2-17-123674/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. august 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-123674

Tsiviilasi

Tarilus OÜ hagi Mööblimeister OÜ vastu võlgnevuse

ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 2700,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Tarilus OÜ (registrikood 12808768), lepinguline

esindaja Erkki Evart

Kostja Mööblimeister OÜ (registrikood 12001364),

lepinguline esindaja Tiina Raja

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalenud isikud

27. aprill 2018. a

Hageja seaduslik esindaja T S, lepinguline esindaja Erkki

Evart

Kostja seaduslik esindaja T R, lepinguline esindaja Tiina

Raja

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta asja juurde Tarilus OÜ poolt 31.07.2018 elektrooniliselt esitatud

tõendeid.

2. Jätta Tarilus OÜ hagi rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta Tarilus OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks Mööblimeister OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja mõista Tarilus OÜ-lt Mööblimeister OÜ kasuks välja

menetluskulud 1100 eurot.

5. Jätta

rahuldamata

Mööblimeister

OÜ

taotlus

maakohtus

hüvitatavate

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 800 euro ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (14. august 2018. a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Tarilus OÜ (hageja) esitas 20.10.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Mööblimeister OÜ (kostja) vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.12.2017 esitas hageja maakohtule

hagiavalduse.

Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale detsembrist 2016. a kuni mai alguseni 2017. a

projektijuhtumise teenust, mis seisnes selles, et hageja teostas kogu projekti, s.o eritellimusel

mööbli valmistamine alates konkreetse tellimuse saamisest kuni üleandmiseni, vastutas selle

õigeaegase valmimise eest, tellis materjale, saatis edasi tasumisele kuuluvaid arveid, jälgis

nende maksmist, vajadusel võttis materjalid vastu ja viis need edasi tööde tegemiseks

ettenähtud paika. Poolte vahel oli kokkulepe, et töö mahu täitmisel on õigus hagejal tasule 2200

eurot kuus, mida kinnitavad ka kostja poolt tehtud maksed. Kostja on jätnud osaliselt tasumata

kaks viimast arvet, kokku summas 2412 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõlgnevuse 2412 eurot, kahju 100 eurot, võlgnevuse sissenõudmiskulude hüvitise 80 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivise 108,06 eurot.

Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619

mõttes. Hageja tegeles korraga ligi 10 projektiga, seejuures hageja ise ei tootnud

mööblikomplekte ega esemeid, vaid organiseeris nende tootmist, suhtles hankijate, tootjaga,

täpsustas vajadusel tellimusi klientidega. Hageja ei saanud otseselt tulemust alati mõjutada,

mistõttu lepinguperioodi jooksul valmis vaid väike osa projektidest. Projektide viibimine ei

olnud tingitud hageja tegevusest ja hageja täitis kohustuse nõuetekohaselt. Pooltevaheline

leping on lõppenud, sest kostja jättis hagejale tasu maksmata. Lepingu kehtivuse ajal ei esitanud

kostja hagejale seoses käsundi täitmisega ühtegi pretensiooni.

Juhul, kui kohus ei tuvasta pooltevahelist kokkulepet tasu osas, palub hageja kostjalt välja

mõista keskmise tasu märtsi ja aprilli eest, mis on tavapärane antud valdkonnas

(projektijuhtimine mööblitööstuses). Xxxx OÜ erianalüüsi kohaselt on projektijuhi III

brutotöötasu 2232 eurot, millele võivad lisanduda veel tulemustasud kuni 265 eurot kuus. Xxxx

OÜ poolt läbiviidud uuringu kohaselt on võrreldavatel ametikohtadel keskmine brutotöötasu

1644 eurot.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled leppisid kokku, et hageja osutab kostjale projektijuhtimise

teenust ja tegemist oli töövõtulepinguga. Pooled ei leppinud kokku püsivas kuutasus. Hageja ei

täitnud lepingut nõuetekohaselt. Kostja tasus hageja arved heas usus, sest kostjal ei olnud

teenuse kvaliteedi kontrollimiseks aega ega võimalust. Hageja pidi tasu saama alles siis, kui

teenus on osutatud, s.t projekt on lõpetatud. Hageja ise kinnitab, et ta viis lõpuni kaks projekti,

kuid tegelikkuses suutis hageja lõpuni viia vaid ühe projekti. Kostja on seisukohal, et kuivõrd

hageja projektijuhtimist nõuetekohaselt ei teostanud, siis ei ole hagejal alust tasu saada. Kostja

on hagejaga lepingu lõpetanud suuliselt 2017. a märtsis ning kuni selle ajani osutatud teenuste

eest on hagejale tasutud.

Internetiportaali www.palgad.ee andmetel on keskmise töötasu suurus 1420 eurot netotasuna.

Hageja ei ole tõendanud töö tegemist märtsis ja aprillis mahus, mis õigustaks sellises suuruses

tasu maksmist. Juhul, kui kohus peaks leidma, et pooltevaheline leping on käsitletav

käsunduslepinguna, siis palub kostja kooskõlas VÕS § 101 lg 5 p-ga 5 ja §-ga 105 vähendada

hageja tasunõude suurust selliselt, et hagejal oli õigus saada tasu märtsis ja aprillis 700 eurot,

mis on hagejale välja makstud. Alternatiivselt kasutab kostja VÕS § 101 lg 1 p-s 2 ja § 105

sätetatud võimalust oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, kuna hageja rikkus lepingu

olulist kokkulepet, s.t teostada kostja juures projektijuhtimist. Kostja vaidleb vastu hageja kahju

hüvitamise nõudele, sest tegemist ei ole kahjuga VÕS § 115 tähenduses. Samuti ei nõustu kostja

võlgnevuse sissenõudmiskuludega 80 eurot, sest VÕS § 1131 lg-st 1 ei tulene, et

sissenõudmiskulud oleksid seotud arvete arvuga ja seaduses sätestatud summat ei saa nõuda

kahekordselt.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt teenuste osutamise lepingu täitmist ja tasu saamist VÕS

§ 108 lg 1 alusel. Kuna hageja arvates on kostja tasu maksmise kohustust rikkunud, nõuab

hageja täiendavalt kahju ja sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja § 113¹ lg 1 alusel.

5. Kohus

on

pooltele

selgitanud

nõude

kvalifikatsiooni,

hageja

nõude

eeldusi,

tõendamiskohustuse jaotust ning teinud ettepaneku tõendite esitamiseks (kd I 109, kohtuistungi

protokoll kd I tl 180-183, kd II tl 22).

6. Pooltel on vaidlus, millise lepinguga on tegemist, kas töövõtu- või käsunduslepingu laadse

lepinguga. VÕS § 619 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt

lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga

maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga

kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega

muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Lepingulise suhte kvalifitseerimisel tuleb lähtuda pooltevahelise lepingu sisust ning eelkõige

teenuse osutamiseks kohustatud lepingupoole kohustuste iseloomust. Käsunduslepinguga on

tegemist, kui konkreetne mõõdetav „tulemus“ puudub ja nõuetekohast täitmist saab hinnata

üksnes hinnates teenuse osutamise kui protsessi läbiviimise nõuetekohasust. Töövõtuleping on

aga suunatud tulemuse saavutamisele ja kui eesmärki ei saavutata, on tegemist lepingu

rikkumisega. Kahe lepinguliigi erinevus on selles, et käsunduslepingu puhul ei ole eesmärgi

saavutamata jätmine lepingu rikkumine ja hinnata tuleb, kas käsundisaaja tegi kõik selleks, et

„tulemus“ saavutada.

Kohus leiab, et poolte vahel on käsundusleping. Puudub vaidlus, et kokkuleppe kohaselt täitis

hagejale antud käsundit T S (vt 27.04.2018 kohtuistungi protokoll, kd I tl 182). Kostja ei

vaidlusta, et hageja osutas kostjale projektijuhtimise teenust, s.o eritellimusel mööbli

valmistamine alates tellimuse saamisest kuni paigaldamiseni (kostja 13.02.2018 vastus, kd I tl

104). Seega puudub poolte vahel vaidlus, et pooled on sõlminud teenuste osutamise lepingu.

Kostja ei vaidlusta, et pooled leppisid kokku, et hageja ülesandeks oli müügi/disaini osakonnast

kinnitatud tellimuste töösse andmine, tellimuste alusel vajaminevate materjalide tellimine ja

raamatupidamisega suhtlemine, tellitud materjalide transportimine tootmisse, tellimuste

valmimise jälgimine, paigalduse planeerimine ja mööbli transportimine objektile, tellitud

tehnika transportimine objektile, vajadusel garantiitööde teostamine. Kui kostja leidis, et hageja

tasunõue sõltus lõpuleviidud projektidest, e. mõõdetavast tulemusest, tulnuks kostjal oma

väidet tõendada (TsMS § 230 lg 1). Töövõtulepinguga on tegemist, kui võib öelda, et teenuse

osutaja kohustub midagi ära tegema ja see eesmärk on tulemusena piiritletav. Kohus ei ole

tuvastanud, et tasu nõue sõltus positiivse tulemuse saavutamisest, e. lõpetatud projektidest, mis

on töövõtulepingu oluliseks tunnuseks (VÕS § 635 lg 1, § 637 lg 3).

7. Esmalt selgitab kohus, milliseid asjaolusid ja tõendeid kohus menetleb. Pärast kohtuistungi

pidamist menetles kohus asja edasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1).

Kohus selgitas pooltele nõude eeldusi ja tõendamiskohustust ning andis 27.04.2018

kohtuistungil mõlemale poolele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks (kd I tl

183). Hageja esitas menetlusdokumendi koos tõenditega 21.05.2018 (kd I tl 184). 18.06.2018

määras kohus kooskõlas TsMS § 403 lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks, samuti

otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Hageja esitas kohtu nõusolekul menetlusdokumendi

31.07.2018. Hageja on menetlusdokumendis taotlenud tõendite vastuvõtmist. Tõenditena on

esitatud T S’i ja kostja töötajate suhtlusprogrammi Xxxx vestlused.

TsMS § 330 lg 1 järgi avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne

eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist.

TsMS § 330 lg 3 järgi pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste

esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti

tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg

1 järgi kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva

seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite,

menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse

lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kohus oli määranud kohtuistungil tähtaja, mille jooksul sai hageja esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Kohus ei menetle 31.07.2018 esitatud tõendeid (T S’i ja kostja töötajate Xxxx

vestlused) ega menetlusdokumendis sisalduvaid uusi asjaolusid (Exceli tabel, mis viitab Xxxx

vestlustele) tulenevalt TsMS § 331 lg-st 1, sest need on esitatud pärast taotluste esitamise tähtaja

möödumist. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt

tagastada.

8. Hageja on esmalt välja toonud, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja hagejale tasuma 2000

eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Hilisemates menetlusdokumentides on hageja

täpsustanud, et kostja pidi hagejale tasuma 2200 eurot kuus (käibemaksuta, vt hageja

06.03.2018 menetlusdokumendi p 2.4, kd I tl 113). Kostja eitab, et sõlmitud on tasu kokkulepe

2200 eurot kuus (käibemaksuta) ja leiab, et kostja on tasunud hagejale osutatud teenuste eest,

arvestades osutatud teenuste tegelikku mahtu.

Seega tuli hagejal oma väidet tõendada, et poolte vahel on tasu kokkulepe 2200 eurot kuus

(käibemaksuta) ja käsund on täidetud nõuetekohaselt (TsMS § 230 lg 1). Hageja on väite

tõendamiseks esitanud elektronkirjad, fotod, varasemalt kostja poolt tasutud arved ja tellijate

kinnitused teostatud tööde kohta (kd I tl 40-78, 117-142, 189-190, 207-220 pöördel).

Kostja eitab tasus kokku leppimist ning leiab, et hagejale on osutatud teenuste eest vastavalt

mahule ka tasutud. Kostja leiab, et hageja ei täitnud käsundit nõuetekohaselt ja on väite

tõendamiseks esitanud fotod ja video (kd I tl 147-154).

9. Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõendid oluliste asjaolude tuvastamiseks piisavad ja vaatamata

kohtu ettepanekule ei ole rohkem tõendeid esitatud. Sellises olukorras tuleb lähtuda

tõendamiskohustuse jaotusest, mis tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tähendab

üldjuhul seda, et kumbki pool peab tõendama asjaolusid, millele soovib tugineda. Kui pool ei

tõenda asjaolu, millele ta soovib tugineda, tuleb asi lahendada tema kahjuks. Kohus on teinud

ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2).

Hageja tõendada on ennekõike asjaolu, et poolte vahel on tasu kokkulepe 2200 eurot kuus

(käibemaksuta) ja käsund on täidetud nõuetekohaselt. Tasu kokkuleppe tõendamiseks on

hageja esitanud kaks arvet, mis on kostja poolt tasutud: arve nr 32032 summas 2157 eurot ja

arve nr 32034 summas 2057 eurot (kd I tl 189, 190). Kostja on tasunud arved osamaksetena.

Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et pooltel oli kokkulepe, et kostja tasub hagejale

projektijuhtimise eest 2200 eurot kuus (käibemaksuta). Hageja enda arvutused näitavad, et tasu

esitamisel arvestas hageja tegelikult teenuste osutamise tööpäevadega. Hageja poolt tehtud

arvestused, kuidas arvetel esitatud summad on kujunenud, ei kinnita hageja väiteid

kokkulepitud tasu suuruse kohta.

10. Käesolevas asjas võib käsundi täitmist mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, sest käsundisaaja

täitis käsundi oma majandustegevuses. VÕS § 627 lg 2 sätestab, et kui tasu suurust ei ole

kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

Hageja on esitanud projektijuhi töötasu erianalüüsi, mille kohaselt projektijuhtimise III

keskmine brutotöötasu suurus on 2232 eurot (kd I tl 192-203). Töötasude turuanalüüsi kohaselt

on mööblitööstuses projektijuhtimise eest makstav keskmine brutotöötasu 1644 eurot

(tööjõukulu 2200 eurot, kd I tl 204-206 pöördel). Kostja leiab, et tulenevalt palgad.ee uuringust

on keskmine netotöötasu projektijuhtimise teenuste eest 1420 eurot ning see makstakse

täistööaja eest (kd II tl 4). Kostja leiab, et hageja ei teinud tööd mahus, mis oleks võrdne

täistööajaga.

Käesolevas asjas tuleb arvestada, et tegemist ei olnud töölepingulise suhtega ning kostja pidi

maksma hagejale tasu käibemaksuta. Samas saab poolte poolt välja toodud andmeid mõistliku

tasu määramisel arvestada, sest hageja poolt täitis käsundit üks isik. Arvestades eeltoodud

andmeid leiab kohus, et mõistlikuks kuutasuks on 1500 eurot (käibemaksuta).

11. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas hageja on osutanud teenuseid sellises mahus, et tal on

õigus saada mõistliku kuutasu 1500 eurot.

Vaidlus on teenuste osutamises 2017. a märtsis ja aprillis (arve nr 32036 summas 2200 eurot ja

arve nr 32038 summas 1612 eurot, kd I tl 30, 31). Kostja on selgitanud, et on märtsi eest tasunud

hagejale 500 eurot ja aprilli eest 900 eurot ning makstud on vastavalt osutatud teenuste mahule

(kd I tl 32).

Hageja on esitanud osutatud teenuste kohta Exceli tabeli (kd I tl 38) ning tegevust kinnitavad

elektronkirjad (kd I tl 40-78, 117-141, selgitav Exceli tabel kd I tl 142).

Kostja on välja toonud, et selleks, et maksta hagejale mõistliku kuutasu, peab korraga töös

olema umbes neli projekti ning projekti kestvus on keskmiselt 2-3 nädalat. Kostja arvestuse

kohaselt pidi hageja viie kuu jooksul lõpetama umbes 25 projekti. Hageja ei ole teistsuguseid

andmeid kohtule esitanud. Hageja esitatud andmete kohaselt tegeles ta viie kuu jooksul 12

projektiga ja kaks nendest sai lõpetatud. Kohtule on hageja poolt esitatud viie objekti kohta

kinnitused, kus tellimuse täitmisega tegeles T S (kd I tl 207-221).

Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et tõendamata on hageja väide, et ta on osutanud

teenuseid mahus, mis annaksid aluse nõuda projektijuhtimise eest mõistliku tasu 1500 eurot

kuus (käibemaksuta). Kui hageja leiab, et tal ei ole võimalik esitada osutatud teenuste sisu ja

mahu kohta tõendeid, siis kohus leiab, et kuna tegemist on äriühinguga, siis saab eeldada, et

teenust osutav äriühing varustab ennast ka tõenditega, et hiljem nõuet maksma panna. VÕS §

624 lg 2 järgi käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi

täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega.

Hageja ei ole esitanud konkreetseid väiteid ega tõendeid, et mõistlik kuutasu jäi teenimata

kostjast tulenevatel asjaoludel. Kohtu hinnangul on kostja poolt makstud märtsi ja aprillikuu

tasu mõistlik hageja poolt osutatud teenuste eest (tegevuste osas ülevaade kd I tl 38).

12. Hageja kahju hüvitamise nõue 100 eurot jääb rahuldamata, kuna kostja ei ole lepingulist

kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumise puudumise tõttu jääb rahuldamata ka viivise (108,06

eurot) ja sissenõudmiskulude (80 eurot) hüvitamise nõue.

Menetluskulud

13. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

14. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus kostja menetluskulusid. Kostja

menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 1900 eurot (kd II tl 29-31). Tegemist on

menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 mõttes. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastu

vaielnud.

15. Kohus analüüsib kostja lepingulise esindaja kulusid (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1

kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.

Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -

maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1-

145-13).

16. Kostja esindaja tunnihinnaks on 100 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on tegemist

mõistliku tunnitasu määraga.

17. Kohus, hinnates menetlusdokumentide sisu ja menetluse keerukust, loeb põhjendatuks

lepingulise esindaja ajakuluks: toimingud maksekäsu kiirmenetluses, hagiavaldusega

tutvumine ja kostja vastuse koostamine 2 tundi; hageja 06.03.2018 menetlusdokumendiga

tutvumine ja kostja 20.03.2018 seiskoha koostamine 4 tundi; kohtuistungiks ettevalmistumine

ja istungil osalemine 2 tundi; kostja 21.05.2018 menetlusdokumendi koostamine 30 min;

hageja 21.05.2018 menetlusdokumendiga tutvumine ja kostja 07.06.2018 seisukoha

koostamine 2 tundi ja 30 min. Tunnitasu 100 eurot arvestades tähendab see 1100 eurot, mis

tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

18. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik