4-17-1772/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-17-1772

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-17-1772

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi H.K kaebus Tallinna Vangla teabe-

ja uurimisosakonna 09.03.2017 otsusele väärteoasjas nr 650016000121

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: H.K

(isikukood: XXX; elukoht: xxxx )

Kohtuväline menetleja: Tallinna Vangla teabeja uurimisosakond (asukoht: Magasini 35, 10138 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada ning lõpetada Tallinna Vangla teabeja uurimisosakond 09.03.2017 otsus H.K suhtes KarS § 325 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 3 ja 5 alusel.

Edasikaebamise kord

Vää § rteomenetluse seadustiku (VTMS) -de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kass . atsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 11.03.2016 alustas Tallinna Vangla väärteoasja KarS § 325 lg 1 tunnustel selle kohta, et

09.03.2016 kokkusaamist vahistatu

avastati pärast kaitsja H.K-ga XX jalatsite seest 2 pakki tubakapaberit ja 2 pakki lahtist tubakat, mis vastavalt vangla sisekorra eeskirjadele on keelatud.

Enne advokaatide vestlusruumi viimist otsiti XX keelatud ei leitud, kuid tema läbi, midagi jalanõusid läbi ei vaadatud. Pärast kaitsjaga kohtumist leiti tema mõlemast jaltsist läbiotsimisel nii lahtist tubakat kui pakk tubakapaberit ning see on fikseeritud esemete äravõtmise aktis. Kaitsjalt võetud seletuses 09.03.16 viimane väidab, et keelatud aineid ta üle ei andnud; XXl oli kohtumisel kaasas ümbrik, kust paistsid dokumendid, muid esemeid ta ei näinud. Vangla meili teel tehtud ettepanekule 05.04.2016 - anda DNA-proov, kaitsja keeldus ja soovitas kontrollida vangla oma töötajaid. Ülekuulamisel 22.08.2016 väitis, et kaitsja talle tubakat ja tubakapaberit ei toonud ning XX keeldus ütlemast Üle kuulati tunnistajana ka üks , kust ta need sai.

samas kambris olnud XX kinnipeetav, kuid ta ei teadnud tubakatoodetest midagi ning arvas, et kui neid ka kambris oli, siis talle seda vaevalt oleks näidatud.

2. Määrusega lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel (teos puuduvad 29.08.2016

väärteotunnused). Määruses märgitakse, et ei ole tõendamist leidnud, kas tubakas ja tubabakapabeid olid kinnipeetava XX jaltsistes enne kaitsja M.Meristo-Dmitijeviga kokkusaamisele minemist või pandi need sinna kokkusaamise ajal. Väärteo toimepanemine ei ole tõemndamist leidnud ja atõendeid koguda pole võimalik. lis

3. Pärnu Maakohtu otsusega 04.07.2016 mõisteti süüdi KarS § 141 lg 2 p 6, § 184 lg 1

XX

- §

25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ning teda karistai vangistusega 8 aastat ja 6 kuud. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 25.08.2016 jäeti Pärnu Maakohtu otsus muutmata. Kaitsjana selles asjas esines kokkuleppel H.K.

4. 16.09.2016 tegi v XX angla direktorile avalduse, milles märkis, et temalt leitud tubaka ja – paberi tõi talle kaitsja Monica Meristo; selle toomise kuupäeva ta enam ei mäleta, kuid see ei olnud esmakordne. Lisaks tubakale on kaitsja toonud talle ka mobiiltelefoni, mille ta hiljem lasi tagasi viia. Väärteomenetlus uuendati 30.09.2016. Määruses märgitakse, et käesolevaks ajaks on ilmnenud täiendavad asjaolud väärteo toimepannud isiku kohta. Ülekuulamisel 30.09.2016 väidab, et 10.03.2016 tõi kaitsja kokkusaamisele lahtis XX t tubakat kahes kilekotis ja see avastati tema jaltsitest. Tubaka päritolust ei rääkinud ta põhjusel, et ei tahtnud oma kaitsjale probleeme tekitada, kuid nüüd on aru saanud, et käitus valesti. Kaitsja olevat talle tubakat toonud ka jaanuaris ning siis üle andnud ka mobiiltelefoni, mida läbiotsimisel ei leitud. Veel esitas ta ülekuulamisel kaitsja suhtes mitmeid pretensioone raha suhtes, mis ei olevat kantud tema arvele ning leidis, et kaitsmisega seotud rahadega on susserdatud, osa rahadest pidi tema ema kandma õigusbüroo arvele, osa aga kaitsja isiklikule kontole ning kaitsja on käitunud väga alatult. Ülekuulamisel 18.10.2016

XX täpsustas, et mobiiltelefonist teadis üks tema kambrikaaslane (YY seda tarvitati ), tubakast teadsid aga kõik, nii jaanuaris kui märtsis toodud tubakast, sest koos. YY ülekuulamisel 19.10.16 ei teadnud telefonist midagi, XX jutu järgi teab vaid seda, et kaitsja tõi talle kokkusaamistel lahtist tubakt ja vahele jäi kolmndal korral. XY teadis tubaka toomisest jaanuaris 2016 ja seda samuti

XX jutu järgi.

5. 08.02.2017 koostati väärteoprotokoll selle kohta, et H.K andis 09.03.2016 Tallinna Vanglas kokkusaamisel XXga viimasele üle 2 pakki tubakapaberit ja 2 pakki lahtist tubakat. Nende keelatud esemete üleandmisega pani ta toime KarS § 325 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

6. 09.03.2017 H.K-le karistuseks KarS

otsusega määrati § 325 lg 1 järgi rahatrahvi 210

840 eurot. trahviühikut, s.o Ühtlasi mõisteti kaebajalt välja menetluskulud 684 eurot. Otsuse kohaselt andis H.K 09.03.2016 kella 10.35 paiku Tallinnas Magasini

35 asuvas Tallinna Vangla advokaatide vestlusruumis nr 458/1 kinnipeetavale XXle üle kaks pakki tubakapaberit ja kaks pakki lahtist tubakat, mis on vangla sisekorraeeskirja § 641 p 31 järgi vanglas keelatud.

7. H.K oma kaebuses kohtule palub uuendatud menetluse otsuse tühistada ja lõpetada. Tema süü selles väärteos ei ole tõendamist leidnud ning menetlus on tema suhtes juba 29.08.2016 VTMS etatud. § 29 lg 1 p 1 alusel lõp

On fakt, et enne kaitsjaga kohtumist ei kontrollitu hilisemad d kinnipeetava jalanõusid. XX

ütlused on tingitud asjaolust, et ringkonnakohus jättis tema suhtes tehtud otsuse muutmata. Täiendavalt üle kuulatud tunnistajad ei ole midagi pealt näinud ning tegemist on kuuldustega. RR (kinnipeetava ema -aastases vangistuses. ), peab kaebajat süüdi XXle mõistetud 8

Kaebaja

rõhutab, et XX ei ole tema isiklik tuttav, kelle pärast ta hakkaks tooma vanglasse keelatud esemeid. kriminaalasjast. Kõik kohtumised olid tingitud XX

Kaebaja hinnangul on kohtuväline menetleja rikkunud karistuse põhjendamise kohustust ka ning temale mõistetud rahatrahv on ebamõistlikult suur. Läbiviidud DNA ekspertiis näitab riigi ressursside mõttetut raiskamist. Menetlusalune isik nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

8. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku arvamuse esitatud kaebuse kohta, milles palub jätta otsus muutmata, kaebus rahuldamata ning kohtumenetluses kantud menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtuvälise menetleja väitel on juhindutud KrMS § 2001 lg 2 sätetest ning menetlus on

uuendatud, kuivõrd ilmnesid asjaolud, mis olid kohtuvälise menetleja hinnangul piisavad süüteo toimepannud isi muutis oma varem antud ütlusi ning kinnitas, et ku tuvastamiseks.

XX temalt leitud esemed H.K. tõi talle

Kuigi enne kaitsjaga kohtumist vahistatu jalanõud jäeti läbi otsimata, ei muuda kohtuvälise menetleja poolt antud hinnangut. DNA-ekspertiis teostati kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebaja keeldus DNA-ekspertiisiks materjali andmisest ning ei põhjendanud veenvalt, miks ta ei soovinud oma DNA-profiili abil seotust keelatud esemetega välistada. Ekspertiisikulude väljamõistmine on põhjendatud.

XX XX kambrikaaslastest tunnistajad kinnitavad tunnistus on ütluste usaldusväärsust. RR tõendina kasutatav ja kinnitab kaebaja süüd teo toimepanemisel. Kaebuse esitajale etteheidetav tegu on taunitav tulenevalt tema professioonist, tema vastu üles näidatud usaldusest ning hoolimatusest vangla julgeoleku suhtes, mistõttu määratud tema karistus on põhjendatud. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu

järeldused

9. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 650016000121 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §- le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

10. Poolte vahel on vaidlus selles, kas H.K suhtes uuendatud menetlus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja leiab, et menetluse uuendamine ei ole enam võimalik, sest menetlus tema suhtes on lõpetatud; kohtuvälise menetleja hinnangul ilmnesid asjas sedavõrd olulised asjaolud, et menetluse uuendamine KrMS § 2001 lg 2 järgi oli menetleja kohustuseks.

11. Kohtu hinnangul ei ole menetluse uuendamine KrMS § 2001 lg 2 järgi põhjendatud. Nimelt on aoluks see, kui isiku suhtes on VTMS § 29 lg 1 p 3 järgi väärteomenetlust välistavaks asj sama teo kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend. Käesoleval juhul on määrusega

29.08.2016 väärteomenetlus lõpetatud menetlusaluse isiku H.K suhtes. Väärteomenetluse lõpetamise aluseks on märgitud VTMS § 29 lg 1 p 1, st menetleja hinnangul puudusid H.K teos väärteo tunnused. Kuivõrd nimetatud määrust ei ole kohtuvälise menetleja juht tühistanud, on see endiselt jõus ning edasised tõendid H.K süü tõendamiseks on kogutud ebaseaduslikult.

Ka KrMS § 199 lg 1 p 5 näeb isiku suhtes tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust absoluutse menetlustakistusena. Seega on KrMS § 2001 lg 2 on kohaldatav vaid juhul, kui menetlus lõpetati teo ole välistatud mainitud sätte alusel , mitte aga isiku suhtes. Seega ei

väärteomenetluse uuendamine juhul, kui on alust arvata, et selle teo võis toime panna lõpetamise määruses käsitlemata isik.

Seega kaebuse esitaja taotlus kuulub rahuldamisele ning menetlus antud väärteoasjas tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 3 alusel.

12.

Käesoleval ajal esineb antud asjas ka teine menetluse lõpetamise alus ja see on aegumine.

KarS § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödas kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Kuna aegumistähtaeg antud süüteo puhul on 2 aastat ning väärtegu aegus 09.03.2018, tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel.

Menetlusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 3.

Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/