2-17-124967/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

14. august 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-124967 Tsiviilasi Sihtasutus KredEx hagi V S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 258,51 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Sihtasutus KredEx (registrikood 90006012, asukoht Hobujaama 4, 10151 Tallinn) Hageja esindaja: Julianuse Õigusbüroo OÜ (e-post jurist@julianus.ee) Kostja: V S (isikukood xxx, elukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista V S Sihtasutus KredEx kasuks kokku 214,40 eurot, millest põhivõlg 176,40 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 38 eurot.

3. Välja mõista V S Sihtasutus KredEx kasuks viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.01.2018. a kuni põhivõla (so 176,40 eurot) tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata 30 euro ulatuses, so võla sissenõudmiskulude nõude osas.

5. Otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 88% ulatuses V S ning 12% ulatuses Sihtasutus KredEx kanda.

2. Välja mõista V S menetluskulud summas 145,20 eurot, so riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 39,60 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamisel 26,40 eurot ning õigusabikulud summas 79,20 eurot, Sihtasutus KredEx kasuks.

3. Välja mõista V S Sihtasutus KredEx kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

2(3)

1. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaalis või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

3. TsMS § 472 lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud võla sissenõudmiskulude 30 euro nõude osas.

Hagiavalduse kohaselt on hagejal õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu punkt 8. alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Tulenevalt VÕS § 113² lg 2 p-st 1 võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud „Leping lühirenditeenuse osutamiseks“ (Lisa nr 2, mille osas on hageja 17.04.2018. a avaldanud, et soovib muuta lisa sõnastust järgmiselt: “Hageja ja kostja vahel sõlmitud kasutuslepingu tingimused“) p 8 „Lepingu ülesütlemine ja lõpetamine“ järgi võib lepingu ülesütlemine toimuda kliendi või KredEx algatusel või osapoolte kirjalikul kokkuleppel, KreExil on õigus lõpetada teenuse osutamine kliendile, teatades sellest kliendile kirjalikult või tema sidevahendi kaudu vähemalt 1 kalendrikuu ette. Kohus on seisukohal, et kuivõrd ei hagiavaldusest ega ühestki hagiavalduse lisast ei nähtu, et kostja ja Sihtasutus KredEx vahel 19.03.2015. a sõlmitud kasutusleping oleks üles öeldud või muul viisil lõpetatud, ei ole hageja nõue võla sissenõudmiskulude nõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Kohus leiab, et kuna hageja esitas nõude kogusummas 244,40 eurot, mille kohus rahuldas 214,40 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda ja 12% ulatuses hageja kanda.

3(3) Esitatud hagiavalduses palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 375 eurot.

TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 165 eurot, so riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 90 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 88% ulatuses, so summas 145,20 eurot.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik