2-17-2161/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-2161

Tsiviilasi

AS MSI GRUPP hagi V J vastu kinnisasja

väljanõudmiseks kostja valdusest ja kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

57 023,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS MSI GRUPP (registrikood 10243614),

lepinguline esindaja Hannes Kink

Kostja: V J (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

advokaat Aleksei Vassiljev

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine,

riigilõivu ja tagatise tagastamine

Asja läbivaatamine

24.04.2018. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja AS MSI GRUPP (registrikood 10243614) ja kostja V J (isikukood

xxxx) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Pooled on kokku leppinud, et hageja müüb ja kostja ostab hoonestusõiguse

(kinnistu registriosa nr xxxx; tähtaeg 36 aastat; koormatisena kantud kinnistu

registriosa nr xxxx III jakku; edaspidi nimetatud kui „lepingu ese“), mille

oluliseks osaks on ehitis, mis on kantud ehitisregistrisse koodiga 116041656.

Hoonestusõiguse ulatus hõlmab kõiki kinnisasjal asuvaid ehitisi, rajatisi ja

tehnovõrke ning kinnisasja täies ulatuses.

1.2. Kostja kinnitab, et kuivõrd ta on vallanud hoonestusõiguse alusel püstitatud

ehitist alates selle valmimisest kuni käesoleva kompromissi sõlmimiseni, siis on

ta teadlik hoonestusõiguse koosseisu kuuluva ehitise tehnilisest seisukorrast ja

puudustest ning loobub mis tahes lepingu eseme mittevastavusest või puudusest

tulenevast nõudest hageja suhtes. Samuti lepivad pooled kokku, et lepingu

eseme otsese valduse üleandmise kohta üleandmis-vastuvõtmise akti ei koostata

ning lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb kostjale

üle käesoleva kompromissi kinnitamisel. Kuna kogu lepingu eseme kohta

olemasolev dokumentatsioon on kättesaadav kohaliku omavalituse arhiivis, ei

pea müüja kostjale lepingu eseme dokumentatsiooni üle andma.

2-17-2161

2 (4)

1.3. Kostja kinnitab, et tal ei ole seoses lepingu esemega hageja suhtes mis tahes

lepingulisest, lepinguvälisest (kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust

rikastumisest, käsundita asjaajamisest) või muust seadusest tulenevast alusest

tulenevaid nõudeid.

1.4. Hageja müüb lepingu eseme kostjale hinnaga kuuskümmend viis tuhat (65 000.-

) eurot (edaspidi nimetatud ostuhind). Ostuhinnas ei sisaldu ja sellele ei lisandu

käibemaks.

1.5. Kostja tasub punktis 4 [käesoleva määruse resolutsiooni punkt 1.4] nimetatud

rahasumma hageja pangakontole nr EE722200221011337473 AS-s Swedbank

3 (kolme) tööpäeva jooksul pärast käesoleva kompromisslepingu sõlmimist.

Kompromissleping jõustub pärast ostuhinna tasumist, mille kohta esitab kostja

hagejale

kviitungi.

Pärast

kviitungi

esitamist

edastavad

pooled

kompromisslepingu kohtule kinnitamiseks.

1.6. Hageja kinnitab, et ta kompromissilepingu punktis 4 [käesoleva määruse

resolutsiooni punkt 1.4] märgitud ostuhinna kätte saanud. 1.7. Hageja ja kostja

on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud.

Pooled käsitlevad käesoleva lepingut asjaõiguslepinguna asjaõigusseaduse § 641

tähenduses, mille notariaalset tõestamist asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina TsMS § 430 lg 6 järgi. Hageja lubab ja kostja

avaldab soovi kustutada Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna

Kinnistusjaoskonna hoonestusõiguse kinnistusregistri registriosa number xxxx

teises jaos senine kanne hageja kohta ning sisse kanda hoonestusõiguse

omanikuna V J, isikukood xxxx.

1.8. Juhul, kui kompromisslepingu punktis 7 [käesoleva määruse resolutsiooni

punkt 1.7] kirjeldatud toimingute tulemusena ei tehta mistahes põhjustel

kinnistusraamatu kannet kostja kasuks, siis kohustuvad pooled tegema asjatute

viivitusteta kõik endast oleneva (sh vajadusel esitama korduvalt tahteavaldused

kooskõlas kompromisslepingu punktis 7 sätestatuga) saavutamaks lepingu

eseme omandi üleminekut kostjale. Viidatud toimingud teostatakse kostja

kulul.

1.9. Pooled on kokku leppinud, et tsiviilasja nr 2-17-2161 menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta poolte kokkuleppel kõik menetluskulud poolte endi kanda.

4. Rahuldada hageja riigilõivu osalise tagastamise taotlus. Tagastada hagejale

menetluses tasutud riigilõivust 600 eurot AS MSI GRUPP arveldusarvele nr

EE722200221011337473.

5. Rahuldada hageja tagatise tagastamise taotlus. Tagastada hagejale hagi tagamise

tagatis 5 000 eurot AS MSI GRUPP arveldusarvele nr EE722200221011337473.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale (v.a riigilõivu ja tagatise tagastamise osas) võib poolte

kokkuleppel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2

tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul

alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

2-17-2161

3 (4)

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu kinnisasja väljanõudmiseks kostja

valdusest ja kahju hüvitamise nõudes. Kohus alustas asja läbivaatamist 24.04.2018. a

kohtuistungil. Pooled esitasid 13.07.2018 kohtule kirjaliku kompromissilepingu, mida muutsid

17.07.2018 täiendusega. Pooled paluvad kompromissilepingu kinnitada ning tsiviilasja

menetluse lõpetada. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga

lõpetamise tagajärgedest.

2. Hageja taotleb riigilõivu osalist tagastamist ning palub talle tagastada ka hagi tagamise

taotluse esitamisel tasutud tagatis. Hageja avaldas, kellele ja millisele arveldusarvele ta taotleb

nende summade tagastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi

ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled on

kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel

tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

4. TsMS § 430 lg 6 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina

asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kokkulepe sisaldab hageja nõusolekut (poolte

avalduse p 7, kohtumääruse resolutsiooni p 1.7), mis on vajalik kinnistusraamatu kande

muutmiseks ja kokkuleppe kinnitamisel on selles osas poolte suhtes samasugune tagajärg nagu

avalduse notariaalsel tõestamisel. Kotjal on võimalik esitada jõustumismärkega kohtumäärus

kinnistusraamatu pidajale kandemenetluse algatamiseks.

5. Kompromissi tingimusteks ei ole kohtule esitatud taotluse punktides 10 – 15 märgitu,

vaid need on poolte menetluslikud avaldused, mida kohus kompromissina ei kinnita (vt nt

Riigikohtu 17.12.2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-08, p 13, samuti 21.09.2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-78-16, p 10). Kohus arvestas kõnealuste menetluslike avaldustega

kompromissi kinnitamise otsustamisel.

6. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

7. Hageja on taotlenud menetluses tasutud riigilõivu osalist tagastamist ja hagi tagamise

tagatise tagastamist. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb

rahuldada TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 1 p 1 alusel. Hageja tasus riigilõivu kokku 1 200 eurot,

sellest tagastamisele kuulub taotluse alusel 600 eurot. Samuti on TsMS § 195 lg-te 1 ja 2 järgi

2-17-2161

4 (4)

põhjendatud hageja taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks, sest kostja on kompromissi

avaldusele allkirja andmisega sellega ühtlasi nõustunud.

8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada

määruskaebuse. Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on pooled lühendanud määruskaebuse

esitamise õigust kahe tööpäevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele,

mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis.

TsMS § 150 lg 8 esimene lause sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja

läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui

summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja taotluse,

ei saa nimetatud osas kohtumääruse peale määruskaebust esitada. Samuti ei ole vaidlustatav

tagatise tagastamine, kuna kohus rahuldab hageja taotluse ning tagatis ei ole taotluse

rahuldamata jätmise tõttu antud kostja kasuks (TsMS § 195 lg 3).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik