4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-08-9430 1(5)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

4-08-9430 Otsuse tegemise aeg ja koht 29.09.2009, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Kaevatav otsus Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna 29. augusti 2008 otsus väärteoasjas nr 2330,08,010142 Kaebuse esitaja (menetlusalune isik):

Leonid Ambrozi (isikukood:35712282218; Venemaa kodanik; elukoht: XXX; töökoht: XXX) Kohtuvälise menetleja esindaja: Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkomissar Jüri Teslenko Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Väärtegu Liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 ja lg 2 Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu LS § 7417 lg 1 alusel määrata Leonid Ambrozi karistuseks rahatrahv 135 trahviühiku ulatuses, s.o 8100 krooni ja LS § 7417 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks Kaebuse esitaja taotlus Tühistada Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna 29. augusti 2008 otsus väärteoasjas nr 2330,08,010142 osaliselt, lisakaristuse, LS § 7417 lg 2 alusel juhtimisõiguse üheks kuuks äravõtmise osas.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna 29. augusti 2008 otsus väärteoasjas nr 2330,08,010142 täies ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis, aadressil 1. mai 2, Narva, kättesaadav alates 29.09.2009, peale kella 16.00.

4-08-9430 2(5) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna 29. augusti 2008 otsusega väärteoasjas nr 2330,08,010142 süüdistati menetlusalust isikut selles, et 04. juulil 2008, kell 14.15, Ida-Viru Maakonnas Narva linnas Haigla tn 1 juhtides mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg märgiga 375 AVX, sõitis kõrvalteelt peateele, andmata teed jalgratturile, kes liikus peateel, mille tagajärjel sooritas jalgratturile otsasõidu. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai jalgrattur Viktor Kiselev kehalisi vigastusi. Selle läbi rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja (LE) § 159 nõudeid ning pani toime LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteo. LS § 7417 lg 1 alusel määrati menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 135 trahviühiku ulatuses, s.o 8100 krooni ning LS § 7417 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks.

Menetlusalune isik esitas 29. septembril 2008 kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebuse kohaselt nõustub menetlusalune isik põhikaristusega, mis määrati liikluseeskirja rikkumise eest ning tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse, juhtimisõiguse üheks kuuks äravõtmine, määramise osas.

Menetlusaluse isiku väitel kahetseb ta tehtut ning seda tuleks arvestada karistust kergendava asjaoluna. Lisaks märgib menetlusalune isik, et pani väärteo toime ettevaatamatusest - olles lasknud mööda sõiduauto, ei pannud ta tähele jalgratturit, kes ootamatult sõitis välja eelmise sõiduki tagan. Seega pani menetlusalune isik toime väärteo ettevaatamatusest, mitte tahtlikult ja liikluseeskirja jämeda rikkumise teel. Menetlusaluse isiku väitel ei ole tal kolme aasta kestel olnud liikluseeskirja rikkumisi. Menetlusalune isik selgitab, et tema töökoht asub Balti Elektrijaama lähedal ning olles Sillamäe elanik ja töötades vahetustega, seal hulgas ka öösel, saab ta tööl käia vaid isikliku transpordiga, kuna tööandjal puudub võimalus töötajate transpordiks Sillamäelt.

Arvestades eeltoodut palub menetlusalune isik piirduda rahatrahvi kohaldamisega kohtuvälise menetleja määratud suuruses.

Menetlusalune isik nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtule 06. oktoobril 2008 esitatud vastuses teatab kohtuväline menetleja, et nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Menetlusaluse isiku väidetele kohtuväline menetleja vastuväiteid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Maakohus, tutvunud kirjalikus menetluses väärteotoimiku materjalidega, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus.

Lähtuvalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1, lahendab kohus kaebuse kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt, maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine

Kohus tuvastas, et kohtuvälise menetleja otsuses (t.l.-3) on väärteo kirjelduses märgitud faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis (t.l.-4,19) nimetatud ei ole. Samuti on kohtuvälise menetleja otsuses märgitud teo toimepanemise koht erinev väärteoprotokollis märgitud teo toimepanemise

4-08-9430 3(5) kohast. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on tehtud väärteomenetluse normide olulise rikkumisega.

Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et menetlusalune isik on toime pannud LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteo ning seda vastavalt otsuses esitatud väärteokirjeldusele, mille kohaselt, menetlusalune isik, juhtides mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg märgiga 375 AVX, sõitis kõrvalteelt peateele, andmata teed jalgratturile, kes liikus peateel, mille tagajärjel sooritas jalgratturile otsasõidu. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai jalgrattur Viktor Kiselev kehalisi vigastusi. Menetlusalune isik rikkus LE § 5 ja § 159 nõudeid.

Vastavalt LS § 7417 lg 1, mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Väärteoprotokollis märgitud rikkumise kirjelduse kohaselt, juht, juhtides mootorsõidukit, sõitis välja kõrvalteelt ja ei andnud teed jalgratturile, kes liikus peateel, omades sõidueesõigust, mille tagajärjel sooritas jalgratturile otsasõidu, millega rikkus LE § 5 ja § 159 nõudeid.

Lähtuvalt VTMS § 69 lg 2 p 1, väärteoprotokolli põhiosas märgitakse väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning VTMS § 74 lg 1 p 6 kohaselt, kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse väärteo lühikirjeldus.

Vastavalt VTMS § 87, väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 07. detsembri 2007 lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-84-07 asunud seisukohale, et „10. Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus, tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3.) Seega määratleb väärteoprotokolli teokirjeldus analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme. 11. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et sarnaselt kohtule on VTMS §-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid siduvad ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. See tähendab, et ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses VTMS § 74 lg 1 p 6 kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes VTMS § 69 lg 2 p 1 alusel nimetatud ei ole.“.

Seega on kohtuvälise menetleja otsusesse märgitud väärteoprotokollis puuduv faktiline asjaolu - liiklusõnnetuse tagajärjel sai jalgrattur Viktor Kiselev kehalisi vigastusi.

Vastavalt VTMS § 69 lg 2 p 5, väärteoprotokolli põhiosas märgitakse teave väärteoga põhjustatud kahju kohta.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10. detsembri 2004 lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-117-04 leidnud, et „7. Vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-le 5 peab väärteoprotokoll sisaldama teavet põhjustatud kahju kohta. /---/. Lisaks sellele, et protokollis näidatakse kellel kahju tekkis, tuleb ka näidata, milles kõnealune kahju seisnes.“.

4-08-9430 4(5)

Kohus märgib, et kuigi väärteoprotokolli lahtris „väärteoga põhjustatud kahju“ on kastike „jah“ tähistatud ristiga, ei võimalda selline kahju olemasolu kohta tehtud märge menetlusalusel isikul aru saada, millise kahjuga on tegemist, s.o kas varalise, mittevaralise või tervisekahjuga; samuti ei ole võimalik aru saada, kes oli kahju tekitaja ning kellele ja millise tegevuse/tegevusetuse tagajärjel kahju tekitati. Sellisest märkest ei ole ka võimalik järeldada, et jalgratturile otsasõidu tagajärjel tekitas menetlusalune isik jalgratturile varalise kahju või tervisekahjustuse. Seetõttu ei ole menetlusalusel isikul võimalik aru saada ega teada, milles konkreetselt teda süüdistatakse.

Kohus jõuab järeldusele, et kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku tegu kvalifitseerides väljunud väärteoprotokollis esitatud väärteokirjelduse piiridest. Kohtuväline menetleja on lubamatult lisanud otsuses esitatud väärteo kirjeldusse faktilise asjaolu, mida ei ole märgitud väärteoprotokollis ning sellest tulenevalt ebaõigesti kvalifitseerinud menetlusalusele isikule süüks pandava väärteo LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu järgi, s.o mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Väärteoprotokolli kohaselt on väärtegu toime pandud 04. juulil 2008 kell 14.15 asukohas Kerese tänav, maja nr 38, Narva, Ida-Virumaa. Kohtuvälise menetleja otsuses on väärteo toimepanemise kohaks märgitud Narva linn, Ida-Viru maakond, Haigla 1.

Lähtuvalt VTMS § 74 lg 1 p 5, kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse väärteo toimepanemise aeg ja koht.

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitud väärteo toimepanemise koha erinevus väärteoprotokollis märgitud teo toimepanemise kohast on menetlusõiguse oluline rikkumine. Väärteo toimepanemise koht on süüteo objektiivse külje oluline asjaolu, mis võimaldab kindlaks teha, millist konkreetset tegu on kohtuvälise menetleja otsuses silmas peetud. Seega on väärteo toimepanemise koha täpne määratlemine oluline menetlusaluse isiku poolt kaitseõiguse teostamiseks.

Väärteo toimepanemise koha erinevuse tõttu kohtuvälise menetleja otsuses ja väärteoprotokollis ei ole võimalik üheselt tuvastada, et kohtuvälise menetleja otsusega lahendatud väärtegu oleks menetletud ja menetlusalust isikut oleks karistatud just selle teo eest, mille kohta on koostatud väärteoprotokoll ning mille teokirjeldus on seaduses sätestatud korras menetlusalusele isikule teatavaks tehtud. Sellega on rikutud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetleti.

Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja on teinud ebaseadusliku ja põhjendamatu otsuse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 26. septembri 2008 lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-43-08 asunud seisukohale, et „Väärteomenetluse seadustiku § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-71-07 - RT III 2007, 40, 316, p 7). Väärteoprotokolli piiridest väljumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses.“.

VTMS § 132 p 2 kohaselt, maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

4-08-9430 5(5) Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on tehtud väärteomenetluse normide olulise rikkumisega ning seetõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada täies ulatuses. Samas leiab kohus, et asjas on võimalik teha uus otsus, millega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda.

Otsuse tegemisel lähtus kohus VTMS § 132 lg 2; § 133; § 134; § 107-111.

Pavel Gontšarov Kohtunik