1-18-5462/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13. august 2018, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5462 (18284000228) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Kriminaalasi A.F lg 1 süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav

A.F

(isikukood: XXX; elukoht:

xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx

xxxxxxxxxxx ; karistatus: Tartu Maakohtu 10.11.2015 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega 2 kuud, KarS § 74 lg 1 tingimisi 1-aastase katseajaja)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada A.F ( lg 1

süüdi karistusseadustiku KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistuse

5 (viis) vangistust. ks kuud

KarS § 21.06.2018, s.o 3 (kolm) päeva

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 19.- mõistetud karistusaja hulka ja lugeda A.F ndmata karistuseks vangistus ka

4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. M A.F-ile katseaeg aasta äärata

1 (üks) ning mõistetud

vangistust 4 (neli)

kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui

A.F ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudei

d:

1) xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xxxxxxxxxxxxxx ;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

M A.F-ile

75 lg 2 p 2 kontrolli ajal äärata katseajaks KarS § alusel käitumis kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

2. Menetluskulud :

e hüvitamine

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.F-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 300 (kolmsada) eurot ja riigi õigusabi tasu 90 (üheksakümmend) eurot riigi kasuks. M

390 ( äärata kriminaalmenetluse kulud kolmsada üheksakümmend) eurot

tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2018.a. septembrikuust igakuise menetluskulu osa 32 (kolmkümmend kaks) eurot 50 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa 25.

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K kont naalhooldaja kriminaalhooldusäitumis rollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal alusel määrata hooldusametniku sellekohase ettekande täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadet süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt a, kui

tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel - .

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki juhtimise A.F toime pannud kuriteona

joobeseisundis lg 1 selles, et tema juhtis 19.06.2018 kell 18:25 KarS § 424 järgi, mis seisnes

Viljandimaal Viljandi vallas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee 48,5. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX XXX joobeseisundis - tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST ARAF 0016 näit lõpliku mõõtetulemusena -

0,86 mg/l - ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust KarS § 68 lg 1

424 lg 1

alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.-21.06.2018, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 4 kuud ja 27 päeva. KarS §

74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata Kaimar

A.F-ile katseaeg 1 aasta koo KarS

s allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75 lg 1 kohaselt on äitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks A.F kohustatud t pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elam

a kohtu määratud alalises elukohas;

2. m ilmu a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa e - - ; lu , töö või õppimiskoha vahetamiseks

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tulenevalt KarS § 75 lg 2 p 2 on A.F kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. istatava karistamise Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüd kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest nr 1

21. detsembri 2017

89 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks KrMS §

500 eurot kuus.

179 lg 1 kohaselt on sundrahateise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud A.F-i kaitsja hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 90 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvi ine kohtumääruse või kohtu tam otsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 -

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Arvestades asjaolu, et A.F on 4 alaealist last, keda ta ülal peab, kuupalk on keskmiselt 500-600 eurot, siis on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha ning mõista temalt välja

300 eurot, ülejäänud jätta riigi sundraha sundraha osa kanda.

Kriminaalmenetluses on s

390 eurot: sundraha 300 eurot üüdistatavale menetluskuludeks kokku ja riigi õigusabi tasu 90 eurot.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus A.F on kahtlustatavana kinni peetud 19.-21.06.2018, seega on A.F viibinud eelvangistuses

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus-

3 päeva. KarS § 68 juures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik