1-17-8036/49 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2018. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-8036 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi

U.V süüdistuses KarS § 329 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 5. jaanuari 2018. a otsus Apellatsiooni esitaja

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Süüdistatav U.V

Isikukood: XXX; elukoht: XXXX; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral; tõkendit ei ole kohaldatud Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa

Süüdistatava kaitsja

vandeadvokaat Tatjana Massalina

RESOLUTSIOON

Tühistada Viru Maakohtu 5. jaanuari 2018 otsus osaliselt, see on osas, millega

mootorsõiduk Nissan Primera registreerimismärgiga XXX jäeti kohtuotsusega

konfiskeerimata ning vabastati kohtuotsuse jõustumisel aresti alt. Samuti osas, millega määrati kohtuotsuse jõustumisel tagastada U.V-le registreerimistunnistus nr XX koos autovõtmetega.

Tühistatud osas teha uus otsustus, millega KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida U.V-le kuuluv sõiduauto Nissan Primera riikliku registreerimismärgiga XXX , VIN- kood XX.

2

Konfiskeerimise tagamiseks jätta Viru Maakohtu 6. juuni 2017 määrusega

kriminaalasjas nr 1-17-5468 arestitud sõiduauto Nissan Primera riikliku registreerimismärgiga XXX , VIN-kood XX, aresti alla. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioon rahuldada täies ulatuses.

Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

U.V süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 13.03.2017 Viru Maakohtu

otsusega KarS § 424 järgi lisakaristusega KarS § 50 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, mis pöörati täitmisele alates kohtuotsuse jõustumisest 29.03.2017 (piirang liiklusregistris on alates 05.04.2017), hoidis teadlikult lisakaristuse täitmisest kõrvale

sellega, et 08.04.2017 kella 09.36 paiku, juhtis sõiduautot Nissan Primera registreerimismärgiga XXX, sõites sellega Narva linnas mööda Kreenholmi ja Haigla tänavaid.

Sel moel pani U.V toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50

lisakaristuse mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, s.o KarS § 329 ettenähtud kuriteo.

Maakohtu otsus

Viru Maakohus tunnistas U.V süüdi KarS § 329 järgi ning mõistis talle karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.03.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra - 6 kuud ja 20 päeva vangistust, s. o 200

tundi üldkasulikku tööd - ning mõistis süüdistatavale liitkaristuseks 10 kuud ja 20 päeva vangistust. Maakohus arvas mõistetud karistusest maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 24 tundi– (s.o 24 päeva vangistust) ning mõistis U.V lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 26 päeva vangistust.

Kohus arvas KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja 28.12.2017 kuni 04.01.2018, s.o

8 päeva karistusaja hulka ning mõistis U.V-le lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 18 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks luges kohus 05.01.2018.

Kohus jättis rahuldamata prokuröri taotluse mootorsõiduki Nissan Primera, reg-nr XXX , konfiskeerimiseks ning otsustas vabastada mootorsõiduki, (mis on konfiskeerimise tagamiseks

arestitud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.06.2017 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-

3

5468), aresti alt kohtuotsuse jõustumisel. Samuti tagastas U.V-le

registreerimistunnistuse nr XX koos autovõtmetega. Maakohus leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on U.V süü KarS § 329 järgi tõendamist leidnud ning mõistis talle toimepandu eest karistuse. Nimetatud osas ei ole kohtuotsust apelleeritud.

Kohtuotsusega jättis maakohus rahuldamata prokuröri taotluse konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina U.V-le kuuluv sõiduauto Nissan Primera.

Jättes U.V-le kuuluva sõiduki konfiskeerimata, olid maakohtu põhjendused järgnevad.

Kohus leidis, et Viru Maakohtu 13.03.2017 otsusest ja Harju Maakohtu 10.02.2016 otsusest nähtuvalt pole U.V varasemalt karistatud KarS § 329 järgi. Viru Maakohtu 13.03.2017 otsusega oli U.V-lt juhtimisõigus ära võetud alates kohtuotsuse jõustumisest 29.03.2017

kuni 29.06.2017. Seega on kohtuotsuse tegemise ajal süüdistataval olemas juhtimisõigus.

Sellest tulenevalt leidis maakohus, et uue, sama kvalifikatsiooniga kuriteo toimepanemise tõenäosus süüdistatava poolt on väike. Eeltoodut arvestades jõudis kohus järeldusele, et puudub alus negatiivse tulevikuprognoosi tegemiseks selles osas, et süüdistatav võib ka tulevikus toime panna õigusemõistmisevastaseid süütegusid.

Kohus leidis, et kuigi U.V on varasemalt kahel korral karistatud, ei ole ta kandnud reaalset vangistust. Kohus arvestas, et kuivõrd käesoleval juhul mõistab kohus süüdistatavale

reaalselt ära kantava vangistuse liitkaristusena 9 kuud ja 18 päeva, siis ei ole alust asuda

seisukohale, nagu ei saavutaks nimetatud karistus eripreventiivset eesmärki, s.o seda, et süüdistatav ei pane toime tulevikus kuritegusid. Käesolevas asjas on U.V-le mõistetava

põhikaristuse pikkus piisav hoiatusliku ja karistusliku mõju saavutamiseks ning uute samalaadsete rikkumiste vältimiseks.

Kohus pidas vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et tõenäosust uue kuriteo

toimepanemiseks vähendab ka see, et seadusandja on karmistanud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ette nähtud karistusi ning korduvalt sellise teo toimepanemise eest ei jäeta karistust täielikult tingimisi kohaldamata.

Oma otsustust tehes arvestas maakohus ka asjaoluga, et kohtupraktikas on mootorsõiduki konfiskeerimist peetud põhjendatuks seoses mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kuna

see tegevus kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka. Käesoleval juhul, arvestades süüdistatava poolt toime pandud õigusvastast tegu, ei ole see tingimus kohtu hinnangul aga täidetud ning mootorsõiduki konfiskeerimine ei vastaks toime pandud teole.

Samuti tõi maakohus välja asjaolu, et kuna mootorsõiduki konfiskeerimine riivab oluliselt isiku

omandipõhiõigust, siis hindamaks seda, kas selle kuriteo toimepanemise vahendi

konfiskeerimine on antud juhul kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, oleks tulnud konfiskeerimise taotlejal esitada kohtule ka selle vara väärtust tõendav tõend, mida aga tehtud ei ole.

APELLATSIOON

5. veebruaril 2018 esitas Viru Ringkonnaprokuratuur apellatsiooni, milles taotleb maakohtu

otsuse osalist tühistamist, s.o osas millega maakohus jättis konfiskeerimata U.V-le kuuluva sõiduauto Nissan Primera. Nimetatud osas palub prokuratuur teha uue otsuse millega konfiskeerida U.V-le kuuluv sõiduk.

4

Apellatsioonis esitatud taotlust põhistab prokuratuur järgnevaga.

Prokurör leiab, et maakohus on liialt kitsalt lähtunud asjaolust, et U.V ei ole varasemalt toime pannud KarS § 329 järgi kvalifitseeritud kuritegusid. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kõikidel U.V poolt toimepandud kuritegudel, olenemata kvalifikatsioonist, on ühiseks nimetajaks kuriteo toimepanemine kasutades mootorsõidukit. Nii on Harju Maakohtu 10.veebruari 2016 otsusega nr 1-16-644 U.V karistatud KarS § 424 ja KarS § 4231 järgi. Nimetatud teod pani süüdistatav toime 2015. aastal. Viru Maakohtu 13. märtsi 2017 otsusega nr 1-17-568 mõisteti U.V süüdi KarS § 424 järgi, kusjuures teo pani ta toime 2016. Käesolevas kriminaalasjas on U.V-le esitatud süüdistus KarS § 329 järgi ning kuriteo toimepanemiseks kasutas U.V taas mootorsõidukit. Seega on U.V järjepidevalt pannud toime kuritegusid, milles kuriteo toimepanemise vahendiks on olnud mootorsõiduk. Seejuures on U.V käesolevas asjas inkirimineeritava kuriteo ning eelmise kuriteo toimepanemiseks kasutanud sama mootorsõidukit.

Prokuröri arvates viitab asjaolu, et U.V on kuritegude toimepanemiseks pidevalt kasutanud mootorsõidukit ning kahel viimasel korral just nimelt talle kuuluvat mootorsõidukit

Nissan Primera, tõenäosusele, et ta kasutab seda ka edaspidi süütegude toimepanemiseks. Seejuures on tõenäosus eelkõige liiklussüütegude toimepanemiseks. Prokurör on seisukohal, et arvestades U.V varasemaid korduvalt toimepandud liiklussüütegusid, ei ole välistatud ka uue, karistuse täitmise vastase süüteo toimepanemine.

Prokuröri arvates on maakohus ebaõigesti jätnud teo ohtlikkuse hindamisel arvestamata kuriteo toimepanemise vahendi ohtlikkuse. Ohtlikkuse hindamisel tuleb lähtuda mitte ainult konkreetse toimepandud teo ohtlikkusest, vaid

hindama peab ka kuriteo toimepanemise vahendi ohtlikkust. Käesoleval juhul on kuriteo toimepanemise vahendiks mootorsõiduk. Arvestades U.V varasemat karistatust, võib

uus süütegu seisneda muuhulgas ka mootorsõiduki joobes juhtimises. Mootorsõiduki joobes juhtimine on üldteada olevalt ohtlik, seades ohtu nii teiste isikute vara kui ka teiste isikute elu

ja tervise. Seega arvestades võimalikku ärahoitavat süütegu, on konfiskeerimine proportsionaalne meede.

Prokurör ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, nagu oleks U.V-le mõistetav põhikaristus

piisav hoiatusliku ja karistusliku mõju saavutamiseks ning uute samalaadsete rikkumiste vältimiseks süüdistatava poolt.

U.V on varasemalt korduvalt karistatud ning temale mõistetud karistused on muutunud raskemaks. Käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud teo pani U.V toime

üldkasuliku töö tegemise ajal. Seega pidi U.V teadvustama, millised tagajärjed saabuvad ning uue kuriteo toimepanemine näitab süüdistatava ükskõikset suhtumist ning

suutmatust teha järeldusi. U.V jätkas mootorsõiduki kasutamist kuriteo

toimepanemiseks ajal, kui temalt oli mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Seega on U.V

suhtes kasutatud piisavalt leebemaid meetmeid, kuid need ei ole teda mõjutanud. Seetõttu ei ole piisav kohaldada ainult põhikaristust, vaid ka konfiskeerimist, mis raskendab U.V edaspidi mootorsõidukit kuriteo toimepanemiseks kasutada. Prokurör pidas vajalikuks ka märkida, et kuigi U.V-le mõisteti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kohtu poolt 9 kuud ja 18 päeva vangistust, on tegemist liitkaristusega. KarS § 329 järgi toime pandud teo eest mõisteti U.V-le karistus alla keskmise määra,

mistõttu konfiskeerimise kohaldamine ei muuda karistust ülemäära rangeks ning on proportsionaalne meede.

5

Apellatsioonis leiab prokurör, et maakohus on asunud väärale seisukohale, nagu oleks

proportsionaalsuse põhimõtte kontrollimiseks vajalik kohtule esitada vara väärtust tõendav tõend. Prokuröri arvates on kohus jätnud tähelepanuta, et käesoleval juhul on kohtule esitatud

asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud mootorsõidukit ning sellest nähtuvad sõiduki

seisukord, selle mark ja mudel ning väljalaskeaasta (2000). Vaatlusprotokollist nähtub, et tegemist ei ole ei luksusauto ega uue sõidukiga. Seetõttu ei saa rääkida nii suurest omandiõiguse

riivest, et see kaaluks üles konfiskeerimisega saavutatava preventiivse eesmärgi õiguskorra kaitsmisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, kriminaalasjas kogutud tõenditega ning prokuröri

apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis

konfiskeerimata mootorsõiduki Nissan Primera, reg-nr XXX , ning otsustas kohtuotsuse

jõustumisel tagastada arestitud sõiduki U.V-le . Prokuröri apellatsioon kuulub rahuldamisele. Oma otsustust põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.

Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise intensiivsusest ning

selle ohtlikkusest, sealhulgas ka tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks (vt RKKKo otsus asjas nr 3-1-1-88-15). Mootorsõiduki võib süüteo toimepanemise vahendina konfiskeerida, kui on alust arvata, et isik

paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed, nagu

juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena, ei suuda isikut mõjutada hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et kuriteo, milles U.V süüdistatakse KarS § 329 järgi, pani süüdistatav toime sõidukiga Nissan Primera reg-nr XXX . Puudub vaidlus selleski, et nimetatud sõiduk kuulub U.V-le. Seega on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga ning KarS § 83 lg 1 kohaselt on kohtul seda võimalik konfiskeerida.

Ringkonnakohus nõustub apellatsioonis esitatud väitega, et maakohus on sõiduki konfiskeerimata jätmisel liialt keskendunud asjaolule, et varasemalt ei ole U.V KarS §

329 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid toime pannud. Samuti ei ole põhjendatud kohtu arvamus, et kuivõrd kohtuotsuse tegemise hetkeks on U.V juhtimisõigus taastatud, siis on tõenäosus uue samalaadse kuriteo toimepanemiseks väike.

Ringkonnakohtu arvates ei tule isikult mootorsõiduki konfiskeerimise üle otsustamisel

keskenduda vaid süüdlase poolt viimasena toimepandud teole, vaid tuleb vaadelda tema eelnevat käitumist tervikuna.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on U.V Harju Maakohtu 10. veebruari 2016 otsusega karistatud KarS § 424 ja § 4231 järgi tegude eest, millised süüdistatav pani toime 2015

aasta jooksul. Siinjuures on tähelepanuvääriv asjaolu, et KarS § 4231

näeb ette vastutuse

sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Seega rikkus U.V süstemaatiliselt nimetatud keeldu, s.o pani korduvalt toime liiklusalaseid üleastumisi. Viru Maakohtu 13. märtsi 2017 otsusega karistati U.V taaskord KarS § 424 järgi ja seda teo eest, millise ta pani toime 10. detsembril 2016.

6

Käesoleva kuriteo pani süüdistatav toime 8. aprillil 2017, s.o vähem kui kuu aega pärast tema viimast karistamist liiklusalase kuriteo toimepanemise eest.

Seega on U.V alates 2015 aastast järjepidevalt toime pannud liiklusalaseid rikkumisi, milliste eest on teda karistatud kriminaalkorras. Arvestada tuleb sellegagi, et käesoleva kuriteo pani U.V toime ajal, mil tal oli kandmata veel varasem talle mõistetud karistus sõiduki joobeseisundis juhtimise eest.

Ülaltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus apellatsioonis esitatud väitega, et U.V

kuritegelik intensiivsus liiklusalaste kuritegude toimepanemisel, annab aluse põhjendatud prognoosiks, et süüdistatav võib ka edaspidi kasutada mootorsõidukit samalaadsete kuritegude toimepanemiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu annaks U.V-le karistuseks

mõistetud reaalne vangistus aluse positiivseks tulevikuprognoosiks, et süüdistav hoidub edaspidi liikluskuritegude toimepanemisest.

U.V on varem kahel korral karistatud liiklusalaste kuritegude eest ning teda on

karistatud ka nimetatud kordadel vangistusega, millise kohus jättis küll tingimuslikult kohaldamata. Ringkonnakohus leiab, et mistahes kriminaalkaristuse mõistmine, isegi kui seda tingimuslikult ei pöörata täitmisele, peaks andma isikule mõjuva signaali oma käitumise ümbervaatamiseks. U.V seda aga ei teinud ning jätkas liiklusalaste kuritegude toimepanemist. Tema taoline käitumine ei sisenda kindlust, et tema seekordne karistamine reaalse vangistusega hoiaks ära tema poolsed edaspidised liikluskuritegude toimepanemised. Samas muudaks U.V-le

kuuluva sõiduki konfiskeerimine ringkonnakohtu arvates süüdistatava poolt tulevikus liiklusalaste kuritegude toimepanemise võimaluse oluliselt väiksemaks.

Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, nagu oleks sõiduki konfiskeerimine põhjendatud eelkõige siis, kui tegemist on sõiduki joobes juhtimisega, mille toimepanemises käesolevas kriminaalasjas U.V ei süüdistata.

Ringkonnakohtu arvates tuleb konfiskeerimise vajalikkuse üle otsustamisel lähtuda eelkõige

sellest, kas on alust arvata, et süüdlane paneb ka edaspidi toime liiklusalaseid kuritegusid. Kolleegiumi jaoks ei ole mõistlikku põhjendust piirata konfiskeerimise kohaldamist vaid kindlate liiklusalaste tegude toimepanemisega.

Ringkonnakohtu jaoks on samavõrd ohtlik isik, kes osaleb liikluses selleks vastavat juhtimisõigust omamata, kui isik, kes juhib mootorsõidukit alkoholijoobes.

Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et U.V puhul on põhjust eeldada, et süüdistatav jätkab liiklussüütegude toimepanemist.

Kuivõrd U.V suhtes kohaldatud leebemad meetmed s.o karistuse tingimuslik

mittekohaldamine ja juhtimisõiguse äravõtmine, ei ole teda mõjutanud seaduskuulekuse suunas, on talle kuuluva sõiduki konfiskeerimine põhjendatud.

Siinjuures märgib ringkonnakohus, et muu hulgas peab konfiskeerimine tagama, et uute süütegude toimepanek oleks raskem kui objekti konfiskeerimata jätmisel. Praegusel juhul see kahtlemata nii on, sest kui konfiskeeritakse sõiduk, mida U.V kuritegusid toime pannes kasutas, ei saa kahtlustatav selle sõidukiga enam liiklusalaseid kuritegusid toime panna.

Ringkonnakohtu arvates ei ole U.V-le kuuluva sõiduki konfiskeerimisega rikutud ka

7

proportsionaalsuse põhimõtet. Kohtuotsusest nähtuvalt on U.V karistatud KarS § 329 järgi 4 kuulise vangistusega. Arvestades põhikaristuse raskust, mis jääb alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja seda,

et varasemalt on süüdistatava suhtes juba lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol

kohaldatud, on tema suhtes raskema meetme, s.o vara konfiskeerimise kohaldamine proportsionaalne ja õigustatud.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldab prokuröri apellatsiooni.

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus