1-16-5478/21 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus

(Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 13. august

2018, Võru Kriminaalasja number 1-16-5478 Kriminaalasja nimetus

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline

ettekanne D.G-le mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks Kohtunik Istungisekretär Erkki Hirsnik Kristel Toots

Süüdimõistetu

D.G . Isikukood XXX; kohtu

määratud elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kriminaalhooldusametnik

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Ellen Kiilo Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Metsma Asja arutamine Kohtuistung, 13. august 2018

RESOLUTSIOON

1. Pöörata täitmisele D.G-le Tartu Maakohtu 4. augusti 2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5478 mõistetud karistuse ärakandmata osa ning saata D.G vanglasse karistust kandma 1 aastaks 2 kuuks 16

päevaks.

2. Kohustada D.G ilmuma karistust

kandma pärast määruse jõustumist kohtu

teatatud ajal ja kohta. D.G karistuse kandmise aja algust arvata alates tema vanglasse saabumisest.

3. ja kriminaalhooldajale. Määrus anda D.G-le

4. Arvata menetluskulude hulka 204 eurot (sh käibemaks), mis tekkis vandeadvokaat Toomas Metsma poolt D.G-le riigi õigusabi osutamise eest. Mõista see menetluskulu

välja D.G-lt . Menetluskulu tuleb tasuda kuu aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui kulu ei tasuta

täies ulatuses tähtaegselt, hakkab seda välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 (4)

PÕHIOSA

Kohtuotsus

1. Tartu Maakohtu 4. augusti 2016 otsusega tunnistati D.G süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja teda karistati vangistusega üks aasta neli kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 13. ng loeti –14. aprill 2016, s.o kaks päeva karistusaja hulka ni D.G ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 2. detsembri 2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kaheksa kuud vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 D.G

aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 718 tunni üldkasuliku tööga ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks aastat

kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati D.G järgima üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 p –6 sätestatud kontrollnõudeid. -des 1

Erakorraline ettekanne ja selle lisad

2. 5. juulil 2018 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtu Võru kohtumajale D.G kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.

3. D.G suhtes algas kriminaalhooldus 20. augustil 2016. D.G broneeriti üldkasuliku töö

tunde tegema elukoha lähedal asuvasse MTÜ xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Probleemid

registree sid juba 2016. aastal. rimiskohustuse ja üldkasuliku töö ajakava täitmisega alga Kokkulepete rikkumist põhjendas D.G vajadusega teha juhutöid, et teenida elatusvahendeid,

ja tervisliku seisundiga. Ta esitas arstitõen – di perioodile 17. 24. aprill 2017. Kriminaalhooldusametnik tegi 3. oktoobril 2017 talle kirjaliku hoiatuse kokkulepitud aegadel

registreerimisele mitteilmumise ja üldkasuliku töö tundide tegemisest kõrvalehoidmise eest 2018 septembris. Ta ei täitnud üldkasuliku töö tegemise ajakavasid ka novembris ja detsembris 2017 ning jaanuaris 2018, põhjendades seda tervisliku seisundiga. Ta esitas 16. jaanuaril 2018 tõendi detsembrikuu ajakava mitte perioodi kohta. Jaanuarikuu kohta lubas ta esitada täitmise arstitõendi, kuid ta ei teinud seda. A. Tuul väidab, et tal on töövõimekaotus 100% ja puue. Samas pole ta nende asjaolude kohta esitanud dokumente. Ta ei täitnud üldkasuliku töö tundide tegemise ajakava ka veebruaris, märtsis ja juunis 2018. Ta ei ole täitnud registreerimiskohustust alates 6. märtsist 2018. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 6. märtsil

2018 ja telefoni teel kokkulepitud aegadel 1. juunil 2018, 4. juunil 2018 ja 2. juulil 2018. Telefonivestlustes on ta väitnud, et 6. märtsil 2018 ei olnud tal raha bussisõiduks ja 1. juunil 2018 jäi ta bussist maha. Ta pole nimetanud põhjust, miks ta ei saanud tulla registreerimisele 4. juunil 2018 ja 2. juulil 2018. Tal on tegemata 436 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg lõpeb 20. augustil 2018.

4. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku pöörata D.G-le mõistetud vangistus

täitmisele, sest ta suhtub vastutustundetult käitumiskontrolli nõuete täitmisse ja tervislikel põhjustel ei ole ta suuteline tegema üldkasulikku tööd. Tema esitatud tõendid on lühiajaliste

terviserikete kohta ja üldkasuliku töö tundide tegemise peatamine ei kata võimalust teha ära tegemata tunnid.

Poolte seisukohad kohtuistungil

5. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil taotluse juurde pöörata D.G-le mõistetud karistus t

äitmisele.

3 (4)

6. D.G kaitsja leidis, et tal on D.G kaitseks raske midagi öelda. D.G on oma käitumisega asetanud end olukorda, kus ta saadetakse ilmselt vanglasse.

7. D.G ütles, et ta ei taha vanglasse minna ja sooviks rahalist karistust.

Kohtu seisukoht

8. KarS § 69 lg 6 ls 1 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-

s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lg s 3 sätestatud -

üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas D.G on hoidnud üldkasulikust tööst kõrvale, jätnud järg mata kontrollnõuded või täitmata talle pandud kohustused. i

9. Üldkasuliku töö ajakavast nähtub, et D.G pidi ajavahemikul 15–25. märts 2018 tegema 58 tundi 30 minutit üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö arvestuslehest nähtub, et D.G tegi

ajavahemikul 16.–25. märts 2018 ära 20 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö arvestuslehe järgi tegi D.G 32 tundi üldkasulikku tööd 30 tundi üldkasulikku tööd aprillis 2018 ja mais 2018. Üldkasuliku töö arvestuslehest nähtub, et pärast 26. maid 2018 pole D.G teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. D.G tunnistab, et ta tegi märtsis 2018 üldkasuliku töö tegemise ajakavas ettenähtud üldkasuliku töö tunnid ära osaliselt ning juunis 2018 ei teinud ta ajakavas ettenähtud üldkasuliku töö tunde. D.G põhjendab üldkasuliku töö tundide tegemata jätmist juhutöödega ja tervisliku seisundiga.

10. Kohus leiab, et süüdimõistetul polnud mõjuvat põhjust ajakavas ettenähtud üldkasuliku töö

tundide tegemata jätmiseks märtsis ja juunis. Juhutööde tegemine pole mõjuv 2018. aasta põhjus üldkasuliku töö tegemata jätmiseks, sest süüdimõistetu peab üldkasuliku töö tegemise perioodil oma elu korraldama nii, et juhutööd ei takista tal ajakavades ettenähtud üldkasuliku

töö tundide tegemist. võib küll mõjuv põhjus üldkasuliku töö tegemata jätmiseks, Haigus olla

aga haigust on vaja tõendada. D.G on esitanud arstitõendid, mis kinnitavad, et ajavahemikul 16. 25. – aprill 2017 oli tal kõhunäärmepõletik ja ajavahemikul 25. detsember 2017 kuni 8.

jaanuar 2018 käis ulatusliku nahaprobleemi tõttu tema juures koduõde. D.G pole aga esitanud arstitõendit, mis kinnitab, et ka märtsis 2018 ja juunis 2018 oli tal haigus, mis takistas üldkasuliku töö tegemist. Asjaoludest, et süüdimõistetul oli aprillis 2017 kõhunäärmepõletik ja detsembri lõpus 2017 jaanuari alguseni 2018 oli süüdimõistetul nahaprobleem, ei saa järeldada, et süüdimõistetul oli mõni haigus ka märtsis 2018 ja juunis 2018. u, et süüdimõistetu Ka asjaol tegi juhutöid, annab aluse öelda, et D.G-lei olnud üldkasuliku töö tegemist takistavat haigust. Seega jättis süüdimõistetu mõjuva põhjuseta tegema osa märtsis 2018 ettenähtud üldkasuliku töö tunde ja kõik juunis 2018 ettenähtud üldkasuliku töö tunnid.

11. Registreerimislehest nähtub, et süüdimõistetu ei ilmunud 6. märtsil 2018 registreerimisele,

kuigi 9. veebruaril 2018 kinnitas ta oma allkirjaga, et peab järgmisel korral ilmuma

registreerimisele 6. märtsil 2018. Registreerimislehe järgi pole süüdimõistetu ilmunud

registreerimisele ka pärast 6. märtsi 2018. D.G tunnistab, et ta ei ilmunud varem kokkulepitud ajal registreerimisele 6. märtsil 2018, 1. juunil 2018, 4. juunil 2018 ja 2. juulil 2018. Süüdimõistetu ei osanud öelda, miks ta ei ilmunud registreerimisele 4. juunil 2018 ja 2.

juulil 2018. Registreerimisele mitteilmumist 6. märtsil 2018 põhjendab süüdimõistetu

asjaoluga, et tal polnud raha bussisõiduks. Registreerimisele mitteilmumist 1. juunil 2018

põhjendab süüdimõistetu asjaoluga, et ta jäi bussist maha. Kohus leiab, et süüdimõistetul polnud mõjuvat põhjust registreerimisele ilmumata jätmiseks. Sõiduraha puudumine ja bussist mahajäämine pole mõjuvad põhjused registreerimisele ilmumata jätmiseks, sest üldkasuliku töö

4 (4)

tegemise perioodil peab süüdimõistetu korraldama oma tegevuse nii, et tal oleks raha bussisõiduks ja ta jõuaks õigel ajal bussi peale. Seega jättis süüdimõistetu neljal korral mõjuva põhjuseta ilmumata kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, rikkudes sellega talle KarS §

75 lg 1 p 2 alusel üldkasuliku töö tegemise perioodiks pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

12. Need rikkumised ei olnud D.G jaoks esimesed. Nimelt tegi kriminaalhooldusametnik 3.

oktoobril 2017 D.G-le hoiatuse kokkulepitud aegadel registreerimisele mitteilmumise ja üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmise eest.

13. Järgnevalt peab kohus otsustama, kas ta paneb D.G-le täiendavad kohustused, pikendab

üldkasuliku töö tegemise tähtaega või saadab süüdimõistetu vanglasse.

14. Kohtul ei jää juba formaalselt üle midagi muud kui D.G vanglasse saata. Nimelt ilmneb KarS § 69 lg 1 ls üldkasuliku tööd ei või teha kauem kui kaks aastat. D.G saab see -st 1, et kaheaastane periood täis 20. augustil 2018. See tähendab, et juba sel põhjusel tuleb D.G vanglasse saata. Lisaks aga õigustab D.G vanglasse saatmist ka tema rikkumiste tõsidus.

Süüdimõistetu asus juba ca pool aastat tagasi kriminaalhoolduse nõuetele n ö vilistama. Ta -

loobus kriminaalhooldajaga suhtlemisest ja jättis suure osa üldkasulikust tööst tegemata. D.G oli sarnasel moel käitunud juba 2017. aastal. D.G vabadusse jätmist ei saa tingida ka tema viited oma kehvale tervisele. Esiteks on D.G piisavalt terve, et üldkasulikku tööd teha: ta on seda ligi 300 tundi teinud ja lisaks sellele on ta teinud erinevaid juhutöid. Teiseks aga

tuleb tähele panna seda, et kui vangistusega karistatud inimese tervis ei võimalda tal üldkasulikku tööd teha, tuleb ta paratamatult vanglasse saata: oma karistuse peab kurjategija kandma.

15. Tartu Maakohtu 4. augusti 2016 otsusega karistati süüdimõistetut vangistusega 1 aasta 11

kuud 28 päeva, mis asendati 718 tunni üldkasuliku tööga. Erakorralise ettekande ja kriminaalhooldaja kohtus antud selgituste kohaselt on D.G ära teinud 282 tundi ja teha on veel 436 tundi. KarS § 69 lg 6 teise lause alusel arvestatakse vangistuse täitmisele pööramisel

karistusest

kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Seega o

n süüdimõistetul ära kantud 282 päeva s.o 9 kuud 12 päeva , vangistust ja ta tuleb sa o 1 aastaks 2

ata vanglasse karistust kandma 436 päevaks s. kuuks 16 päevaks.

16. Süüdimõistetu kaitsja Toomas Metsma esitas kohtule kirjaliku taotluse 204 eurose riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Kohus rahuldab selle taotluse ja arvab nimetatud tasu menetluskulude hulka. Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ei reguleeri otsesõnu, kelle kanda menetluskulu erakorralise ettekande menetluses jääb. Sellele küsimusele vastamisel on võimalik lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määrusest nr 3-1-1-1-16, kus on analüüsitud menetluskulude hüvitamist teise täitemenetluse valdkonna,

karistusjärgse käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamise korral tuleb jätta menetluskulu süüdimõistetu kanda. Nii peab see olema ka

erakorralise ettekande puhul: ei ole põhjendatud, et riik peab hüvitama kulud, mis tekivad

seetõttu, et tingimisi vabastatud süüdimõistetu pole suutnud talle üles näidatud usaldust

õigustada ja tuleb vanglasse saata. Niisiis tuleb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kr -1-1-1- iminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määruse nr 3 16 p 9.3 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D.G-lt. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik