1-17-6777/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-17-6777 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest tingimisi P.D enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

P.D, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne ukoht xxxx el

Karistuse kandmise algus 16.11.2017 ja lõpp 11.02.2019 Kohtuasja

läbivaatamise aeg 01.08.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Vabastada temale otsusega P.D Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 08.01.2018

mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata P.D-le katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning katseajaks allutada P.D kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Kohustada P.D käitumiskontrolli ajal järgima Ka § 75 lg s 1 sätestatud rS - järgmisi kontrollnõudeid: 1) -

elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada

-des 2 ja 4 P.D käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p sätestatud järgmisi lisakohustusi:

2

- mitte tarvitama alkoholi;

- juhul kui P.D vabanedes õpinguid ei jätka, otsima endale töökoha või võtma

ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vanglast vabastamist.

Määrata P.D kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada P.D tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, P.D-le ja prokurörile ning

kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks P.D elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 08.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6777 tunnistati P.D süüdi KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS

§ 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti P.D-le mõistetav karistus kaetuks temale Tartu Maakohtu 16.11.2017 otsusega mõistetud raskema karistusega. Kohus arvas karistusest maha Tartu Maakohtu 18.10.2016 otsusega osaliselt kantud karistuse ning luges P.D-le kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud 26 päeva vangistust. Kohus luges P.D karistuse kandmise alguseks 16.11.2017.

Viru Vangla esitas 08.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Vangla, arvestades P.D ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta P.D tingimisi ennetähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas p ei

rokurör, et soovi osa võtta P.D tingimisi enne e

tähtaega vangistusest vabastamise küsimus läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla P.D ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung

Kohtuistungil avaldas kinnipeetav P.D, et ta sooviks väga tingimisi enne tähtaega vabaneda, sest tal on kodus palju muresid. P.D selgitab, et mõned päevad tagasi kaotas ta oma venna (vend hukkus) ning tema ema on haige. Ta on vanglas olnud varsti juba 10 kuud ning vanglas olemine on pannud teda mõtlema. Tal olid varem sõbrad, kes viisid teda halvale teele, kuid enam ta nende sõpradega ei suhtle ning ka vanglas ei suhtle ta teistega, vaid hoiab omaette. Tänaseks päevaks on läbitud sotsiaalsete oskuste treening ning vanglas omandas ka põhihariduse. P.D täpsustab elukoha kohta, et algselt pidi ta vabanemisjärgselt elama koos elukaaslasega üürikorteris, kuid nad on nüüd lahus ja tal on plaan minna hoopis elama ema ja vanaema juurde Mõtskülasse, et olla emale toeks.

3 Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu P.D, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru

Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et P.D suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada enne tähtaega vabastamist tingimisi . Kinnipeetavat alt kriminaalkorras karistatud. Teda on varasemalt juba P.D on korduv

üritatud õiguskuulekale teele suunata eriliigiliste mõjutusvahenditega (kriminaalhooldusele allutamine ), kuid v ja üldkasuliku töö määramine arasemad karistused kinnipeetavale soovitud mõju ei avaldanud, sest kuritegude toimepanemine P.D poolt jätkus. Tõsi, kohus ei saa

mööda vaadata kinnipeetava varasemast elukäigust ning kinnipeetava poolt toime pandud kuritegudest. Samas ei saa kohus kinnipeetava tingimisi enne tähtaga vabastamise otsustamisel

lähtuda üksnes eeltoodust, vaid hinnata tuleb kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks eelduseks on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Kinnipeetava iseloomustuse põhjal

saab asuda seisukohale, et P.D on ennast karistuse kandmise ajal väga hästi ülal

pidanud. P.D puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning ametnikega suhtlemisel on P.D olnud viisakas. Lisaks õiguskuulekale käitumisele on P.D

täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Kinnipeetav on olnud vangistuse jooksul hõiva d tööga, ta õppis 9. , sai psühhiaatrilist ravi, osales erinevatel tu klassis vestlustel ning osales sotsiaalprogrammis „Sotsisaalsete oskuste treening“. Kohtu hinnangul tuleks P.D-le siiski anda võimalus tõestada, et käesolev karistus on praeguseks ajaks oma eesmärgi täitnud ning et isik on võimeline alustama õiguskuulekat elu

vabaduses. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub kinnipeetav on avaldanud valmisolekut

, et

loobuda kuritegude toimepanemisest. Samuti on isik seadnud endale realistlikud eesmärgid,

milleks on töötamine ning pere hoidmine. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kinnipeetav on

avaldanud valmisolekut edaspidi mitte kriminaalse taustaga isikuteg suhelda. Eelnevalt a

nimetatud asjaoludest ning kinnipeetava käitumisest karistuse kandmise ajal saab kohtu

hinnangul teha järelduse, et P.D on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks.

P.D seaduskuulekust soodustavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused.

Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht. Kui algselt pidi kinnipeetav vabanemisjärgselt asuma elama elukaaslase juurde, siis kohtuistungil selgus, et kinnipeetav on elukaaslasega lahus ning kinnipeetav asub hoopis elama ema ja vanema juurde. Suhted emaga on kinnipeetaval enda sõnul head Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht kinnipeetaval . siiski puudub ning vangla hinnangul madal haridustase. võib tööle saamist raskendada P.D

Vaatamata eeltoodule tuleb kinnipeetavat tunnustada selle eest, et isik on omandanud

vangistuses motiveeritud põhihariduse ning kinnipeetava iseloomustusest selgub, et isik on vabanemisjärgselt tööle asuma ning võimaluse korral edasi õppima.

4 P.D kannab reaalset vanglakaristust esimest korda ning käesolevat vanglakaristust on

isik kandnud rohkem kui üheksa kuud. Kohus leiab, et kinnipidamisasutuses viibimine on avaldanud P.D-le positiivset mõju, sest kinnipeetav on käitunud karistuse kandmise ajal

õiguskuulekalt, ta on väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ning ta on avaldanud valmisolekut järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et P.D käitumiskontrollile allutamine võiks olla tulemuslikum kui järelejäänud

vangistuse lõpuni kandmine. Käitumiskontrollile allutamine tagaks piisava kontrolli P.D edasise käitumise üle. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli 6 kuu jooksul. Uute kuritegude toimepanemise riski aitaks maandada KarS § 75 lg 2 p des 2 ja 4 sätestatud lisakohustused. -

Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine muutub vaid karistuse ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – kandmise viis.

P.D loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab

li ning P.D suhtuma temale määratud katseaega ja käitumiskontrol sellega kaasnevatesse

kohustustesse täie tõsidusega. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus P.D tingimisi enne tähtaega.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS § 426, § 432, § 384, § 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp