4-18-2897/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2018 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number

4-18-2897 ( ) 2440,18,001811 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Ingrid Koddo Riina Palmi Väärteoasi kaebemenetluses

U.L kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja

Meelis Kaev 07.05.2018 otsusele väärteoasjas nr 2440,18,001811 Menetlusalune isik

U.L, isikukood , elukoht xxx XXX Kohtuväline menetleja Istungi toimumise aeg Ida Prefektuuri esindaja Andres Visnapuu 21.06.2018 RESOLUTSIOON

VTMS § §

132 p 1, 133-135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta U.L

iirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi kaebus Politseija P

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja

Meelis Kaev 07.05.2018 otsusele väärteoasjas nr 2440,18,001811 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Rahatrahv summas 500 eurot tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr

EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumber 10220185051977.

Juhtimisõiguse äravõtmine kuuks hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on U.L kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord.

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 15. augustist 2018.a.

MENETL

USE KÄIK

14.04.2018 politseipraktikant Mark Gu

koostas Jõhvi politseijaoskonna žovski väärteoprotokolli

AB 1554422 selle fakti kohta, et 14.04.2018 kell 10.13 Ida-Virumaal, Alutaguse U.L

vallas, -Tartu-Valga mnt 13. kmxxx reg. nr xxx Jõhvi l juhtis mootorsõidukit , kui ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg/l ning kiirusega 147+/-5 km/h, milleg

52 km/h. Sellega rikkus a ületas lubatud sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem, kui

U.L LS § , § 15 lg 1 p 1

69 lg 3 .

Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § , §

224 lg 1

227 lg 3 alusel.

07.05.2018 ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi tegi Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna

IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaev väärteoasjas 2440,18,001811 otsuse, milles pidas tõendatuks U.L poolt LS § 224 lg 1, § järgi kvalifitseeritava väärte

227 lg 3 te gude

toimepanemist ja määras isikule karistusena KarS §

63 lg 1, LS § 227 lg järgi trahviühikut

summas 500

3 kuuks. eurot ning LS § 227 lg 5 p alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist

31.05.2018 itas kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. es U.L

KAEBUSE SISU

Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada rahatrahvi ja lisakaristuse mõistmise osas ning teha uus otsus.

Menetlusalune isik kahetseb tunnistab oma süüd ja juhtunut, leiab, et temale mõistetud karistus on liiga karm, palub juhtimisõigus alles jätta. Kiiruse ületamise ajal oli sõidutee teistest sõidukitst vaba, ta ei seadnud sellega kedagi ohtu ja kiiruse ületamine toimus väga lühikest aega. Ta tahtis kontrollida mootori tööd pärast remonti. Päev varem tarvitas ta alkoholi, kuid hommikul tundis ennast hästi, ega arvanud, et tal on alholi jääknähud. U.L vajab juhtimisõigust igapäevaselt tööülesannete täitmiseks ning sellega on seotud tema töökoha säilimine. Samuti on tal alaealine laps ja haige eakas ema, kes vajavad transportimist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil

jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde.

Kohtuvaidlustes palus kaebuse esitaja lisakaristuse suurust. vähendada Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Menetlusalune isik a U.L ndis ütlusi, et eelmisel päeval vahetati auto mootor ja talle öeldi proovida sõita. Sõitis 600 m kiirust ületades ja jäi vahele. Eelmisel õhtul tarvitas alkoholi, kuid hommikul ei tundnud midagi. On rikkumisega nõus. Palub vähendada lisakaristust, kuna ilma transpordivahendita on väga raske. Võimalusel palub vähendada ka trahvi suurust. Varasemalt on ka karistatud kiiruse ületamise eest.

Kohtuistungil avaldati sõiduki juhtimiselt kõraldamise otsus (lk 21), mille kohaselt U.L kõvaldati 14.04.2018 kell 10.14 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära.

Kohtuistungil avaldati indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 14), mille kohaselt kasutati

14.04.2018 kell 10.14 U.L suhtes indikaatorvhendit AlcoQuant A418788, kontrollija politseipraktikant Mark Gužovski. Indikaatorvahendi näit 0,27 mg/l. Protokolli allkirjastasid U.L, kontrollija ja tunnistaja I. Hindreus.

Kohtuistungil avaldati kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokoll (lk. 25), mille kohaselt

14.04.2018 kell 10.13 Alutaguse vallas, Tartu - Valga mnt 13. kmxxx mõõdeti Jõhvi – l sõiduki

reg. nr xxx sõidukiiruseks km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h.

Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/ km/h, lõplik mõõtetulemus km/h. Mõõtja sõiduk

- 5

seisis kõrvalteel. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal pärisuunas, eemaldus patrullautost. Teel liikus üksinda aal oli ühtlane. . Seadme helisign

Kohtuistungil avaldati tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga alkomeetrist, (lk 26), millest tuleneb, et protokoll koostati 14.04.2018, kasutati indikaatorvahendit Ida-Virumaal

Jõhvi linnas Rahu 38, kontrollija poli žovski. U.L ile selgitati - tseipraktikant Mark Gu

joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õigusi. U.L andis allkirja. Joobeseisundi tuvastamisel kasutati 14.04.2018 kell 10.31 tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII

EST ARDF-0054. Alkomeetri lugem 0,22, laiendmääramatus 0,05, mõõtetulemus 0,17 mg/l.

Protokoll on allkirjastatud kontrollija, tunnistaja I. Hindreus ja U.L poolt. Alkomeetri väljatrükist tuleneb, et mõõtmise lugem on 0,22 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,17 m

g/l. Väljatrükk on allkirjastatud U.L ja mõõtja poolt.

Kohtuistungil avaldati karistusregistri andmed (lk 28), mille kohaselt on tal 2 U.L kehtivat väärteokaristust, sealhulgas ka LS § 227 lg 2 järgi.

Kohtuistungil avaldati Polina U.L

sünnitunnitus (lk 14).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et U.L e põhjendatud. kaebus ei ol

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS -

§ s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid – menetlusaluse isiku ütlusi ning prefektuuri kirjalik ke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele.

Kohtul puudub alus kahelda U.L ütlustes ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. U.L andis ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tema ütlused on kinnitust leidnud ja kiirusemõõturi kasutamise protokolliga ning indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. U.L on rikkumisega nõus, tunnistab ennast süüdi. Seega puudub vaidlus väärteo toimepanemise fakti osas. U.L pole nõus vaid rahatrahvi ja lisakaristuse suurusega.

Ülaltoodu alusel loeb kohus tuv U.L astatuks, et 14.04.2018 kell 10.13 Ida-Virumaal,

Alutaguse vallas, Jõhvi l juhtis mootorsõidukit , kui ühes -Tartu-Valga mnt 13. kmxxx reg. nr xxx liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg/l ning kiirusega 147+/-

5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem, kui 52 km/h. Sellega rikkus U.L LS § 69 lg 3, § 15 lg 1 p 1.

Menetlusaluse isiku tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 1, §

227 lg 2 alusel.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h.

Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestab:

Liiklusseaduse § 227 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

Liiklusseaduse § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tegu asulavälise teega. Seadme lugem näitas se mõõtmisel laiendmääramatus +/

147 km/h. Kiiru

- 5 km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 52 km/h.

Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lg 1 sätestab:

Liiklusseaduse § seisutüübilt on tegemist spetsiifilise -ga 224 kaitstakse liiklusohutust. Koos teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga. Joobeseisundi kui tunnuse osas on väärteokoosseis blanketne. Liiklusseaduse § 224 objektiivsed tunnused seisavad mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et U.L juhtis mootorsõidukit, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui km/h, mis on keelatud vastavalt LS §

15 lg 1 p 1 ja

kvalifitse

eritud Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. Samuti on eeldus järeldada, et U.L juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg/l.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

U.L täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg järgi usega. KarS § otsese tahtl

16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. U.L sõiduki autojuhina sõites asulavälisel teel, ületas kiirust. Tema ütluste kohaselt tahtis ta pärast remonti kontrollida mootori tööd, sellega eiras ta Liiklusseaduse § sätteid.

15 lg 1 p 1

Samuti leiab kohus, et U.L täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. U.L juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, mg/l. Tema ütluste kohaselt tarvitas ta eelmisel päeval alkoholi, kuid hommikul tundis ennast hästi ja ei arvanud, et tal on alkoholi jääknähud.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 3 ja § 224 lg 1järgi. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et U.L pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

LS § 227 lg näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ehk summas 8

00 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

LS § 227 lg 5 p alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni.

Menetlusalune isik on karistatud rahatrahviga 125

500 eurot, mis on trahviühikut ehk summas keskmisest määrast veidi kõrgem ning lisakaristusena on ära võetud juhtimisõigus 3 kuuks, mis on minimaalne

tähtaeg.

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3 06): „13.1 Klassikalise -1-1-43-

arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti osutanud KarS §

56 lg-le, st karistuse kohaldamise alusele - isiku süüle, samuti on võetud arvesse kergendava asjaoluna kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, ning süüdlase isiksust – isikul on 2 kehtivat väärteokaristust, s.h. ka analoogse teo eest.

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise mis vastab kahele väärteo koosseisule, tahtlikult, kergendavaks asjaoluks on kahetsus, puuduvad raskendavad asjaolud. Kohtu hinnangul e U.L süü tase on keskmis t

veidi suurem t t veidi ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus (keskmises määras

suuremas määras) on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas sena juhtimisõiguse

500 eurot ning lisakaristu äravõtmine 3 kuuks on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus peab vajalikuks kohaldada suhtes lisakaristust. U.L Juhindudes sõidukit juhile keelatud seisundis, ületades oluliselt lubatud kiirust, seadis U.L ohtu teiste inimeste elu ja tervise. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud eelkõige seetõttu, et isikut on juba varem karistatud kiiruse ületamise eest rahalise karistusega, see on tasutud ning pole kuidagi mõjutanud tema liikluskäitumist. Ta jätkab liiklussüütegude toimepanemist. Teda ei takista isegi see asjaolu, et tal on vajalik töö tegemiseks ning lapse transportimiseks juhilubade olemasolu.

Lisakaristuse kohaldamine ei pruugi üldse vajalik olla, kui karistatav isik on karistustundlik rahatrahvi suhtes ehk mõjutatav rahatrahvi näol mõistetud karistusega. Liiklussüütegude puhul on seadusandja näinud ette lisakaristuse kohaldamise võimaluse ja lisakaristuse kohaldamine sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol on kohtu hinnangul karistusliik, mis omab eelkõige eripreventiivset toimet. Konkreetse menetlusaluse isiku puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahatrahviga seotud karistuse määramine ei ole olnud Seetõttu on asjas olnud tulemuslik.

õigustatud rakendada karistuse valikul kombineeritult nii süüpõhimõttet kui ka preventsioone ehk nii aresti kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajäämine, nagu iga karistus, valmistab süüdlasele ebamugavusi, kuid väärteo toimepannud isikul tuleb neid ebamugavusi taluda. Seega pole varasemad rahalised karistused talle vajalikul määral mõjunud ning seega on antud juhul põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine minimaalses määras, so 3 kuuks.

KOHTU MEETMED

Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 07.05.2018 otsus väärteoasjas 2440,18,001811 muutmata.

Kohtunik Larissa Prokopenko