub ka

töövõtulepingu lisast. Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et kostja paigaldatud

veetorustikust toimus kaks leket. Kohus leiab, et olukorras, kus töövõtulepingu alusel

paigaldatud torustik lekib, saab seda pidada töö lepingutingimustele mittevastavuseks

VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi.

5. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas töö lepingutingimustele mittevastavus, oli

olemas töö üleandmise ajal või tekkis see torudele kasutamise käigus rakendatud

füüsilise jõu tagajärjel. Seejuures tugineb hageja mh ka töövõtulepingu p-s 4.2 kokku

lepitud garantiile. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et arvestades asjaolu, et

töövõtulepingu sõlmimise ajal kehtinud ehistusseaduse (EhS) § 4 reguleeris ehitise

garantii sisu ning kostja töövõtulepingu järgsed kohustused vastasid EhS § 2 lg-s 6

sisalduvale ehitamise mõistele, tuleb poolte kokku lepitud garantii sisustamisel, mh

lähtuda EhS-s sätestatust. EhS § 4 lg 1 kohaselt on garantii ehitusettevõtja poolt võetud

kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö

tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase

kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja

kasutamise omadused ning kvaliteet. Seega tuleneb poolte sõlmitud garantii

kokkuleppest kostja kohustus tagada, et kahe aasta jooksul alates tööde lõpetamisest

säiliks tehtud tööde kasutatavus ja kvaliteet. Seejuures sätestab EhS § 4 lg 4 teine lause,

et garantiitähtaja jooksul ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse puhul

eeldatakse, et see oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö

või puuduse olemusega, st töövõtjal on kohustus tõendada, et lepingutingimustele

mittevastavus tekkis pärast tööde üleandmist. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul

selline eeldus vastuolus puuduse olemusega.

6. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et torustiku lepingutingimustele

mittevastavus ilmnes pärast tööde üleandmist. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis

kinnitaks, et torustikule oleks kasutamise käigus rakendatud ülemäärast jõudu. Kohtule

esitatud DG Evolution OÜ arvamuses on küll leitud, et segisti ebaloomulikult suurt

liikumist sai põhjustada ainult asjaolu, et keegi on sellele tugevalt toetanud, kuid see

järeldus lähtus eeldusest, et kostja kinnitas segisti nõuetekohaselt. Millel selline eeldus

põhineb, asjatundja arvamusest aga ei nähtu. Samas nähtub hageja esitatud

Strucoprojekt OÜ arvamusest, et veetorustik ei olnud kinnitatud jäigalt ja kraani

kinnitusdetailid olid kinnitatud ebapiisava tugevusega. Sellele, et ei ole põhjust

eeldada, et torustik ja segisti olid kinnitatud nõuetekohaselt, viitab ka kohtule hageja

esitatud fotomaterjal torustiku kinnituste kohta, kust näiteks nähtub, et osades

kinnitustes oli kasutatud kolme kruvi asemel kahte, ning tunnistajate Aivar Tammiku ja

Mati Miileni ütlused, mis viitavad tehtud tööde halvale kvaliteedile. Kohtu hinnangul

nähtub Strucoprojekt OÜ arvamusest ja tunnistaja A. Tammiku ütlustest, et torustiku

lekke põhjuseks oli kostja poolt ebakvaliteetselt paigaldatud torustik. Arvamusest ja

tunnistaja ütlustest nähtub kolm võimalikku põhjust torustiku lekkeks: torud on kokku

pressitud liiga nõrgalt, torude kokkupressimiseks on kasutatud sobimatuid presstange

või presstangide tööorgan on olnud kulunud. Kohtu hinnangul on nii kirjalikus

arvamuses toodu kui ka tunnistaja ütlustest nähtuv eluliselt usutav. Seejuures tõi

tunnistaja välja, et kraanile rakendatud jõud saab põhjustada liitmike lahtimineku ainult

juhul, kui ühendus on nõrk. Isegi, kui eeldada, et kostja esitas DG Evolution OÜ-le

samad presstangid, mida ta kasutas töövõtulepingu alusel tööde tegemiseks peaaegu

neli aastat varem, lükkab DG Evolution OÜ arvamus ümber üksnes presstangide ja

nende tööorgani sobimatuse võimaliku lekke põhjusena. Arvamuses on küll märgitud,

et ei ole loogiline, et osad liitmikud suruti kokku nõrgemini, kuid arvamusest ei nähtu

4/5

kuidagi, millel selline järeldus põhineb. DG Evolution OÜ arvamuses on leitud, et teine

leke oli põhjustatud esimese lekke järel lekkinud koha väljalõikamisel torustikule

rakendatud liigsest survest, kuid arvamusest ei nähtu, millel põhineb järeldus, et liigset

jõudu rakendati, mistõttu on ka see arvamus kohtu hinnangul spekulatiivne. Seega leiab

kohus, et on tõendatud, et torustiku lekke põhjustas kostja poolt toruliitmike liiga nõrk

kokkupressimine, st tegemist oli tehtud tööde puudusega, mis oli olemas tööde

üleandmisel hagejale. Vastupidisele järeldusele ei anna põhjust asuda ka kostja väide,

et hageja vaatas tööd enne vastuvõtmist üle. Toruliitmike liiga nõrk kokkusurumine ei

ole selliseks puuduseks, mida hagejal oli võimalik palja silmaga ülevaadates avastada.

Tegemist oli varjatud puudusega.

Kohus märgib, et käsitleb nii kohtule esitatud DG Evolution OÜ kui ka Sturcoproject

OÜ arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 mõttes

dokumentaalse tõendina. Arvestades tunnistaja A. Tammiku antud ütlusi enda hariduse

ja erialase pädevuse kohta, mh selle kohta, et tal on projekteerimise ja

omanikujärelevalve osas vesi, küte, kanalisatsioon pädevus, ei ole kohtul põhjus

kahelda temal eriteadmiste olemasolus.

7. Kostja ei vaielnud 18. juulil 2018 toimunud kohtuistungil vastu kahju suurusele,

sellele, et kahju ärahoidmine oli kostja lepingulise kohustuse eesmärgiks, kahju

ettenähtavusele ega põhjuslikule seosele. Seega on täidetud kahju hüvitamise nõude

eeldused. Kostja leiab, et kahjuhüvitist tuleks VÕS § 139 alusel vähendada. Kostja

leiab nimelt, et hageja oleks pidanud pärast esimest leket kontrollima ka kõiki teisi

toruühendusi, kuna ta jättis selle tegemata, siis on teise lekkega seotud kahju

põhjustatud ka hageja tegevusest. Sisuliselt vastab kostja vastuväide VÕS § 139 lg-le 2,

mille kohaselt vähendatakse kahjuhüvitist, kui kahjustatud isik jättis kahju tekkimise

ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui

kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kohus leiab, et ühe toruliitmiku

lekkimise korral ei saanud hagejalt mõistlikult oodata, et ta vahetaks koheselt välja

kogu kostja paigutatud torustiku. Tegemist on suuremahulise ja kuluka tööga, mistõttu

kohtu hinnangul ei saa sellist kohustust hagejale panna olukorras, kus ta ei saanud olla

veendunud teiste ühenduste puudulikkuses, mh oli kostja ise pärast esimest leket

eitanud puudusi enda tehtud töös.

8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 7627,6 eurot.

9. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise

tõttu kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 475

eurot ning esindajatasu 1850 eurot, millele lisandub esindajatasu istungitel osalemise

eest 422 eurot (istungite kestus 2h ja 2h 13 min). TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab

kohus menetlusosaliselt teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on

esindaja ajakulu lisaks istungitele kulunud ajale 18,5 tundi ja tunnihind 100 eurot.

Seejuures on hagi koostamisega seonduv ajakulu 7,5 tundi ning 15. detsembri 2017. a

menetlusdokumendi koostamisega seonduv ajakulu 11 tundi. Arvestades nimetatud

dokumentide sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust, võib hagiavalduse koostamisele

kulunud ajakulu pidada põhjendatuks, kuid kohtu hinnangul ei saa kuidagi olla

5/5

põhjendatud, et 15. detsembri 2017. a menetlusdokumendi koostamisega seoses oli

ajakulu suurem. Tegemist on nii mahult kui ka sisult vähem aeganõudva dokumendiga.

Isegi kui eeldada, et ajakulu sisaldab ka kostja vastusega tutvumist, mida kohtule

esitatud arvel ei ole märgitud, kuid mis on menetlusdokumendi koostamiseks vajalik, ei

saa põhjendatuks pidada hagi esitamisele kulunud ajast suuremat kulu. Kohus loeb

põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks seega kokku 1922 eurot. Kostjalt tuleb seega

hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2397 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik