3-17-2119/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-2119

Haldusasi

M.M. kaebus seoses Viru Vangla tegevusega kaebaja

avaldustest koopiate väljastamisel.

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 1. juuni

2018. a määruse peale

Menetlusosalised

Kaebaja M.M.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta M.M. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. juuni 2018. a. määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.M. esitas 16. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse seoses Viru

Vangla tegevusega kaebaja avaldustest koopiate väljastamisel.

2. 1. juuni 2018. a määrusega Tartu Halduskohus tagastas M.M. kaebuse.

Kohus selgitas, et mõistab kaebust selliselt, et selles on esitatud järgmised nõuded:

1) kohustada vastustajat väljastama kaebajale 1., 7. ja 21. juunil, 7. ja 19. juulil ning 10. augustil

2017 esitatud avaldustes soovitud koopiad;

2) tuvastada Viru Vangla 29 ja 30. juuni, 7. ja 26. juuli ning 14. septembri 2017. a vastuste

õigusvastasus põhjusel, et vangla jättis kaebaja taotlused sisuliselt menetlemata, diskrimineeris

kaebajat, rikkus hea halduse tava, ületas kolmel korral teabenõudele vastamise tähtaega;

3) tuvastada Viru Vangla 7. augusti 2017 vastuse nr 2-6/25571-2 (vaide AKI-le edastamata

jätmise) ja vaideotsuse õigusvastasus;

4) tuvastada, et Justiitsministeerium ei ole täitnud oma kohustusi õigusloome ja vangla üle

järelevalve teostamise alal.

2.1. Kohus tagastas kaebuse kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei

ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. AKI-

le vaide esitamine ei asenda VangS § 11 lg 5 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 46, mille järgi isik, kelle avaliku teabe seaduses sätestatud

õigusi on rikutud, võib pöörduda vaidega AKI poole, ei ole erinorm vangistusseaduse

kohustusliku kohtueelse menetluse regulatsiooni suhtes. Ka ei saa vaiet tõlgendada vastustajale

esitatud vaidena, kuna praegusel juhul on kaebaja otseselt ja selgelt väljendanud tahet esitada

vaie mitte vastustajale, vaid AKI-le.

2.2. Kohus tagastas kaebuse Viru Vangla vastuste õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Soov esitada kahju hüvitamise nõue ei anna kaebajale praeguse kohtuasja asjaoludel

tuvastamiskaebuse esitamise õigust, kuna hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Kohtule ei ole äratuntav, millist varalist kahju oleks vaidlusalused juhtumid saanud kaebajale

põhjustada. Vaidlusalused juhtumid ei kujuta endast ka ühtegi RVastS § 9 lg 1 kirjeldatud

põhiõiguse riivet, sh ei ole tegemist niisuguse intensiivsusega sündmustega, mis eraldi võetuna

või kumulatiivselt kujutaksid endast väärikuse alandamist riigivastutuse seaduse tähenduses.

Seega puuduvad eduväljavaated ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudel.

Tuvastamiskaebuse esitamise õigust ei anna kaebajale ka tuginemine preventiivsele huvile.

Kaebajal ja vastustajal on erimeelsused selles, kas ja millistel alustel võib kaebaja saada

vastustajalt koopiad tema enda esitatud avaldustest. Kaebajal on seejuures olemas tõhus

võimalus oma õiguste kaitseks tulevikus, s.o kohustamisnõudega vaide ning vaide lahendamise

järel kaebuse esitamine halduskohtule.

Kaebeõiguse alusena ei ole piisav ka üksnes soov veenduda selles, et haldusorgani toimingud

olid õigusvastased. Lisaks on kohus sarnases asjas jõustunud otsuses (haldusasi nr 3-16-994)

kaebaja kaebuses Tallinna Vangla vastu selgitanud, et haldusorgan ei ole reeglina kohustatud

väljastama kaebajale koopiaid tema enda avaldustest.

2.3. Kohus tagastas kaebuse vaide AKI-le edastamata jätmise ja sellekohase vaideotsuse

õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus.

Kohustamisnõude ja vangla vastuste õigusvastasuse tuvastamise nõude tagastamine tähendab,

et vaideotsusele ja selle menetlemise käigus tehtud toimingutele esitatud kaebus jääks

menetlusse iseseisvalt. Sellise nõude menetlemise eeldused ei ole aga täidetud, kuna vaideotsus

või vaide edastamata jätmine ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi.

2.4. Kohus tagastas kaebuse Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuses viidatud

Justiitsministeeriumi tegevustel puudub otsene seos kaebaja õiguste ja kohustusega.

3. 19. juunil 2018. a esitas M.M. määruskaebuse Tartu Halduskohtu 1. juuni 2018. a määruse.

Määruskaebuses leiab kaebaja, et VangS 11 lg 41 järgi tuleb tõesti kõik vaided esitada vanglale,

kuid kuna vanglal puudub pädevus AvTS alusel esitatud vaiete läbivaatamiseks, siis pärast

nõuetekohasuse kontrolli teostamist peab vangla sellesisulised vaided edastama AKI-le.

Vastavalt on põhjendatud ja vajalik hinnata vastustaja tegevuse õiguspärasust AKI-le

adresseeritud vaide edastamata jätmise osas ning teisalt on kaebaja läbinud kohustusliku

kohtueelse menetluse kohustamisnõude osas.

Tuvastamisnõuete osas leiab M. M, et kohus oleks pidanud tema kaebuse menetlusse võtma

juba ainuüksi seetõttu, et vangla ületas seaduses sätestatud menetlustähtaegu tema

teabenõuetele vastamisel, rikkudes sellega kaebaja põhiõigust menetlusele. Juhul, kui kohus

leiab, et koopiate väljastamine kaebajale ei ole nõutav, tulnuks kohtul veenvalt põhjendada,

millega on õigustatud sellega kaasnev isiku staatusest tulenev diskrimineerimine. Kahjunõude

lahendamisel tuleb arvestada rikkumiste kumulatiivset mõju. Arusaamatu on kohtu seisukoht,

et käesolevas menetluses tuvastatavad rikkumised ka koosmõjus teiste rikkumistega (mille

koosseis ega ulatus ei ole teada) ei ületa kahjunõude esitamiseks nõutavat lävendit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning

määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse osaliselt menetlusse.

Kuna kaebuse käiguta jätmine ei ole määruskaebusega vaidlustatav (HKMS § 203 lg 1), siis

tuleb määruskaebus tagastada Tartu Halduskohtu 8. juuni 2018. a määruse resolutsiooni punkti

3 tühistamise nõudes. Ülejäänud osas vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi.

Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab üksnes kaebaja õigusi, mistõttu ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle

võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohus on selgelt ja ammendavalt põhjendanud kohustamisnõude tagastamist

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ja tuvastamisnõuete tagastamist

kaebeõiguse puudumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega,

järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Ekslik on kaebaja seisukoht, et juhul, kui ta soovib vaidemenetluses vaidlustada vangla

haldusakti või toimingut seoses AvTS-s sätestatud kaebaja õiguste rikkumisega, siis pädevaks

vaideorganiks on AKI, kusjuures vaie tuleb esitada vangla kaudu, kes pärast vaide

nõuetekohasuse kontrollimist edastab selle AKI-le.

7. VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti

või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel

ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele

või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Seega on seadusega sätestatud kohustuslik menetluskord, mille läbimine on eelduseks samas

asjas halduskohtule kaebuse esitamiseks (vt ka HKMS § 47 lg 1). See näeb ette, et vaie vangla

haldusakti või toimingu peale esitatakse ja vaadatakse läbi vanglateenistuse või

Justiitsministeeriumi poolt. Erandeid vaidemenetluse korrast ega vaide lahendamise pädevusest

VangS ette ei näe. Selles osas ei saa erisätteks pidada ka kaebaja viidatud AvTS §-i 46.

Nimetatud norm annab isikule küll õiguse esitada AKI-le vaie, kuid tegemist ei ole vaidega

HMS 5. peatüki ja VangS § 11 tähenduses. Nimelt puudub AKI-l pädevus teostada vangla

haldusaktide ja toimingute suhtes teenistuslikku järelevalvet, s.h muuta või tühistada vangla

haldusakte. AKI-l on üksnes pädevus teostada riiklikku- ja haldusjärelevalvet teabevaldaja

suhtes (AvTS § 45 lg 1). Vaide esitamise tulemuseks võibki olla järelevalvemenetluse

alustamine (AvTS § 45 lg 2) ning järelevalvemenetlus võib lõppeda AvTS § 51 lg-s 1 nimetatud

sisuga ettekirjutuse tegemisega. Seega on AKI-le esitatav vaie olemuslikult taotlus

järelevalvemenetluse alustamiseks teabevaldaja suhtes. Selliselt aitab see küll kaasa isiku

AvTS-s sätestatud õiguste kaitsele, kuid ei asenda vanglateenistusele või Justiits-

ministeeriumile esitatavat vaiet ega anna seega alust lugeda isikut kinni pidanuks nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Vastavalt ei kohaldud kaebaja poolt AKI-le

adresseeritud vaidele HMS § 73 lg 1 kord, s.o vaide esitamine toimingu teinud või haldusakti

andnud haldusorgani kaudu ega viimase kohustus vaie edastada.

8. Samuti on kaebaja ekslikul seisukohal, et tuvastamiskaebuse esitamise õigus tuleneb juba

ainuüksi kaebaja menetluslike õiguste rikkumise väitest. Ka olukorras, kus menetluslike õiguste

rikkumine on selge kehtivad tuvastamiskaebuse esitamisele siiski HKMS-s sätestatud

piirangud. Tuvastamiskaebuse lubatavuse keskseks eelduseks on, et kaebuse rahuldamine

aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kaebuse esitamise ajal lubas HKMS § 45 lg 2 sõnastus

tuvastamiskaebuse esitamise nii hilisema kahjunõude esitamise kui ka preventiivsel eesmärgil.

Ringkonnakohus nõustub, et olukorras, kus kaebaja õiguste kaitseks efektiivsem

õiguskaitsevahend

(kohustamisnõue)

tagastatakse

ei

ole

põhjendatud

iseseisva

tuvastamisnõude läbivaatamine, kuna see paranda kaebaja õiguslikku positsiooni konkreetse

teabenõude lahendamisel – vanglal ei teki kohustust teabenõuet uuesti läbi vaadata või AKI-le

vaiet edastada ja vaide esitamise tähtaja ilmse rikkumise tõttu ei saa kaebaja tugineda kohtu

otsustusele ka vaidemenetluses. Vanglale uue teabenõude esitamisel saab kaebaja enda õigusi

võimaliku rikkumise korral kaitsta aga kohustamisnõude esitamisega. Seetõttu ei teeni

tuvastamisnõude lahendamine käesolevas menetluses ka preventiivset eesmärki.

9. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta ka selles, et kaebusega vaidlustatud

toimingud ilmselt ei saanud riivata kaebaja põhiõigusi sedavõrd intensiivselt, et tuleks kaaluda

kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist RVastS § 9 lg 1 alusel. Siinjuures tuleb

hinnata just käesolevas asjas vaidlustatud vangla toimingute ja/või haldusaktidega tekitatud

võimaliku kahju hüvitamise nõude perspektiivikust. Halduskohtu seisukohta tulebki mõista

selliselt, et kaebuses nimetatud vangla rikkumiste koosmõjus ei saanud kaebajale

märkimisväärset

mittevaralist

kahju

tekkida.

Alusetu

on

kaebaja

tõlgendus,

et

tuvastamiskaebuse lubatavuse hindamisel tulevad arvesse kõik kahju hüvitamise nõude

kolmeaastase aegumistähtaja jooksul aset leidnud rikkumised. Sellise tõlgenduse korral

muutuks HKMS § 45 lg 2 sisutuks, kuna hüvitamiskaebuse eduväljavaadete hindamise

võimalus sisuliselt puuduks. Seega tulevase kahju hüvitamise nõude ettevalmistamiseks

esitatud tuvastamiskaebuse lubatavuse üle otsustamisel sai halduskohus hinnata kahju

hüvitamise nõude perspektiivikust üksnes tuvastamisnõudega hõlmatud vastustaja toimingute

ja haldusaktide osas.

Halduskohus on põhjendatult osutanud ka sellele, et vaidlustatud toimingud ilmselt ei saanud

kaasa tuua kaebajale varalise kahju tekkimist. Määruskaebuses ei ole M. M halduskohtu

seisukohta kahtluse alla seadnud. Ka ringkonnakohtule ei ole varalise kahju tekkimise võimalus

äratuntav.

10. Kaebaja seisukoha hüvitamiskaebuse ettevalmistamiseks tuvastamiskaebuse lubatavuse

osas lükkab täiendavalt ümber 1. jaanuaril 2018 jõustunud HKMS muudatus. Nimelt sätestab

HKMS § 45 lg 2 ls 2 kehtivas sõnastuses, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei

anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega käesoleval ajal ei ole hüvitamisnõude

ettevalmistamiseks tuvastamisnõude esitamine halduskohtumenetluses üldse lubatud.

Seadusemuudatusest ilmneb üheselt, et seadusandja on soovinud kitsendada tuvastamisnõuete

esitamise võimalusi, suunates isikuid kasutama kohustamis- või hüvitamisnõudeid

õiguskaitsevahendina. Tuvastamisnõuete esitamise võimaluse piiramist ei alust pidada

põhiseadusevastaseks, see teenib menetlusökonoomia eesmärki ja teiste õiguskaitsevahendite

kasutamine ei ole isikute jaoks ebamõistlikult keerukas või koormav.

11. Eeltoodu alusel jääb M. M määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. juuni 2018.

a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/