1-18-4431/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. augustil 2018, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number 1-18-4431

Kohtukoosseis Kohtunik

Pavel Gontšarov

Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 25.05.2018 otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava O.A kaitsja advokaat Siim Mõistlik

Süüdistatav O.A isikukood XXX, elukoht , telefon , e-post XXX XXX : XXX, EV kodanik, emakeel eesti keel, XXX, XXX, kriminaalkorras karistatud 4 korral, viimati: 26.01.2018 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta, KarS § 121 lg 2 p 2, § 121 lg 2 p 3 § 25 - lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, KarS § 120 järgi vangistusega

4 kuud, KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta, KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat ja 6 kuud vangistust, KarS §

68 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 5 kuud ja 24 päeva, KarS § 74 lg 2 alusel kuulus kohesele ärakandmisele vangistus 3 kuud, KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti tingimuslikult kohaldamata vangistus 2 aastat 2 kuud ja 24 päeva 3 aastase katseajaga, teomenetluse korras karistatud 3 korda, väär kahtlustatavana kinni peetud 23.05.2018

RESOLUTSIOON

1. O.A kaitsja

Jätta süüdistatava apellatsioon läbi vaatamata. 2.

) seoses Määrata Advokaadibüroole Vares ja Mõistlik (reg. number 12782692 vandeadvokaat Sii

m Mõistlik’u poolt süüdistatavale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 90,00 (üheksakümmend) eurot ning õigusabi osutamiseks vajalikuks kuluks 72,00 (seitsekümmend kaks) eurot. 3. O.A lt Eesti Vabariigi kasuks 162,00 KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista ’ (sada kuuskümmend kaks) eurot määratud kaitsjale makstud tasu ja kulude katteks. Menetluskulud kuuluvad tasumisele 1 kuu jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK EE401700017002872300 või EE873300333499990003. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

A

SJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maakohtu 25. mai 2018 Pärnu otsusega mõisteti süüdi O.A KarS § 424 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud 1 aastast vangistust Pärnu Maakohtu 26.01.2018 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata - karistuse 2 aasta 2 kuu 24 päeva vangistuse võrra, mõisteti O.A-le liitkaristuseks vangistus

3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva. Mõistetud 3 aasta 2 kuu 24 päevase vangistuse kandmise alguseks loeti 23.05.2018. Kohaldati O.A suhtes tõkend vahistamine, mis tühistatakse kohtuotsuse jõustumise järel jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumisel. Määrati, et 26.01.2018 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1

348 mõistetud lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuulub ärakandmisele iseseisvalt. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti tahtliku süüteo toimepanemise vahend O.A-le kuuluv mopeed Emeishan EMS50QT-2 registreerimismärgiga XXXX. Määrati, et kohtuotsus konfiskeerimise kohta toimib enne selle jõustumist käsutamiskeeluna. Mõisteti välja O.A-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 534 (viissada kolmkümmend neli) eurot.

2. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis süüdistatava kaitsja vaidlustab Pärnu Maakohtu 25.05.2018 otsuse täies ulatuses, põhjendades seda alljärgnevalt. O.A on kaitsjale märkinud, et lähtuvalt oma tervislikust olukorrast, ei suutnud ta täielikult mõista talle esitatud selgitusi kahtlustatava/süüdistatava õiguste ja kohustuste ning kokkuleppemenetluse tagajärgede kohta, mistõttu ei olnud kokkuleppe sõlmimine ning selle kinnitamine kohtu poolt süüdistatava tõeliseks tahteks. Süüdistatava väitel viidi ta tugevate alkoholi võõrutusnähtude ning õlaoperatsioonijärgsete tüsistuste (tugev valu) tõttu kokkuleppemenetlusele eelnenud päeval kiirabiga haiglasse. Selle kinnituseks esitas süüdistatav kaitsjale ka 24.05.2018 päeval koostatud patsiendikaardi nr 181057, millest nähtuvalt on süüdistataval kokkuleppemenetlusele eelnenud päeval diagnoositud ägedat valu ning alkoholi tarvitamisest tingitud - psüühika ja käitumishäireid. Lisaks on dokumendist nähtuvalt süüdistatavale valuvaigistite kõrval välja kirjutatud ka , mille sagedaseks kõrvaltoimeks on muuhulgas segasusseisundid, XXX nürinenud emotsioonid ja vähene erksus. Olles viibinud kokkuleppe sõlmimise juures selgitas kaitsja süüdistatavale kokkuleppe sisu ja selle sõlmimise tagajärgi ning sellekohase vaba tahte olemasolu süüdistataval on kontrollinud ka kohus. Samas aga ei saa kaitsja hinnangul välistada, et segasusseisundi ja nürinenud emotsioonide (ükskõiksus) tõttu ei suutnud süüdistatava kõigist talle antud selgitustest lõpuni aru saada ning sellekohast tahet avaldada. Samuti võis isiku olukorda raskendada jätkuv alkoholi võõrutusseisund ning operatsioonijärgne valu. Eeltoodust lähtuvalt on kaitsja seisukohal, et ei saa välistada olukorda, kus kokkuleppe süüdistatava tahtele vastavuse kontrollimisel tavaolukordades rakendatavad abinõud ei olnud piisavaks lähtuvalt süüdistatava tervislikust seisundist. Kaitsja hinnangul on tegemist olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

Kaitsja palub tühistada Pärnu Maakohtu 25.05.2018 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-4431 ning tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja O.A kaitsja süüdistatava apellatsiooni väidetega leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

3.1.

318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud KrMS § kohtuotsu

se peale, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. jao peatüki 2. sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Lisaks sellele võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Ringkonnakohtu veendumusel s kaitsja üüdistatav apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. kumisele

Kaitsja viitab kriminaalmenetlusõige rik KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt süüdistatav Siim Mõistlik ( O.A, tema kaitsja kes on ka apellatsiooni esitajaks) ja abi

.05.2018 oli prokurör Ülle Tamm 25 sõlmisid kokkuleppe, milles muuhulgas tutvustatud kahtlustatavale tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise on oma allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud, et tal on tagajärgi. O.A õigus jätta kokkulepe sõlmimata või loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus (T lk 64). Kokkuleppes avaldas O.A omakäeliselt, et kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovi. Väärib märkimist, et keegi kokkuleppe osapooltest pole selle sõlmimise (k.a. kahtlustatav ise) hetkel märkinud ega avaldanud, et O.A kahtlusi tema võimes viibib seisundis, mis tekitab toimuvast aru saada ning oma käitumist juhtida. Advokaadist apellatsiooni esitaja kohustuseks oli samuti veenduda, et kokkuleppe sõlmimine on kahtlustatava tõeline tahteavaldus ning kahtlustatav sõlmib kokkuleppe vabatahtlikult. Juhul, kui kaitsja seda ei teinud, tuleb järeldada, et kaitsja ei täitnud oma kutsekohustusi nõuetekohaselt. Esitatud apellatsioonis ei osunda kaitsja, et ta jättis kontrollimata, kas kahtlustatav on kokkuleppe sisust aru saanud, kas sõlmitav kokkulepe vastab tema tahtele ning kas ta sõlmib kokkuleppe vabatahtlikult. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kokkuleppes märgitu vastas selle sõlmimise hetkel kahtlustatava soovile ja tahtele ning kahtlustatav on kokkuleppe sisust täiel määral aru saanud. Ringkonnakohus märgib sedagi, et päev enne kokkuleppe sõlmimist - 24.05.2018 kahtlustatava toimetamisel haiglasse oli temale osutatud nõuetekohane abi ning patsient tagasi arestimajja saadetud. Patsiendi väidetav äge valu õlas ei seganud teda 23.05.2018 peale alkoholi tarvitamist mopeedi juhtimast.

25.05.2018 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatavale oli muuhulgas selgitatud tema õigus kokkuleppest loobuda. Süüdistatav seletas, et tema õigused ja kohustused on talle arusaadavad (T lk 68 on kokkuleppest aru saanud ja ). Samuti nähtub protokollist, et süüdistatav nõustub sellega. selgitas süüdistatav kohtule järgmist: Lisaks süüdistus on arusaadav. Sain aru prokuröri taotlusest, et lugeda karistuse kandmise alguseks 23.05.2018 ja maha ei arvata midagi. Kokkulepitud karistus on arusaadav. Saan aru konfiskeerimise sisust. Tean, et otsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine riigi kasuks. Kokkulepe sõlmimine oli minu vaba tahe. Jään täna kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde. (T lk 68 ).

Eeltoodust nähtuval veendus maakohus nõuetekohaselt, et süüdistatav on arusaamisvõimeline ja ka adekvaatne, saab kokkuleppest aru, soovib selle kinnitamist kohtu poolt ning see on tema vaba tahte avaldus. Seega on kohtuotsus kooskõlas eeln Asjaolu, et süüdistatav on evalt kinnitatud kokkuleppega. kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05.

3.2. Kriminaalmenetluse seadustiku § kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi

2 p 3 lg vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9.

4 loetletud rikkumisele, peatüki 2. jao sätete; § 339 lg 1; § 318 lg tuleb apellatsioon jätta KrMS § §

4 alusel läbi vaatamata ja

326 lg p 3 ja

318 lg 3 p tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06.

3.3 Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lg 2 p 3

318 lg 3 p 4 on ringkonnakohus § , § seisukohal, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. O.A kaitsja

4. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 162 eurot. Menetlustoiminguteks on taotluses märgitud konsultatsioon süüdistatavaga, kohtuotsusega tutvumine, apellatsiooni koostamine ning ajakuluks on näidatud Riigi õigusabi osutamise 1,5 tundi. eest taotletavaks tasuks on 90,00 eurot. Muudeks vajalikeks kuludeks on taotluses nimetatud sõidukulud summas 72 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas KrMS § 175 lg

2 p 4 ettenähtuga. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni läbi vaatamata, siis jääb esimese astme kohtuotsus muutmata. Seega jäävad süüdistatava kaitsjakulud kanda.

allkirjastatud digitaalselt