4-18-2243/29 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-18-2243

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. juuli 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-2243 (233018001295) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Irina Štšelina Kaebuse esitaja A.S

isikukood ; elukoht xxx xxx ; XXX töökoht

Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva

politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva.

Väärteoasi

A.S-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri 12.04.2018 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233018001295 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: A.S

Kohtuvälise menetleja esindaja: Politsei- Piirivalveameti Ida ja

prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetlejad Irina Reino, Tarvo Kaiva Tunnistajad: A T ja A B Kohtuistungi toimumise aeg 25.05.2018, 19.06.2018 RESOLUTSIOON

juhindudes VTMS 1, -1 -156 § 132 p § 133

35 ja § 155

Jätta A.S-i kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva

politseijaoskonna 12.04.2018 kiir 233018001295 A.S-i menetluse otsus väärteoasjas nr

karistamise kohta 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 (kolme liiklusseaduse § kümne) trahviühiku

ulatuses, s.o 120 ( ) eurot, muutmata. ükssada kakskümmend

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr

EE403300333416110002 Danske Bank pangas, või arveldusarvele nr EE701700017001577198 LUMINOR Bank pangas, viitenumber 10220162658649.

4-18-2243

2(2)

Saata kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest.

Edasikaebamise kord

Ko

htuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel

on motiveeritud kohtuotsus kohtume a kohtumaja netluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narv kantseleis alates 10.08.2018.

Kassatsioonteate esitamise korral jõustub kohtuotsus 30 päevase tähtaja möödumisel alates - kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest, kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. Kui

päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev.

ASJAOLUD JA MENTLUSES TOIMUNU Kohtuvälise menetleja otsus

1. 12.04.2018 tegi Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri patrullpolitseinik A B väärteoasjas nr

233018001295 kiirmenetluse otsuse, millega karistas A.S-i liiklusseaduse (359083112730)

(LS) § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Kiirmenetluse otsuse

kohaselt -Virumaal, Narvajuhtis A.S 12.04.2018 kella 09:16 ajal asulavälisel teel, so Ida

Jõesuu vallas Tallinn Narva maantee 199,6ndal kilomeetril, liikudes Sillamäe suunas, -

mootorsõidukit Audi A

5 km/h, millega ü

6 Avant reg nr xxx kiirusega 122 km/h +/- letas lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h, ning rikkus seega LS § 15 lg 1 p s 1 sätestatut. -

Kaebus ja poolte seisukohad kohtus

2. A.S esitas k 25.04.2018. a kaebuse, soovides menetluse ohtuvälise menetleja otsusele

lõpetamist VTMS § 29 lg 1 väärteoasjas puuduvad tõendid ja kõik kahtlused on p 1 alusel, kuna

süüdistatava kasuks, mistõttu tema teos väärteo tunnuse ei ole id.

3. Kaebuse kohaselt alustas A.S 12.04.2018.a. kella 9 ajal äriühingule kuuluva sõiduautoga

Audi A6 Avant riikl.reg.nr.xxx - sõitu Narvast Kohtla Järvele kliendi juurde, kus kell 10.00 pidi

toimuma koosolek. Aega sõiduks oli piisavalt, mistõttu ta ei kiirustanud. Peale ca 15-minutilist sõitu, kui oli lõpetanud möödasõidu, nägi ta äkki tahavaatepeeglist, et taga sõitval Škodal vilguvad

politsei märgutuled. Peatas Hiiemetsa bussipeatuses sõiduki, sest eeldas, et märgutuled on talle, kuna tema ees enam kedagi ei sõitnud. Möödasõidul ta enda arvates kiirust ei ületanud, kuid pingsalt

spidomeetrit ka ei jälginud. Politseiautos selgus, et ta oli möödasõidul kiirust ületanud ja tema

kiiruseks oli olnud 122 km tunnis, millest mõõtmise laiendmääramatuse järel jäi 117 km/h. Selgitati

veel, et kiiruse ületamine oli toimunud varem möödasõidul, mitte kus ta kinni peeti, vaid kusagil

mi is tu kilomeetrit Narva poole ja et see olevat neil ka videos. Kuna kart kliendi juurde hilineda, siis nõustus A.S kohapeal kiirmenetlusega, kuid protokolli märkis endapoolselt möödasõidukohaks

peatamiskoha Tallinn- M Narvast Narva mnt.196. km, kus oli teinud möödasõidu. uud möödasõitu ta tulles enda teada ei ole teinud. 18.04.2018.a. Narva Politseijaoskonnas selgus, et mingit videot tema rikkumise kohta tegelikult ei ole ja ainus tõend asjas on kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mis on sisuliselt vale, sest selles märgitud videotehnikat tegelikult ei kasutatud ja puudub ka mõõtevahendi taatlustunnistuse number. Kiirmenetluse otsusest selgus, et kiiruseületamise koht oli Tallinn-Narva

4-18-2243

3(2) mnt.199,6 km-l, ehk siis 3 km peatamiskohast tagapool. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks

ta peatati jämeda liikluseeskirjade rikkumise järel alles 3 km hiljem, kuigi teel ei liikunud palju

autosid ja peatamine oleks võinud ja pidanud toimuma palju kiiremini. küll tutvustati Talle

kiirusemõõturi näitu, kuid kas sellel olnud näit 122 kuulus sõidukile või kellelegi teisele, ei ole tema

nii üheselt selge, sest seda tutvustati palju hiljem väidetavast rikkumisest. Raske on mõista, et ohtlikul liiklusrikkujal lasti sõita edasi mitu kilomeetrit, kuigi oleks ju seetõttu võinud toimuda raske

liiklusõnnetus ja kannatada isikud ja nende vara. Kaebaja arvab, et tema poolt tegelikult mingit

liikluseeskirjade rikkumist ei toimunud, kuid kuna varsti oleks tulnud Narva-Jõesuu ristmik, kuhu

politseiauto oleks ehk pidanud pöörama, siis otsustati kiirusemõõtjas olnud mingi sõiduki

kiirusemõõdu näit ei näinud, et see näit oleks protokolli koostamise järel tema kaela ajada. Kuna ta ära nullitud, võimalik, et seda kasutati ka järgmiste sõidukite peatamiseks. Tõendid, mis kinnitaksid,

et oleks Tallinn-Narva mnt.199,6 kmta l 12.04.18 teinud sõidukiga mingitki möödasõitu, ammugi

liikluseeskirju rikkuvat, väärteoasjas puuduvad. põhimõtteliselt korralik liikleja Kaebaja leiab, et on ,

kuna sõidab aastas keskmiselt 40000-45000 km. Kehtivaid liiklusrikkumisi tal ei ole. Ta leiab, et meie liiklusest on juba aastaid tagasi kadunud kihutajad, mistõttu ilmselt on politseil oma näitajate ja preemiate saamiseks vaja kasutada loomingulisi võtteid, mis on taunitav ja kahetsusväärne.

4. Kohtumenetluses soovis kaebuse esindaja kaitsta end ise ja jäi kaebuse juurde. Kohtuvaidluste

käigus (tl toonitas ta lisaks, et tegelikult ei mäleta ütlusi andnud politseinikud sellest päevast 64-65)

mitte midagi muud, kui ainult väga täpselt kiiruse mõõtmist. Nad ei mäleta tema , mis nad tegid enne ja pärast, millised sündmused sel päeval veel aset leidsid, mis on väga kummaline. Selle põhjal võib

väga kindlalt väita, et tegelikult politseinike ütlused tollest päevast ei ole säilinud või nende

mälestus sellest päevast reaalselt ei ole säilinud. Ainukeseks reaalseks tõendiks antud asjas on

kiirumõõturi kasutamise protokoll, mis paraku sisult ei ole tõene, sellepärast, et on märgitud, et

mõõtmisel kasutati videotehnikat, helitehnikat, aga mingeid tõendeid selle kohta, et reaalselt

kasutati, ei ole, sest salvestust säilinud ei ole. Taatlustunnistuse numbrit ei ole fikseeritud, kuigi

loogiline oleks, et kui on kiirusmõõtur autos, siis on ka taatlustunnistus. Politseil on ka eelnevalt olnud probleeme kiirusmõõturite taatlemisega, millest ei õpita. Kaebuse esitaja peab võimalikuks, et

taatlustunnistust ei olnudki sel hetkel korrektselt olemas. Kaebaja peab arusaamatuks, miks

sõidetakse kolm kilomeetrit taga, kui on toime pandud selline räige rikkumine kiiruse ületamine -

122 km/h, ning peab võimalikuks, oodati, et tuleb neid rikkumisi juurde, et saaks uhkema paketi või

oli vaja kiiruse näit kellele kaela määrida. Politseinik ei tohiks jälitada mingisugust kurjategijat, gi

kes on mingi kuriteo toime pannud, pikalt mööda maanteed ja anda talle võimaluse edasi panna

toime kuritegusid. See lihtsalt ei ole loogiline ja eriti politseiniku poolt, kes on loodud korda

kaitsma, vaid tundub arusaamatu ja küüniline. uuduvad tõendid reaalse kiiruse ületamise P

toimumise kohta ja politseinike ütlused on pu Repliigina märkis ta: „Kui nad oleks pannud udulikud.

taga vilkurid ja häälsignaali tööle ja nad olid nii lähedal mulle, kui 500 meetrit, siis ma oleks

kindlasti pidanud auto kohe kinni, kui ma oleks teinud möödasõidu. Ma olen korralik liikleja. Ma sõidan aastas 40 000 km, rohkemgi, ja mul ei ole kehtivaid rikkumisi praegu, pikka aega ka varem

mitte. O K n täiesti arusaamatu, miks lastakse niimoodi, miks lasti mul ikkagi kihutada. äänuline tee,

see on ohtlik. Kui ma seal oleks teinud ka justkui möödasõite, siis oleks seadnud teisi ohtu. Miks lastakse niimoodi? See ei ole loogiline ja mõistusepärane.“

5. e

Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta otsus jõusse. Kohtus uuritud tõendid

6. iametnik A B (tl 60-64, otsuse p 30-33 Kohtuistungil kuulati üle tunnistajatena politse ; VTMS § 313 lg 1 alusel) ja politseipraktikant A T (tl 41-46, otsuse p 34-37). Menetlusalune isik A.S

andis 25.05.2018 istungil -d 46-47 ütlusi (täpsemalt otsuse p ).

7. 25.05.2018 (tl 46-47) . Tl kohtuistungil uuriti lisaks ka toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid

18-19 asub kiirmenetluse otsus, kus lisaks eelnevale nähtuvad A.S i allkirja - d kiirmenetluse

4-18-2243

4(2) olemuse tutvustamise, õiguste tutvustamise, kiirmenetlusega nõustumise ja otsuse ärakirja saamise kohta 12.04.2018. Samuti on A.S märkinud otsusesse: „möödasõidul ei jälginud spidomeetrit ja püüdsin seda kiiresti sooritada, kuid sealjuures mitte eeskirju rikkuda. Toimus Tln-Narva 196. km.

Tahtmatu rikkumine. Ütlused on kirjutatud omakäeliselt ja õiged.“ Otsuse „muude tõendite ja

andmete“ lahtrisse on märgitud „kiirusemõõturi kasutamise protokoll. Videosalvestus.“ Otsusest nähtuvalt on see koostatud Tallinn-Narva maantee 196.5 kilomeetrilt. Kergendavate asjaoludena on märgitud „kahetsus“, raskendavaid asjaolusid märgitud ei ole.

8. Tl 20 asub , mille on koostanud 12.04.2018 Tallinn-Narva kiirusmõõturi kasutamise protokolli

mnt 196.5. kilomeetril patrullpolitseinik A. B selle kohta, et ta teostas riikliku järelevalve korras

A.S i juhitava mootorsõiduki Audi A6 Avant reg nr liikumiskiiruse mõõtmist samal - xxx

kuupäeval kell 09:16 Ida Jõesuu vallas, T -Virumaal, Narvaallinn-Narva mnt 199,6. kilomeetril

suunal Tallinn, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Ta kasutas liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X DP009668, mida oli testitud 12.04.2018 kell 08:20 ja mis oli

töökorras. Protokollis on rist taga ka lahtril „Seadme töötemperatuur vastab mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele.“ Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt oli

tegemist asulavälise teega, kus nähtavus oli hea, oli valge aeg, ilm oli sademeteta, tee oli

kahesuunaline, kuiv ja kattega. Kiirusmõõtur oli paigaldatud statsionaarselt ja mõõterežiimina

mõõdeti samas suunas liikuvaobjekti kiirust liikuvast sõidukist. Mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel oli 101 km/h. Protokolli on märgitud mõõdetava kiirusega mootorsõiduki kohta, et

see liikus pärisuunalisel sõidurajal, eemaldudes patrullautost, tegi parasjagu möödasõitu, kiirendas intensiivselt ja samas oli teel mitu sõidukit. Protokolli koostaja on märkinud, et segavaid faktoreid ei

olnud ning seadme signaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem oli 122 km/h,

laiendmääramatu

5 km/h. Lõplik mõõtetulemus 117 km/h. Protokollist nähtub, et juhile näidati s - +/

seadme tabloole fikseeritud lugemit ja A.S on selle kohta omakäeliselt märkinud „olen

kiirusnäiduga tutvunud ja sellega nõus.“ Protokollis on punkt kahe alternatiiviga selle kohta, kas mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat või mitte. Protokolli koostaja on teinud linnukese valiku

„video/helitehnikat“ ette. Lahter isiku avalduste kohta on tühi. Protokoll on allkirjastatud selle

lõpposas A.S i kui õõtja/protokollijana - menetlusaluse isiku poolt, tunnistaja lahtris T nimelt ja m

A. B poolt. T - l 21 asub kiirusmõõturi Stalker DSR 2X DP009668 taatlustunnistus nr TTRS

17/00241, millest nähtub, et seda on taadeldud vastavalt majandusja taristusministri 20.09.2016

määruse nr 57 lisa p e 8.1 25.10.2017 ja selle kohta on näidiku korpusele paigaldatud -l taatluskleebis. Taatlejana on andnud allkirja K. K.

9.

23 on A. B

Tl ettekanne Ida prefekti kohusetäitjale, mille kohaselt oli 12.04.2018 A.S ikiirusemõõtmise ajal politseisõidukisse paigaldatud videoregistraator, aga vastav video oli jõudnud juba kustuda hetkeks, kui tekkis võimalus videot arvutisse alla laadida. Nimelt, kui kaardil on mälu

täis, siis kirjutab ta sellele salvestatud videod üle, alustades kõige viimastest. Ettekandel ei ole kuupäeva, kuid arvestades, et toimik saadeti ettekannet sisaldavana kohtusse 07.05.2018 (tl 16), siis on ettekanne koostatud vahemikus 12.04.18-07.05.18. KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud leiab, esitatud tõendeid kogumis,

et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva

politseijaoskonna 12.04.2018 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 233018001295 A.S i - karistamise kohta muutmata.

11. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

12. muuhulgas VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS §

29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust

4-18-2243

5(2) isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu

ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud alustel (p 8) Kohtul ei ole põhjust vastata ühelegi VTMS § s 133 loetletud küsimusele . - selliselt, et see tingiks kiirmenetluse otsuse tühistamise. Väärteokoosseis: objektiivne koosseis

13. 12.04.2018 kiirmenetluse otsuses heidetakse A.S-ile LS § 227 lg 2 alusel ette seda, et ta

juhtis 12.04.2018 kella -Virumaal, Narva- - 09:16 ajal asulavälisel teel, so Ida Jõesuu vallas Tallinn Narva maantee 199,6. kilomeetril, liikudes Sillamäe suunas, mootorsõidukit Audi A6 Avant reg nr

xxx kiirusega 122 km/h +/- kui 27 km/h,

5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem

ning rikkus seega LS § 15 lg 1 p s 1 sätestatut. -

14. LS

7 lg 2

§ 22 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis.

15.

15 lg 1 p 1 LS § näeb ette, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

16. ei ole olnud vaidlust selles, et A.S juhtis 12.04.2018 kella 09:16 ajal Käesolevas asjas

mootorsõidukit Audi A6 Avant reg nr asulavälisel teel, Ida Jõesuu vallas xxx -Virumaal, Narva-

Tallinn-Narva maantee 199,6. kilomeetril, liikudes Narva poolt. Seda kinnitavad nii tema enda ütlused kui ka nendega kokku langevad tunnistajate ütlused ja kiirusmõõturi kasutamise protokoll:

nimetatud koht

12. aprilli hommikul A.S-i teekonnale. jäi tõepoolest

17. Vaidlus on selles, kas A.S-i juhitud sõiduki kiirus nimetatud kohas oli lubatud sõidukiirusest

vähemalt . A.S arvab, et selle kohta tõendid puuduvad. Kohus selle

27 km/h suurem

arvamusega ei nõustu ja leiab, et sellised tõendid on olemas. Enamgi veel – puuduvad hoopis tõendid, mis lükkaks väärteosüüdistuses nimetatud hüpoteesi ümber või õõnestaks seda sel määral, et kohtul võiks tekkida mingisugused tegelikult kahtlused, et kiiruseületamist aset ei leidnud.

18. Arvestades kaebuse põhiargumenti hus vajalikuks korrata üle tõendamise põhitõed peab ko

väärteomenetluses. VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel

väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS s sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 63 lg -

1 näeb ette, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus,

ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu,

kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. KrMS § 61 ütleb, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

19. Käesoleval juhul ei saa tõendatust vaagides ümber ka sellest, et Riigikohus on analoogset

juhtumit lahendades andnud otsuses nr juhised, mis on igati (samuti LS § 227 lg 2)

3-1-1-67-15

asjakohased ka käesolevas asjas. Tulenevalt VTMS § st 2 ja KrMS § 2 p - -st 4 on Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud

seaduse kohaldamisel, väärteomenetlusõiguse allikaks. Arvestades seda ja käesoleva asja

kokkulangevust mainitud Riigikohtu ga läbinud juhtumi , tsiteerib kohus kõnealusest lahendist

olulisemaid seisukohti -d 12, 17, 19) (p , millele tugineb ka käesolevas asjas: „Väärteoasja peamine

õiguslik küsimus on selles, kas Riigikohtu praktika seab liiklusväärtegude tõendamisele kindlaid nõudeid ja kas sellised nõuded on põhjendatud. /…/ Menetlusseadustikest ei tulene õiguslikku alust

siduda teo tõendatust mingi kindla tõendite koguse või nende liigiga. Toimingu teatud viisil dokumenteerimise või salvestamise nõue võib tuleneda eeskätt riiklikku järelevalvet reguleerivatest

eriseadustest. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse seadustiku

4-18-2243

6(2)

sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 61 lg te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid -

nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, muu hulgas peavad ka kohtuvälise menetleja ütlused olema ilma

igasuguste eelhinnanguteta kohtulikule hindamisele avatud võrdselt kõigi muude väärteoasjas

kogutud tõenditega /…/ Ei ole põhjendatud välistada seda, et karistusotsus tugineb üksnes

liiklusjärelevalvetoimingule, näiteks kiiruse mõõtmise protokollile ja riiklikku järelevalvet teinud

ametniku ütlustele. Selline sisuliselt ühest tõendiallikast pärinevatele tõenditele tuginev isiku

süüditunnistamine eeldab vältimatult siiski ka seda, et kohus välistab nende tõendite hindamise

tulemusel kahtlused tõendite usaldusväärsuses ning menetlusaluse isiku süüdiolekus ./…/ Juhul, kui

väärteoasja arutamisel tekib kohtul kahtlus näiteks kiiruse ületamise või selle fikseerimise asjaolude suhtes, peab kohus välja selgitama, kas pooled soovivad esitada täiendavaid tõendeid või koguma

täiendavaid tõendeid omal algatusel /…/ Muu hulgas võimaldab VTMS § 313

kuulata kohtus

tunnistajana üle ka kohtuvälise menetleja ametnikku, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja

kirjeldanud neid väärteoprotokollis, kiirmenetluse otsuses või hoiatamisotsuses. /…/ Vähemalt

kahekesi liiklusjärelevalve tegemine ongi vajalik muu hulgas selleks, et vaidlusi tekitavates

olukordades usaldusväärselt tõendada järelevalve käigus tuvastatud asjaolusid, näiteks mõõtmistulemuste saamist või väärteosündmuse toimumist.“

20. Tasub tähele panna, et kuigi nimetatud kaasus oli A.S i juhtumiga sisult sarnane, oli sealne -

tõendipagas veelgi napim – erinevalt käesolevast asjast andnud ütlusi

ei mitte kaks

politseiametnikku, vaid üks. Sellest hoolimata jättis kohus süüdimõistva lahendi jõusse ja leidis:

„Kuigi väärteoasjas puuduvad täiendavad objektiivsed tõendid (näiteks videosalvestis) selle kohta,

et kiirusmõõteseadme näit saadi just K. K sõiduki kiiruse mõõtmisel, on otsuse põhistuste pinnalt

kohtu seisukoha kujunemine K. K käitumises väärteo tunnuste esinemise kohta jälgitav ja loogiline. (p 22)“

21. A.S-i seisukohtadest videosalvestis järeldub, et tema hinnangul ainus tegelik tõend –

kiiruseületamisest – kiirusmõõturi kasutamise protokoll ei ole tõene olitseinike ütlusi puudub ning . P

ei liigita ta üldse tõendite mälestus mainitud päevast) ei ole säilinud. ks, leides, et need (sh nende

22. Kohus on seevastu seisukohal, et tunnistajate B ja T ütlused koos kiirusmõõturi kasutamise

protokolliga moodustavad sellise tõendite kogumi, mis tõendab kohtu jaoks tõsikindlalt seda, et A.S juhtis 12.04.2018 kella 09:16 ajal kiirmenetluse otsuses näidatud kohas (Tallinn-Narva

maantee 199,6. kilomeetril, liikudes Sillamäe suunas , mootorsõidukit Audi A6 Avant r ) eg nr xxx

kiirusega vähemalt 117 km/h, kuigi suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Seejuures väärib märkimist, et nimetatud järeldusega ei ole tegelikult vastuolus ka A.S i - enda ütlused.

23. Enne nimetatud tõendite analüüsi käsitleb kohus lühidalt videosalvestist, mille puudumise

tehnilised põhjused nähtuvad nii A. B ettekandest prefekti kohusetäitjale (otsuse p 9, tl 23) kui ka

samasisuliselt tema poolt kohtus antud ütlustest. eosalvestise puudumine on kahetsusväärne, Vid kuid ei mõjuta oluliselt tõendikogumit.

24. reegliks on kohaselt see Üheks tõendamise põhi KrMS § 61 lg 1 , et ühelgi tõendil ei ole ette

kindlaksmääratud jõudu. Sellist jõudu olla just see ainus ja õige tõend ei ole ka liiklusjärelevalve korras tehtud videosalvestisel. Kui see tõend puudub, siis on tõendamiskoormist kandval menetlejal

(sh kohtul) lihtsalt ülesandeks hinnata muid tõendeid, mitte aga loobuda tõendamisest üldse. Sedalaadi salvestusel on väärteomenetluses erandlik tähendus üksnes siis, kui see on olemas, mitte aga siis, kui seda olemas ei ole. Nimelt näeb VTMS § 31 lg 11 kriminaalmenetlusega võrreldes ette

järgmise erandi: „Kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on

riikliku järelevalve käigus foto või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses -

4-18-2243

7(2) iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.“

25. Seadusemuudatus, mis lubab sarnastel riikliku järelevalve tegemise juhtudel kasutada väärteomenetluses tõendina salvestist, mida ei ole protokollitud, jõustus 16.07.2013. Vastava eelnõu

seletuskirjas selgitatakse sätte vajalikkust järgmiselt: „

.“ Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-22-14 p-s 9 selgitanud, et enne vaidlusalust

seadusetäiendust ei saanud riikliku järelevalve käigus videosalvestatu olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks ja sellist salvestist tuli käsitada asitõendina, järgides selle vormistamisel KrMS

3. peatüki 9. jaos sätestatut, mistõttu „ .“ Käesoleval juhul tuleb tehnilistel põhjustel tõdeda, et VTMS §

31 lg-le 11

vastav salvestis puudus, aga teisalt ei olnud seda ka otseselt vaja, kuna toimikus asub kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mida asendama salvestus tegelikult mõeldud ongi.

26. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (otsuse p 8, tl 20) on kohtu hinnangul vormistatud korrektselt ja kinnitab, et patrullpolitseinik A. B mõõtis kiirusmõõturit Stalker DSR 2X DP009668 kasutades A.S i juhitava mootorsõiduki Audi A6 Avant - reg nr xxx liikumiskiirust 12.04.2018

kell 09:16 Ida-Virumaal, Narva- -Narva mnt 199,6. kilomeetril suunal Tallinn, Jõesuu vallas, Tallinn

kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, ning kiirusmõõturi lugem oli 122 km/h,

laiendmääramatus +/ g õplik mõõtetulemus 117 km/h.

- 5 km/h nin Protokollis on korrektselt kajastatud ka mõõtmise asjaolud ja A. B poolt teostatud seadme korrasoleku kontroll, mida A.S

ei ole vaidlustanud. Protokoll vastab ka Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 nr 78 kinnitatud määrusega

„Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 10 (Mõõtetulemuste protokollimine) nõuetele.

27. A.S on leidnud, et kiirusmõõturi kasutamise protokoll ei ole sisult tõene, sest selles on

märgitud, et mõõtmisel „kasutati videotehnikat, helitehnikat, aga mingeid tõendeid selle kohta, et

reaalselt kasutati, ei ole, ning ei ole ka fikseeritud taatlustunnistuse numbrit . Kohtu hinnangul o “ n

ilmne liialdus jõuda selliste väidete toel järelduseni, et protokoll pole sisult tõene. Mis puudutab

videovõi helitehnika kasutamist, siis protokollis on eeltrükitud punkt kahe alternatiiviga selle

kohta, kas mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat või mitte. Protokolli koostaja on teinud

linnukese valiku „video/helitehnikat“ ette. Tunnistajad B ja T (vt otsuse p 31 ja 36 kinnitasid )

mõlemad, et videoregistraator töötas tol päeval, sh A.S i kiiruse mõõtmise ajal. Kohtul ei ole -

põhju selle kohta, kuidas videosalvestis õnnetu st kahelda A. B selgitustes (vt otsuse p 9, 32)

juhtumuse läbi üle salvestati. Kohtul pole alust eeldada, et A. B valetas vastavat linnukest tehes.

Seejuures tuleb öelda, et isegi kui linnuke nime märgitud , ei mõjutanuks tatud kohal olnuks ekslikult see mõõtmistulemuse õigsust.

28. Samuti ei mõjuta mingil määral mõõtmistulemuse õigsust või usaldusväärsust (ega muuda

ammugi protokolli ebatõeseks) see, et protokollis pole nimetatud taatlustunnistuse numbrit Tl 21 .

asub kiirusmõõturi Stalker DSR 2X DP009668 taatlustunnistus nr TTRS 17/00241, millest nähtub, -

et seda on taadeldud vastavalt majandus- -le 8.1 ja taristusministri 20.09.2016 määruse nr 57 lisa p

25.10.2017 ja selle kohta on näidiku korpusele paigaldatud taatluskleebis. Nagu kinnitavad

mõlemad tunnistajad oma ütlustes, ei tundud A.S kiirmenetluse (ja ka menetlusalune isik)

otsuse koostamise ajal taatlustunnistuse ega tlemise vastu huvi. Kaebuses on A.S mõõturi taa

4-18-2243

8(2)

oletanud, et taatlustunnistust ei olnudki korrektselt olemas hetkel, ning seletab, et politseil mõõtmise

on ka eelnevalt olnud probleeme nende kiirusmõõturite taatlemisega, millest ei õpita. Praeguses

asjas peab kohus selliseid etteheiteid asjakohatuks. Seejuures on faktitoeta ja üldsõnalisi

tähelepanuväärne, et tegelikult ei ole A.S kordagi seadnud vaidluse alla seda fakti ennast, et

mõõtur oli siiski 25.10.2017 korrektselt taadeldud. Selles kontekstis jäävad sisutühjaks oletused,

justkui 12.04.2018 ei olnudki taatlustunnistust olemas. Sisutu on ka kaebuse esitaja mõttekäik, et

loogiline oleks, et kui on kiirusmõõtur autos, siis on ka taatlustunnistus, millest justkui saab

järeldada, et kuna tema taatlustunnistust ei näinud, siis ei olnud seda olemaski agu nähtub . N taatlustunnistuselt ja A. B ütlustest, tähistavad korrektset taatlemist vastavad kleebised (kleepsud) mõõturil, mistõttu pole taatlustunnistuse kaasaskandmine tingimata vajalik.

29. Nii kiirmenetluse otsus kui ka kiirusmõõturi kasutamise protokoll kinnitavad, et A.S peatati

Tallinn-Narva mnt 196.5. kilomeetril ning kiiruseületamine mõõdeti Tallinn-Narva mnt 199,6.

kilomeetril, ehk ligi 3 km varem. Samu asjaolusid ning seda, et kiirusemõõturi kasutamises

protokollis fikseeritud k kui ka A. T. iirusnäit vastas tegelikkusele, kinnitavad oma ütlustes nii A. B

Nende ütlused lükkavad täiel määral ümber A.S i väite, et „tegelikult politseinike ütlused tollest -

päevast ei ole säilinud või nende mälestus sellest päevast reaalselt ei ole säilinud.“

Demonstreerimaks, et A.S-i sellekohane etteheide ei ole adekvaatne, esitab kohus mõlema

tunnistaja ütlused siinkohal sisuliselt täismahus. See aitab anda hinnangut ka nende

usaldusväärusele, kuna sellegi on A.S kaudselt kahtluse alla seadnud. On oluline, et suurema

osa ü üksikasjaliku küsitlemise tulemusena. tlustest andsid tunnistajad A.S-i

30. A B

andis 19.06.2018 istungil järgmisi ütlusi: „12.aprillil töötasin praktikandiga, kelle nimeks

oli A T. Liikusime Narvast Sillamäe suunas Tallinna-Narva maanteel. Meie ees liikus auto Audi,

mis alustas möödasõitu ja ta püüdis mööda sõita sellest autost, mis liikus tema ees. Möödasõidu sooritamise ajal oli fikseeritud kiiruse ületamine 122 km/h. Auto oli peatatud ning selgus, et antud

autot juhtis antud mees. Talle oli näidatud kiirusemõõtja näit. Autojuht oli nõus rikkumisega ja seetõttu oli tehtud kiirmenetlus.“

31. Vastustes menetlusalusele isikule selgitas B, et on olnud patrullpolitseinik 10 aastat. 12.04.2018

sõitsid nad välja peale kella 9.00, täpset kellaaega ei mäleta. Ta kontrollis hommikul ka

kiirusemõõturit: „Esmaselt vaatasime kõik kleebised, mis on kiirusemõõtja peal olemas. Siis vaatasin, et ei oleks mingeid kahjustusi selle kiirusemõõtja peal. Peale seda vaatasin, ma ei mäleta, kuidas seda nimetatakse, metallist tehtud pulgad, tähendab, kui lööd vastu lauda, siis hakkab signaal tööle ja kiirusemõõtur hakkab mõõtma kiirust ja pulkade peal on kirjas, mis kiirust ta peab näitama,

näiteks 41 km/h ja 65 km/h. Seda oli kontrollitud. Stalker, mida me kontrollisime ja mida me kasutasime, näitas õigesti näitu ja kiirust.“ Sellal tegeles T teiste toimingutega. Menetlusaluse isiku

küsimusele: „Kas te tegite linnas ka mingi tiiru või sõitsite kohe maanteele?“, vastas tunnistaja: „Selle kahe kuu jooksul nii palju sõidetud jaoskonnast välja, et hetkel ei mäleta, kas sõitsin Narvas

linnas või mitte. Ma ei mäleta. Tundub, et sõitsime kohe maanteele. Pisiasju ma ei jäta meelde.“. Küsimusele: „Millal te siis minu liikumist märkasite ja kuidas see toimus?“ vastas tunnistaja: „Muidu me ei märganud, kui te sõitsite meie ees, aga märkasin teie autot, kui hakkasite möödasõitu teostama, kiirust ületama. Ennem lihtsalt sõitsite õige kiirusega ja me ei pööranud tähelepanu teile.“ Vahemaad kahe auto vahel ei oska tunnistaja silma järgi öelda – „Ei olnud suur vahe. Mitte rohkem,

kui 500 meetrit“ – kuid tol hetkel ei olnud A.S i ja politseiauto vahel ühtegi teist autot. -

Menetlusalune isik sõitis mööda kahest autost, aga mis marki, tunnistaja ei mäleta. Küsimusele „Mis edasi sai?“ vastas tunnistaja: „Sõitsite mööda, mina hakkasin ka otsima võimalust, kohta, et ohutult

mööda sõita ja tegin selle ära ja jõudsin teie järgi ja peatasin teid siniste ja punaste vilkuritega.“

Küsimusele, kus kilomeetril möödasõit fikseeriti, vastas tunnistaja, et kilomeetrid on protokollis

kirjas ja selgitas: „Meil on süsteem arvutis, mis näitab kilomeetreid maanteel. GPS justnimelt.

/…/Ma vaatame seda, et kus kohas me alustasime möödasõitu ja siis hiljem GPSi järgi me

4-18-2243

9(2) tuvastame seda kohta. Mina olen kohalik inimene ja olen elanud siin kümneid aastaid ja tänu sellele tunnen hästi ümbritsevat ja hiljem selle järgi, kus kohas asub mingi teepööre või mingi teine märk,

mina saan tuvastada, kus see koht oli./…/Meie jätame meelde selle kohta, kus midagi toimus

erinevate orientiiride abil, aga siis hiljem GPS-i kaudu mina vaatan, kus see toimus.“ Tunnistaja

kirjeldas mõõturi toimimist: „Seade on kinnitatud spetsiaalse kinnitusega klaasi juures. Pulk on samuti kinnitatud armatuurlaua peale. See on rooli lähedal. Seal on üks nupp, mille abil saab režiimi vahetada või kiirust fikseerida. Ta mõõdab koguaeg, aga kui vaja režiimi vahetada või kiirust lukku panna, siis tuleb vajutada nuppu. See, mida mõõdab, sõltub režiimist, mida valid. Tavaliselt, üldiselt on see, et vastutulevaid autosid. Kui ma näen, et keegi mööda sõidab, siis mõõdame seda ja möödasõitva auto kiirust.“ A.S i küsimusele „Kui minu järgi sõitsite, mis režiimis mõõtsite?“ -

vastas tunnistaja: „Kes sõitsid vastu vastassuunavööndis. Kui märkasime, et hakkasite möödasõitu

tegema, siis valisin režiimi, mis fikseerib autosid, kes sõidavad pärisuunas. Pult on suunatud

seadmele ja siis ei ole vaja seda kuskile suunata. Kui te alustasite möödasõitu, siis seade mõõdab selle auto kiirust, mis liigub ees ja samuti selle auto kiirust, mis teeb möödasõitu. Ekraanile ilmub

kaks kiiruse näitu. Üks neist, üleval, on kiirema auto kiirus, , ja siis teine on see auto, mille ümber tehakse möödasõitu. Siis seal on kolmas kiirus, mis on meie patrullauto kiirus.“ Samal ajal

kontrollis T ei autonumbri järgi teisi autosid, kas kehtivad kindlustused, kas auto arvel jne. T

osalenud selles kiiruse mõõtmises üldse, aga kui tunnistaja ütles talle, et see must auto ületab kiirust,

siis möödasõidu ajal ta hakkas jälgima. Kui see möödasõit sai läbi, siis hakkasid nad menetlusalusele isikule järgi sõitma. Liiklus ei olnud tihe. Auto peatus seal, kus oli kiiruskaamera.

Sõitmise ajal salvestati kiiruse ületamine ka videoregistraatorisse, mis tol hetkel töötas.

Menetlusaluse isiku küsimusele enda tehtud möödasõitude kohta vastas tunnistaja: „Te sõitsite kahest autost mööda. Sellel ajal oli fikseeritud kiiruseületamine. Kui tegite möödasõitu, siis sõitsite edasi. Minu arust te ei teinud rohkem möödasõitu peale seda. Nagu ma praegu mäletan, ei teinud.“

32. tele tema peatamise kohta vastas tunnistaja B Menetlusaluse isiku küsimus , et kui nad talle järgi sõitsid, ei pannud nad tööle vilkureid ega signaali, kuid tegid seda siis, kui olid otse tema auto taga. Tunnistaja selgitas: „Olen mitu aastat töötanud juba ja olen kokku puutunud selliste juhtumitega, et autojuht, nähes seda, et tema taga on auto töötavate vilkuritega, siis ta saab aru, et ta on rikkunud midagi, ta pöörab kõrvalteele ja kui autos on palju inimesi, siis kõik nad väljuvad autost ja hiljem on

väga raske tuvastada, kes oli roolis. See võib olla isegi võimatu. Aga loomulikult need juhtumid toimuvad siis, kui on joobeseisundis autojuht või juhilubadeta. Mina panen vilkurid tööle siis, kui

auto ei saa kuskile ära sõita ja peeglites mina juba näen, kes istub autos.“ Menetlusaluse isiku

küsimusele: „Selle peale te ei mõelnud, et ma ületasin kiirust nii palju, et ma võin ohtlik olla tee

peal?“ vastas tunnistaja: „Kui mööda sõita, siis iga kiiruse ületamine on mingis mõttes ohtliku

olukorra tekitamine teel.“. Tunnistaja ei mäleta, mis kiirusega ta sõitis, kuid üritas kiirust mitte

ületada. Menetlusaluse siku küsimusele: „Te jälitasite põhimõtteliselt kurjategijat ja te ei ületanud i kiirust; kas see ei tundu teile imelik?“ vastas tunnistaja: „Ma ei öelnud seda, et ma üldse ei ületanud.

Minu kiiruse ületamisel oli alus ja selleks aluseks oli see, et mina täitsin oma teenistuskohustusi. Ületasin kiirust nii palju, et see oleks piisav.“ Küsimusele „Kas te oleksite saanud mind ka kiiremini kinni võtta, peatada?“, vastas ta : „Oleks, aga see oleks võinud olla ohtlik. Sel teelõigul on sellised teepöörded, et mina ei julge mööda sõita seal, kuna see võib olla ohtlik. Mõndades kohtades on seal

möödasõit keelatud.“ Mõõteseadme taatlustunnistust ei olnud autos kaasas, sest ei pidanud, aga see

oli jaoskonnas. Tunnistaja ka selgitas, et kiirusmõõturi peal on kleepsud, millal on taadeldud ja millal tuleb teda järgmine kord taadelda; taadeldakse 1 kord aastas. Tunnistaja ei oska öelda, millise

teekonna vältel menetlusaluse isiku autol oli kiirus 122 km/h. Kiirusmõõturi näidu – – 122 km/h

lülitasid nad välja peale vormistamist, kohe kui hakkasid liikuma edasi. Tunnistaja ei mäleta täpselt,

kas ja kui palju kiiruseületamisi tol päeval veel tuvastati: „Nende kahe kuu jooksul on toimunud

palju sarnaseid töövahetusi.“ Salvestuse kohta selgitas tunnistaja, et mälukaart on seadmes ja ette

nähtud mingiks perioodiks: „Mõndadesse autodesse jätkub mälukaarte terveks töövahetuseks, aga mõndadesse ei jätku. Kahjuks selles autos ei jätkunud töövahetuse lõpuni ja kahjuks mul ei olnud

4-18-2243

10(2) varukaarti.“ Tol päeval oli ilm selge, päike paistis. Kas oli külm, ei mäleta, aga nähtavus oli hea. Ei

olnud ka segavaid faktoreid ehk seda, mis võib segada kiirusmõõturi töötamist, näiteks tugev tuul või vihm või siis elektrijuhtmed, kus on väga suur elektripinge.

33. Kohtuvälise menetleja küsimusele vastas tunnistaja, et vormistades oli A.S rikkumisega

nõus ja seetõtt Isik ei nõudnud sõidukis taatlustunnistust ega

u koostati kiirmenetluse otsus.

videosalvestust. Kohtule kinnitas tunnistaja, et kiiruseület e tuvastamise hetkel nad ei näinud A.S ius autonumbrit, aga oli must, uue Audi Avanti moodi auto, mis oli kogu aeg sellest alates kuni peatamiseni tema nägemisväljas. Tunnistaja on kindel, et see oli sama auto, millel ta mõõtis kiirust ja mille peatasid. Kiiruse mõõtmine toimus umbes 3 kilomeetrit enne peatamist.

34. A T

andis 25.05.2018 istungil järgmisi ütlusi: Ta on kohtunud A.S iga varem ühel korral, - täites oma tööülesandeid. Ta oli siis ekipaaži teine liige, roolis oli tema paarimees, patrullpolitseinik

A B -Narva maanteel, kuni p , ja nad teostasid liiklusjärelevalvet Tallinn aarimees märkas sõiduautot,

kes ületas kiirust. Paarimees teavitas tunnistajat sellest. Ning sel hetkel, kui toimus möödasõit, möödasõidu lõpp, nägi ta fikseeritud näitu. Nad hakkasid sõiduautole järgi sõitma. Võttis natukene aega. Kui jõudsid autole järgi, andsid autole peatumismärguande. Kui sõiduauto oli peatunud, läksid juhi juurde, vestlesid juhiga ja teavitasid teda, et ta ületas kiirust ja palusid tulla politseiautosse, kus

näitasid talle fikseeritud kiiruseület e näitu ja vormistasid kiirmenetluse us protokolli. Isik oli

kiirmenetluse protokolliga nõus – nad vormistasid selle ära, andsid isikule koopia, soovisid kõike

head ja isik sõitis ära. Tunnistaja arust võis see olla üle kahe nädala tagasi, aga täpselt ei mäleta. Tööpäeva alustasid kell 08.00 ja sõitu koos B poole 9 aeg.

35. Tunnistaja T selgitas vastuseks menetlusalusele isikule, kuidas käib kiirusmõõturi korrasoleku kontroll, aga ütles, et ta ise ei olnud tol päeval selle juures. Ka ei tea ta, kas taatlustunnistus oli autos

k -Narva aasas, aga jaoskonnas oli see kindlasti. Tol päeval oli neil plaan kiirust mõõta Tallinn maanteel Narva linna algusest kuni Sillamäe linna alguseni, sõites Narvast Sillamäe suunas ja peale

seda Sillamäe suunast tagasi Narva suunas. A.S i juhitavat sõidukit märkasid nad Narva linna -

alguses suunaga Sillamäe poole – see oli tume Audi, rohkem tunnistaja ei mäleta. Seda märgates,

sooritas see parajasti möödasõitu üle lubatud piirkiiruse, politseiauto oli tema taga, aga ei tea täpselt,

kui kaugel. Tunnistaja ei osanud öelda, kui kaugelt mõõteseade mõõdab. Tunnistaja on kindel, et kiiruse näit, mis näitas, oli just menetlusaluse isiku auto kiirus, kuna ta sõitis politseiauto ees, kui

möödasõitu alustas. Mõõtmise hetkel ei olnud nende vahel ühtegi teist autot. Menetlusaluse isiku

küsimusele, et kui ta sõitis mööda, siis samal hetkel pidi ette tulema kahe auto kiirused?, vastas

tunnistaja: „Teie kiiruse ületamise näidu võimaldab seade fikseerida. Näit oli fikseeritud minu paarilise poolt enne. Enne seda, kui mingid segavad faktorid võisid ette tulla. Teie näit fikseeriti siis,

kui te sõitsite mööda Tallinn Narva maanteed.“ -

36. Edasi selgitas tunnistaja T menetlusaluse isiku küsimustele vastates järgmist: „Te alustasite möödasõitu. Sellega, ületades kiirust, fikseeris mu paarimees näidu. Video sel ajal töötas. Sõitsime teile järgi. Kui olime jõudnud teie taha, andsime teile peatumismärguande. Kuniks leidsime sobiva koha, kus peatuda. Me ei tohi peatada autot seal, kus see võib põhjustada ohtu teistele liiklejatele.“ Tunnistaja ei mäletanud küsimustele vastates, milline oli politseiauto sõidukiirus kiiruse mõõtmise

hetkel, aga see on protokollis fikseeritud. Seejärel oli eesmärk jõuda A.S i autole järele. -

Tunnistaja selgitas, et tema tegeles sõidukis muude tööülesannetega samal ajal, kontrollides teisi mööduvaid autosid läbi Apollo andmebaasi. A.S i küsimusele „Mind huvitab see, et miks teil -

võttis üle 3 km aega, et mind kätte saada, suurt kihutajat“, vastas tunnistaja – „Sõit peab olema

ohutu ja peatumiseks peab olema ohutu ja sobiv koht ja peatumiskoha valib autojuht, selleks kõige

sobivama ja ohutama koha.“ A.S i küsimusele “Ma oleks võinud sel teel veel ma ei tea, mis -

rasket liiklusolukorda tekitada, ma ju sõitsin nii meeletult kiiresti. Kas see oleks olnud tähtis, et

mind võimalikult kiiresti peatada?“ vastas tunnistaja „Me tegimegi seda võimalikult kiiresti.

Leidsime esimese võimaluse, et teie auto peatada.“ Tunnistaja selgitas, et nad peatasid A.S i - Tallinn- Narva maantee tee ääres, kus täpsemalt, ei oska enam öelda, kuna pole kohalik. Vilkurid

4-18-2243

11(2)

lülitasid nad sisse siis, kui olid jõudnud te auto taha. Peatumise hetkel oli A.S i auto täpselt - ma

politseiauto ees. Kui nad panid sisse punased vilkurid, oli see suunatud talle ja menetlusalune isik

märkas neid ja peatas oma sõiduauto. Videosalvestus oli autos koguaeg sisse lülitatud ja seda ka

sellal, kui nad koostasid protokolli autos nii heli- – kui videosalvestus. Kuna kõnealune

õigusrikkumine toimus hommikul, siis päeva peale sai mälukaart täis ja aparaat on üles ehitatud

nõnda, et ta hakkab üle salvestama vanemaid asju; kuna antud rikkumine oli hommikul, siis ta hakkas hommikul automootori käivitamisest salvestama ja kui mälukaart sai täis, siis hakkas sealt

maalt ära kustutama neid videoid. Teisi mälukaarte ei olnud tunnistaja teada kaasas selle vahetamiseks. Tunnistaja selgitas ka, et ta on politseipraktikant alates märtsi lõpust, so õpib alles.

37. T, et A.S oli Vastuseks kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele vastas tunnistaja

kohapeal oma rikkumisega nõus ega taotlenud kiirusmõõturi taatlustunnistuse esitamist. Kohtu küsimustele vastates kinnitas tunnistaja, et ta nägi oma silmaga ka mõõturi näitu: „Nägin seda hetke,

kui B

fikseeris mõõturi näidu, sest ta fikseeris esimese näidu, mis oli väiksem ja siis auto veel

kiirendas ja siis ta vajutas järgmise näidu kinni, mis oli lõpptulemus. /…/ Ma mäletan seda, et ta

klõpsutas selle salvestamise näiduga, seda nuppu. Ta kasutas näidu fikseerimiseks Stalkeri juhtimispulti ja ma nägin, et ta fikseeris mitu näitu kuni lõpptulemuseni. Ma ei mäleta, millised on eelmised näidud.“ Tunnistaja selgitas, et videoregistraator ja Stalker on kaks erinevat asja; Stalkeril

on kaugjuhtimispult ja on võimalik äitu. B fikseeris selle näidu Stalkeri enda pealt fikseerida n

puldiga, samal ajal juhtis autot vasaku käega. Kiirusmõõturi seade on armatuurlaua peal ja pult on

käes. Tunnistaja sõnul võtsid nad kiirusmõõturist selle kiiruse näidu, mis oli A.S i auto näit, - maha enne uuesti sõitma alustamist: „Kui teie olite ära sõitnud, me olime autos, panin paberid, asjad korda, mapi vahele ja peale seda nägin, et kiirusmõõturi näitu enam seal ees ei olnud.“

38. oimunud A.S On ilmne, et mõlemal tunnistajal on säilinud täiesti piisav mälujälg 12.04.2018 t

kiiruse mõõtmisest ning see jälg on kokkulangev: mõlemad kinnitavad, et märkajaks ja

mõõtjaks ning A.S ületas kiirust möödasõidul, mõlemad kinnitavad, et nägid mõõturil oli A. B

olev u, mis sai hiljem kirja protokolli, ning et

at näit pärast kiiruse mõõtmist sõideti mõnda aega A.S

, kuni ta turvalises kohas peatati. järel Tunnistajate üksikasjalikest selgitustest selle kohta,

kuidas mõõtmine toimus kiirusmõõturi kasutamise protokollis (vt otsuse p 31, 35, 37) ning

kajastatud liiklusja ilmastikuoludest soodsad tingimused, mis on (mitte väga tihe liiklus,

fikseeritud ka kiirus

mõõturi kasutamise protokollis) järeldab kohus, et on välistatud teise sõiduki

kiiruse mõõtmine eksimuse tõttu. ütlusi usaldusväärseks ja põhjendab seda Kohus peab tunnistajate täpsemalt allpool.

39. Riigikohus on leidnud ( ), et i 3-1-1-66-15 sikulisest tõendiallikast pärineva teabe usaldusväärsuse

hindamisel tuleb ühe keskse momendina uurida ütluste kujunemist ning võimalikku muutust ajas

ehk teisisõnu seda, kas isik on enda ütlustes olnud järjepidev. Selle valguses kohus tunnistajate

ütlustes sisemisi vastuolusid ei näe, erinevalt menetlusaluse isiku seisukohtadest menetluse vältel

(kohtuvälises menetluses kinnitas ta rikkumisega nõustumist). Ka ei takista tunnistajate ütluste eelarvamusteta hindamist see, et nad olid juhtumi politseipoolseteks menetlejateks. VTMS § 313 lg

1 kohaselt saab kohtuvälise menetleja ametniku räägitu olla tõen või diks, kui see isik on kohtu-

kaebemenetluses üle kuulatud tunnistajana. Kohtuvälise menetleja ametnik, kes koostas

kohtuvälises menetluses , on VTMS § 31 kiirmenetluse otsuse

3 -s 1 nimetatud isik, kes on vahetult lg

tajunud väärteo tehiolusid mh seeläbi, et ta viibis sündmuskohal ja kirjeldas neid väärteoprotokollis.

40. Lisaks sellele, et harmoneeruvad nii omavahel kui ka kiirmenetluse otsuse ja tunnistajate ütlused kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, on need usutavad ja loogilised. A.S on heitnud ette, et „tegelikult ei mäleta ütlusi andnud politseinikud sellest päevast mitte midagi muud, kui ainult väga

täpselt minu kiiruse mõõtmist. Nad ei mäleta, mis nad tegid enne, mis nad tegid pärast, millised

sündmused sel päeval veel aset leidsid, mis on väga kummaline.“ Kohtu arvates ei ole selles, et

tunnistajad osasid asju mäletavad ja osasid mitte, midagi kummalist. Asjaolu, et meeles on just kiiruse mõõtmisega seonduv, on arusaadav, kuna tegemist on faktiga, mida käimasolev menetlus ei

4-18-2243

12(2)

ole erinevalt p lasknud unustada. Sai ju tunnistajatele juba aljudest muudest tolle päeva pisiasjadest mõne päeva jooksul pärast sündmust teatavaks, et nende mõõtetulemus/otsus vaidlustati ja see

tähendab ka, et tõenäoliselt oli ootamas ütluste andmine kohtuistungil. Seetõttu on loogiline, et mõõtmise fakt kui oluline detail püsis tähelepanu fookuses, muu ebaoluline aga hägustus mälus.

41. Muuhulgas on pidanud A.S tunnistajate versiooni ebausutavaks ka seetõttu, et tema arvates pole loogiline, et teda jälitati 3 kilomeetrit. Kaebuses: „Raske on mõista, et ohtlikul liiklusrikkujal

lasti sõita edasi mitu kilomeetrit, kuigi oleks ju seetõttu võinud toimuda raske liiklusõnnetus ja kannatada isikud ja nende vara.“ Kohtukõnes: „Miks sõidetakse kolm kilomeetrit taga, kui on toime

pandud selline räige rikkumine kiiruse ületamine122 km/h, kas oodati, et tuleb neid rikkumisi - juurde, et saaks uhkema paketi või oli vaja kiiruse näit kellegile kaela määrida. Politseinik ei tohiks jälitada mingisugust kurjategijat, kes on mingi kuriteo toime pannud, pikalt mööda maanteed ja anda talle võimaluse edasi panna toime kuritegusid. See lihtsalt ei ole loogiline ja eriti politseiniku poolt, kes on loodud korda kaitsma, vaid tundub arusaamatu ja küüniline. /…/Kui nad oleks pannud taga vilkurid tööle ja häälsignaali ka ja nad olid nii lähedal mulle, kui 500 meetrit, siis ma oleks kindlasti pidanud auto kohe kinni, kui ma oleks teinud möödasõidu. Mul on täiesti arusaamatu, miks lasti mul ikkagi kihutada. Kui ma seal oleks teinud ka justkui mõningaid möödasõite, siis oleks seadnud teisi ohtu. Miks lastakse niimoodi? See ei ole loogiline ja mõistusepärane.“

42. Selles liinis provotseerivaid küsimusi esitas menetlusalune isik ka tunnistajatele. Kohtu

hinnangul on A. B , aga ka A. T vastused (otsuse p-d 32 ja 36), milles nad põhjendasid patrulli

käitumist, täiesti adekvaatsed ja arukad ning lähtuvad ühiskonna ja teede turvalisusest. Tuleb nõustuda, et iga kiiruse ületamine, sh politsei poolt, on mingis mõttes ohtliku olukorra tekitamine teel, mistõttu ka politseil tuleb selle proportsionaalsust tõsiselt kaaluda.

43. Kohtu hinnangul ei ole A.S-i ettekujutus sellest, milline politsei tegevusviis on usutav ja

põhjendatav ning milline mitte, läbinisti tõsiseltvõetav ohtu hinnangul mängib siin ega realistlik. K

olulist rolli menetlusaluse isiku hea , millest annavad tunnistust tema fabuleerimisvõime ütluste

vesteline iseloom us (vt otsuse p 46-47) (nt ja sõnarohk ning faktidest tuge mitteotsiv mõttelend

väited, või arvamus, et tema poolt tegelikult mingit et taatlustunnistust ei olnudki olemas,

liikluseeskirjade rikkumist ei toimunud, kuid kuna varsti oleks tulnud Narva-Jõesuu ristmik, kuhu

politseiauto oleks ehk pidanud pöörama, siis otsustati kiirusemõõtjas olnud mingi sõiduki

kiirusemõõdu näit kaela ajada). Ka menetluses läbivalt väljendatu tema d kujutluspilt sellest, kuidas politsei oleks pidanud ta kui kurjategija kärarikkalt ja vaatemänguliselt kinni pidama, kõneleb pigem

suurest fantaasialennust. Elava kujutlusvõimega inimese arusaam politseitööst võib olla kontamineeritud ohtrast Ameerika filmide vaatamisest, kuid tavaelu ei ole täis sama äkilisi stseene. (Ameerika filmidele viitab oma ütlustes ka A.S ise, öeldes, et politsei avas talle „isegi autoukse

nagu Ameerika filmis kurjategija otsuse p 46. “ – Ümberlükkamatu fakt on siiski see, et LS § 227 )

lg-s 2 nimetatud tegu ei ole (erinevalt A.S-i arvamusest) kuritegu ning see ei ole isegi mitte

väga raske väärtegu (vrd kasvõi juba LS § 227 lg tes 3 ja 4 nimetatud sarnased väärteok - oosseise,

mis on ohtlikumad ja millel on ka vastavalt raskem karistus). Enamik inimesi (sh ilmselt ka

menetlusalune isik) eelistaks leida end pigem oluliste

„ “ ja põnevate sündmuste, mitte aga politseitöö

„igavavõitu mõistetav “ rutiini keskmes. Paraku oli antud juhul tegemist pigem viimasega. On , et

politseisõidukit juhtiva oluliseks säilitada liikluses võimalikult patrullpolitseinikuna pidas A. B stabiilne olukord ja ise kaost mitte lisada, hinnates olukorda ja andes kinnipeetavale sõidukile märku

alles sellele sobivas kohas lähedale jõudes. Teoreetiliselt ei ole välistatud, et politseipatrull jättis

läbitud 3 kilomeetrisel teekonnal kasutamata mõne varasema sobiva peatamiskoha, aga see ei väära -

mõõtmistulemust. ohus ei tuvastanud ühtegi LS § 200 ri K kkumist. Nimetatud paragrahv reguleerib

s

ja selle õiduki peatami liiklusjärelevalve teostamisel reeglite põhifookus on suunatud sellele, et st

peatamine toimuks turvaliselt, millest tuleneb hulk piiranguid peatamise koha valikul. Tõenditest

nähtuvalt toimus A.S i rikkumine möödasõidul ja seega mitte väga pikal teelõigul, mistõttu ei -

olnud tema korralekutsumine pärast seda enam oli küsimus juba karistamises ilmselt kriitiline. Siis

4-18-2243

13(2) tehtud rikkumise eest, mitte rikkumise lõpetamise vajaduses.

44. Tunnistajate usaldusväärsuse seisukohalt on oluline seegi, et nii menetlusalune isik kui ka mõlemad tunnistajad ütlevad, et nad on kohtunud A.S iga vaid sel - ainsal korral. Tunnistajad ega

A.S ei andnud oma ütlustes vähimatki indikatsiooni, et sellest kohtumi õhku jäänud sest oleks

midagi ebameeldivat või vaenulikku. Kohus ei tuvastanud menetluse käigus ka ühtegi muud asjaolu, mis viitaks tunnistajate soovile süüstada A.S i alusetult või utreerida tema vastu antavaid ütlusi -

pahatahtlikult. Neil põhjustel ei pea kohus võimalikuks, et tunnistajad s mingil põhjusel A.S tahak

kahjustada, suhtuks temasse halvasti või oleks muul põhjusel ütluste allikana

ebausaldusväär . Tuleb tõdeda, et A.S i allkiri kiirusmõõturi kasutamise protokollil, millega - sed

ta väljendas nõusolekut muuhulgas kiirusnäiduga kui selle mõõtmise kohaga, tugevdab nii ka veendumust, et tegelikult ei kahelnud A.S tehtava etteheite õigsuses 12.04.2018 ka ise.

45. Viimaks on oluline märkida, et tegelikult ei ole tunnistajate ütlused faktides, sh kiiruseületuse fikseerimise osas 199.6. kilomeetril, vastuolus ühegi muu tõendiga, seahulgas A.S i ütlustega. - Selle kinnituseks esitab kohus A.S i ütlused istungil sisuliselt täielikul kujul. -

46. A.S andis - järgmiseid ütlusi: „12. aprillil peale kella 9.00 startisin Narvast Kohtla Järvele

oma kliendi juurde, kelle juures pidi kell 10.00 olema nõupidamine, õigemini töötajate koosolek.

Pidin seal esinema. Sõitsin Narvast välja rahulikult. Ma olen seda vahemaad enne ka sõitnud. Ma

tean, et ma sõidan ära selle, ettevõtte on Kohtla Järve äärelinnas, ei pea isegi linna sisse sõitma, 45 - -

50 minutit. Ma ei kiirustanud, sõitsin rahulikult. Tee oli suhteliselt pooltühi, väga suurt liiklust ei

olnud. Mäletan, et peale Laagna risti tegin ühe möödasõidu. Möödasõidust tagasi oma ritta

naasmisel märkasin taga ühte Škodat, millel vilkurid vilkusid ja sain aru, et tõenäoliselt on see

mulle, sest minu ees enam ühtegi autot ei olnud. Pidasin kinni, see oli juhtumisi Hiiemetsa

bussipeatus, Tallinna-Narva 196 km-l nagu politsei mulle teatas. Koht oli suhteliselt hästi identifitseeritav. Mõtlesin, et mis siis nüüd on. Tavaliselt ma möödasõidul isegi ei jälgi spidomeetrit,

aga antud möödasõidul ma seda millegipärast tegin ja ma vaatasin, et ma jään täiesti lubatud

piiridesse, et milles asi, aga eks mind on enne ka kinni peetud politsei poolt, ega ma sellest eriti

suurt numbrit ei tee. Tunnistaja A T tuli minu juurde, palus autost väljuda ja enda juurde tulla.

Küsisin, milles asi, öeldi, et kiiruse ületamine. Politsei korraldusele tuleb alluda, astusin välja ja

ausalt öeldes oli küll veidike imelik, et ta konvoeeris mind enda auto juurde ja avas mulle isegi autoukse nagu Ameerika filmis kurjategija. Kui juba istusin ja küsisin, et millest selline käitumine,

siis neil olevatki selline korraldus niimoodi inimestega käituda. Seda küsimust ma isegi enne

küsitlusel tõstatanud, see ei ole oluline. Mulle öeldi, et ma olen kiirust ületanud. Näidati mulle ei

kiirusmõõturist 122 km t, ma ütlesin, et ei või olla. Kindlasti nii palju ei olnud. Öeldi, et - möödasõidul tegin. Ütlesin, et ei olnud nii palju kindlasti, aga see oli kuskil tagapool, Narva pool,

199 km-l. Ma ei mäleta siiamaani, et ma oleks seal mingit möödasõitu teinud. Lasin protokolli suhteliselt kiiresti ära vormistada, sest ma vaatasin, et mul väga pika aega nendega seal vaielda ei ole. Tegelikult mulle sisuliselt, kumb neist nüüd oli, igal juhul dikteeriti, mida ma pean kirjutama. Mõnesse kohta näidati lausa linnuke, kuhu pean alla kirjutama. Tundus, et see on neil selline kindel

protseduur. Ega minul suurt õigust sellest reglemendist kõrvale astuda ei olnud. Ma küll püüdsin küsida, mille eest see karistus 120 eurot põhineb ja öeldi, et möödasõidul olevat olnud see kiirus. Kui ma oleksin sõitnud sellest kohast, kus ma justkui kiirust ületasin, kuni selle kohani, kus mind

kinni peeti, koguaeg 122 km/h, et kui suur karistus siis oleks olnud, siis sellele ei osatud vastata.

Põhimõtteliselt rääkis koguaeg B stus poolpõiki minu suunas. Ühesõnaga, läksime , T oli vait ja i suhteliselt kiiresti lahku, jõudsin koosolekule veel ilusti. Autos ka küsisin, kas on ka videos. Öeldi, et on videos ja on ka helisalvestis. Ma ütlesin okei, väga hea. Praegu ei ole aega siin õiendada, et kui

ma teinekord Narva sattun, võib olla astun politseist läbi, lähen vaatan ja kuulan neid. Nädala pärast - mul see võimalus oligi ja läksin politseisse ja selgus, et ei ole midagi. Väga pikk paus tekkis pärast seda, kui ma küsisin neid dokumente näha. Kuskil paarkümmend minutit pidin ootama, kui tuli üks

4-18-2243

14(2) politseitöötaja, kes tõi mõned dokumendid, millest ma tegin koopiad. Seal oli ainult kiirmenetluse

otsus, kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja kõik ja tunnistas, et videosalvestust neil ei ole, et

kahjuks see aeg-ajalt neil juhtub. Peale tunnistaja ülekuulamist mulle tundub, et see enamjaolt nii ongi. Kui asjas vaatan täiendavalt seda teed, mida mööda ma sõitsin selle 3 kilomeetri jooksul, siis trass on üsna sirge. Tunnistaja kinnitas ka, et minu ja nende politseiauto vahel ei olnud mõõtmise

hetkel ühtegi teist autot. Järelikult minu kinnipüüdmine ei oleks pidanud valmistama raskust, sest

edaspidi mööda sõita ei olekski olnud vaja, peale selle auto, kellest ma Hiiemetsa juures mööda

sõitsin. eks võinud kindlasti ületada minu tabamisel või kinnipidamisel oluliselt Nende auto kiirus ol

kehtivat kiirust ja oleksid võinud mind kinni võtta oluliselt kiiremini ja see asi oleks olnud palju

selgem ja mõistetav, vähemalt minule. Kiirusmõõturi näit 120 km/h jäi minu lahkumisel ka politseiautos näituriks. Taatlustunnistust mulle autos ei pakutud, ma ei osanud ka küsida tol hetkel

seda. Võin küll rahulik olla aga ikkagi politseiautos istumine ei ole tavapärane toiming ja sul ei tule ,

alati kõik pähe, mida peaks võib-olla sel hetkel tegema. Taatlustunnistust ei olnud ka nende

dokumentide hulgas, mis mulle politseis nädal hiljem esitati/…/Ma viskasin korraks pilgu peale spidomeetrile viimasel möödasõidul, 196. km-l ja see ei olnud kindlasti 122 km/h. See oli oluliselt vähem. Kui palju see oli, ma ei oska öelda.“.

47. Kohtu küsimusele 199.6. kilomeetri peal tehtud möödasõidu kohta vastas A.S : „Ma ei mäleta, et ma oleks üldse seal möödasõitu teinud. Ma mäletan, et enne kinnipidamist 196. km-l ehk

Hiiemetsa bussipeatuse juures. /…/Politsei pidas mind kinni koheselt peale möödasõitu. Ma

lõpetasin möödasõidu ja vaatasin tahavaatepeeglisse, kas ma olen kõrvalautost möödas ja siis ma

nägin taga, et mul tuleb taga veel üks Škoda ja sellel vilguvad. Ma sõitsin veel natuke edasi, et politseiauto ka mahuks minu ja mööda sõitnud auto vahele ja siis ma pidasin ohutult kinni. Ma ei

tahtnud politseiautole tekitada ohtlikku olukorda. Enne ma ei näinud üldse politseiautot ega

vilkureid enda ta

ga.“ Küsimusele, mis marki autost ta mööda sõitis, vastas menetlusalune isik: „Oh ei tea, mingi väike auto oli, tumedat värvi.“ Kiirmenetluse otsuse täitmise osas selgitas A.S, et

nad täitsid seda kohapeal, õigemini B täitis eesistmel seda ja küsis temalt vist aegajalt midagi selle

kohta; see anti talle tagaistmele ja siis ta kirjutas seal kohapeal nende antud kirjutusvahendiga: „Nad ütlesid ette, mida kirjutada täpselt, et möödasõit toimus 199 km-l, ma panin ikkagi kirja selle hetke,

mis mina teadsin ehk 196 km. Kui nad olid selle läbi lugenud, siis nad natuke mõtlesid omavahel,

kas see ikka sobib ja siis lõid käega, arvasid, et sobib. /…/Ma leidsin, et ma ei saa väga palju aega

tee ääres veeta nendega ja pealegi ma teadsin ka seda, et kiirmenetluse otsust on ikkagi võimalik

vaidlustada, et see ei ole aamen kirikus. Seepärast leidsin, et mida kiiremini sealt pääsen, seda parem on. Ja see, mida ma siin kirjutan, möödasõidu kohta, seda ma kirjutan 196 km möödasõidu osas.“ Kohtu küsimusele, kas ta mäletab tol hommikul mingisuguseid muid möödasõite, vastas ta: „Tol hommikul minu arust ei olnud. Tee oli suhteliselt tühi ja mul ei olnud vajadust.“ Lisaks selgitas

ta tookordse sõidu kohta, sh politseiautode tähelepanemise kohta: „Ma ei vaadanud ka

tahavaatepeeglisse, mõtlesin eelseisvale koosolekule, mis ma pean inimestele rääkima. Mul ei olnud

tegelikult kiiret, vaatasin ka ümbrust, kevad, ilus, loodus tärkab.“

48. Nagu võib veenduda, ei ole A.S kordagi ümber lükanud võimalust, et mainitud

politseiametnikud võisid tõepoolest mõõta tal Tallinn-Narva maantee 199.6. kilomeetril

sõidukiiruseks 117 km/h. Ta ütleb: „Ma ei mäleta siiamaani, et ma oleks seal mingit möödasõitu

teinud;“ „Ma ei mäleta, et ma oleks üldse seal möödasõitu teinud. Ma mäletan, et enne

kinnipidamist 196. km-l ehk Hiiemetsa bussipeatuse juures;“ „Nad ütlesid ette, mida kirjutada täpselt, et möödasõit toimus 199 km-l, ma panin ikkagi kirja selle hetke, mis mina teadsin ehk 196 km.“ Kohtu küsimusele, kas ta mäletab tol hommikul üldse mingisuguseid muid möödasõite, vastas

ta: „Tol hommikul minu arust ei olnud.“ Ehk siis: menetlusalune isik väidab, et ta ei mäletanud või

ei teadvustanud varasemat möödasõitu, kus sai kiiruseületus toimuda, aga tal ei ole esitada kindlaid

fakte, mis saaks selle ümber lükata. See, et A.S ei mäleta möödasõitu/kiiruseületamist, ei

tähenda, et seda objektiivselt ei juhtunud ja et kõik teised tõendid (kiirusmõõturi kasutamise

4-18-2243

15(2)

protokoll ja tunnistajate ütlused) on valed. Pigem räägivad mitmed A.S i ütlustes kajastuvad -

nüansid selle poolt, et kõik toimus just nii, nagu politseiametnikud kirjeldavad, aga A.S ei

pruukinud seda lihtsalt tähele panna. Nii kirjeldas A.S, et sõites mõtles ta tegeles sellega, et

eelseisvale koosolekule, mis peab ; ta inimestele rääkima „vaatasin ka ümbrust, kevad, ilus, loodus t

ärkab.“ Ka ütles ta, et tee oli tuttav ning „Tavaliselt ma möödasõidul isegi ei jälgi spidomeetrit.“

49.

Kõik see viitab sellele, et pole sugugi välistatud, et sõites harjumuspärast teed ja rutates 10:00

Kohtla-Järvel toimuvale koosolekule kõnelema, uitasid A.S i mõtted hoopis mujal kui - autojuhtimine ning ta tegi möödasõidu automaatselt, ilma et see oleks talletunud tema pikaajalisse

mällu. Küll aga fikseerisid selle möödasõidu politseiametnikud.

See, et tuttavaid ja harjumuslikke tegevusi võivad inimesed teha neid sisuliselt teadvustamata, on kohtu hinnangul üldtuntud teadmine

inimpsüühika ja tähelepanuvõime kohta. võib ka väga kogenud autojuht, kes on sage sõitja Nii

(kellena A.S end kirjeldas) sooritada maanteel möödasõidu, ilma et ta seda ise tegelikult

teadvustaks

– selleks on tal juba välja kujunenud vastavad refleksid ja käitumismustrid; see manööver on tal juba nö käe see. Seda, et kõik asjad meelde ei jää, oli sunnitud ka A.S tõdema,

kui vastas kohtu küsimusele oma viimase möödasõidu kohta: „Oh ei tea, mingi väike auto oli,

tumedat värvi.“ Kohtu hinnangul ei ole mid mäletab möödasõitu agi kummalist ka selles, et A.S vahetult enne kinnipidamist, aga seda omakorda ei mäleta politseiametnikud. Isegi kui see toimus, ei

omanud see politseiam el olid nad etnike jaoks enam tähtsust, et seda meelde jätta, kuna sel hetk

pigem huvitatud A.S-i kinnipidamisest. Kuna kohus peab võimalikuks, et A.S võis teha

möödasõidu automaatselt, seda tegelikult teadvustamata ja hiljem mäletamata, siis ei tõusetu ka vaidlust

sellest, kas A.S i ütlused sellest, et ta ei mäleta möödasõitu, on usaldusväärsed. -

50. A.S juhtis 12.04.2018 kella 09:16 ajal Kokkuvõttes ei ole kohtul kahtlust, et

kiirmenetluse otsuses näidatud kohas (Tallinn-Narva maantee 199,6. kilomeetril, liikudes

Sillamäe suunas), mootorsõidukit Audi A6 Avant reg nr kiirusega vähemalt 117 km/h. /Tallinna xxx

Seda kinnitavad

ülal analüüsitud tõendid, samas kui A.S i esitatud alternatiivne versioon -

(politseiametnikud kasutasid talle kiirm iseks enetluses karistuse määram mõõturis olevat suvalist

näitu et teda karistada), on igasuguse tõendusliku toeta ja lähemal fantaasiale kui lihtsalt selleks, reaalsusele. Selline järeldus on kooskõlas ka kohtupraktikaga. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav

jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete

kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks

tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKKo 20.01.2014, 3-1-1-133-13 3-1-1-58-16 , p 23; 06.10.2016, ,

p 42). Kõrvaldamata kahtlus isiku süüküsimuse lahendamisel ei tähenda, et olukorras, kus muud

tõendid kaitseversiooni vähimalgi määral ei toeta, tuleks kohtul võtta süüküsimuse käsitlemisel

aluseks süüdistatava jaoks soodsaim versioon põhimõtte

rakendamiseks peab kaitseversioon olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3

mõttes (vt RKKKo 27.06.2015, – 3-1-1-49-16 3-1-1-77-15 , p 21; , p-d 18 19).

51. J ilmneb kalduvus konstrueerida uba A.S i ütlustest kohtuistungil kujutlusvõime abil -

narratiive (otsuse p 43). Siiski pole vaja määrata A.S i fantaseerimisvõime tuvastamiseks -

kohtupsühholoogiaekspertiisi, sest juba tõendite objektiivsel analüüsimisel on selge, et A.S-i

esitatud versioon, mis kujutab politseipatrulli liikmeid kavalate ja manipuleerivate kurjategijatena

(mida mu Kaebuse argument: ud ametialane võltsimine tähendab), ei toetu tõenditele ega ole usutav.

„Liiklusest on juba aastaid tagasi kadunud kihutajad, mistõttu ilmselt on politseil oma näitajate ja

preemiate saamiseks vaja kasutada loomingulisi võtteid, mis on taunitav ja kahetsusväärne“ ütleb

rohkem kaebuse esitaja kui käesoleva asja kohta Kohus ei näe selles asjas tõendeid selle kohta, . et politsei töömeetodiks on dokumentide võltsimine ja valesüüdistuste esitamine omakasu eesmärgil.

Öeldu viitab enda mõte liigub sel esmalt sellele, kui lihtne võiks aga sellele, et kaebaja legipoolest

olla kasutada omakasu eesmärgil nn loomingulisi võtteid (tema mõistes sisult valetamist ja

võltsimist) gi eirata, et menetlusaluse isiku enda kaitseversioon on üpris loominguline (vt . Ei saa

4-18-2243

16(2)

otsuse p 41-43).

Erinevalt kaebuse esitajast peab kohus üldteada faktiks, et tänasest liiklusest ei ole

kadunud kihutajad ega paraku ka arvukad liiklussurmad. L levalve keskendub p iiklusjäre õhjendatult

reaalsetele liiklusrikkujatele, omamata võimalust, vajadust ja tahet kimbutada süütuid kodanikke

läbinisti väljamõeldud süüdistustega kiiruseületamise kohta. Ka käesolevas asjas on süüdistus kinnitust leidnud.

52. tud, et A.S Eeltoodud põhjustel on kohtu hinnangul tõenda pani toime väärteomenetluse

otsuses LS § 22 järgi kvalifitseeritud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

7 lg 2 Väärteomenetleja on kajastanud rikkumist otsuses õigesti. Süüteokoosseis: subjektiivne koosseis

53. A.S ei pannud lg 2 objektiivsele koosseisule vastavat gu Kohus nõustub, et LS § 227 te toime tahtlikult. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Vastavalt KarS § 18 -le 3 paneb isik teo toime oletusest (ettevaatamatuse kergemas vormis), kui lg ho

ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus peab kõige tõenäolisemaks, et A.S

tegi möödasõidu, mille käigus ta ületas kiirust, ilma ise seda reaalselt teadvustamata, nö

automatismist. Ta ei pööranud selle käigus tähelepanu spidomeetrile, kuigi oleks pidanud seda

tegema. Kui ta oleks seda teinud, oleks tal õnnestunud hoida oma kiirust korrigeerituna. Seda

kinnitavad tema ütlused, millest nähtuvalt oli ta pikaajaline juht, oli seda teed sage asti sõitnud ja ta d

mõtted olid sõitmise ajal mujal; ka möönis ta, et ei vaadanud alati möödasõid

ul spidomeetrit (vt ka

otsuse p-d 48-49 ). Kohtumenetluses ei ilmnenud ühtegi tõendit või fakti, mis võiks automaatkäitumise versiooni ümber lükata.

54. Kohtu hinnangul ei ole vaja selleks eriteadmisi, et öelda, et sellistel asjaoludel võib tähelepanu fookus niivõrd hajuda, et isik teeb harjumuspäraseid toiminguid neid ise teadvustamata ja selliselt,

et jälg neist ei ole hiljem enam pikaajalisest mälust kättesaadav. Seega tõlgendab kohus

menetlusaluse isiku kasuks võimalikke kahtlusi, mis võivad tekkida A.S i ütluste pinnalt -

sündmuse teadvustamise (subjektiivse külje intellektuaalse elemendi) ja mäletamise kohta, välistades teo tahtlikkuse ja tuvastades pehmeima ettevaatamatuse vormi.

55. Kohtu hinnangul on sellisel juhul tegemist hooletusega, kuna kui isik ei teadvusta

süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist, siis ta ka ühtlasi ei tea seda.

Isik, kes juhib

mootorsõidukit kui suurema ohu allikat, mis võib suurtel kiirustel toimida kontrollimatu

surmarelvana, ei ole aga lubatud

laskuda sõidukit juhtides kõrvalistesse mõtisklustesse või unelusse

sellisel määral, et tähelepa Kiiruspiirangu järgmise kohustus nõuab sõidukijuhilt hoolikat nu hajub. keskendumist. Juht peab olema teadlik, millise kiirusega tema juhitav sõiduk parasjagu sõidab ja see kiirus peab olema lubatud kiiruse piires. A.S rikkus seda hoolsuskohustust. Õigusvastasus, süü

56. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid süüvõimeline, s.t ta oli ei esine. A.S on

väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14 (täpsemalt – -aastane

sündinuna 1959. a augustis, oli ta teo ajal 58-aastane).

57. A.S on pannud toime Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et

koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 22 järgi.

7 lg 2

Karistus

58.

7 lg 2 mooto LS § 22 sätestab sanktsioonina rsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21– ahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

40 kilomeetrit tunnis r

äravõtmise kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lg 5 p 1 näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja

võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kuivõrd LS § 22 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg

7 lg-s 2 -st

4-18-2243

17(2) 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on

üks trahviühik neli eurot. Seega pea mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3 50 trahviühikut (s.o ks -

12-400 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks 50 200 euro ringis trahviühikut ehk . Kohtuväline

menetleja on määranud trahvi alla sanktsiooni keskmist määra – 0 trahviühikut ehk 3 120 eurot.

59. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

60. A.S-i süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades,

et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning pani väärteo toime A.S

hooletusest ehk ettevaatamatuse kergeimas vormis, viitab see isiku keskmisest väiksemale süüle.

Süü suurust mõjutavad ka väärteo toimepanemise asjaolud. A.S-ile heidetakse ette lubatud

sõidukiiruse ületamist mitte vähem kui 27 km/h, kõnealune väärteokoosseis näeb ette vastutuse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Seega paigutub A.S-i tegu

ohtlikkuse skaalal pigem etteheidetava teo vähemohtlikku otsa. Kohus nõustub, et A.S ile võis -

otsuse tegemise hetkel omistada . Kohtuistungi ajaks ei olnud sellest puhtsüdamlikku kahetsust

paraku midagi säilinud. Seda, et menetlusaluse isiku mure liiklusohutuse suhtes ei ole siiras,

viitavad muuhulgas tema iroonilised ja liiklusohutust karikeerivad , mürgised küsimused

tunnistajatele (vt otsuse p 32, 36) A.S-i . Millegi muuna on raske tõlgendada näiteks järgmisi

küsimus „Mind huvitab see, et miks i tunnistaja B, arvestades, et tegelikult A.S eitas kihutamist: teil võttis üle 3 km aega, et mind kätte saada, suurt kihutajat?“ või “Ma oleks võinud sel teel veel ma

ei tea, mis rasket liiklusolukorda tekitada, ma ju sõitsin nii meeletult kiiresti. Kas see oleks olnud

tähtis, et mind võimalikult kiiresti peatada?“ Ilmselgelt ei kahetse A.S oma tegu ja ka kuid

karistust kergendavaid asjaolusid ( ). Kuna aga ei ole tänasel päeval võimalik tuvastada KarS § 57

puuduvad ka karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes õike eelöeldut arvestades , siis tuleb k

sellegipoolest madalamast rast. lähtuda karistuse mää

61. Karistuse hindamisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk seda, kuidas on

võimalik A.S mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri

kohaselt ei ole A.S kehtivaid karistusi (tl 24), seetõttu võib pidada sanktsiooni alammäära

kuuluvat rahatrahvi piisavaks karistuseks. Arvestades, et A.S kasutab mootorsõidukit tihedalt

oma tööülesannete täitmiseks, oleks juhtimisõiguse ära võtmine talle praeguse juhtumi asjaoludel

ilmselt us. ülemäära karm karist

62. A.S-ile tuleks

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et mõista karistuseks rahatrahv, mis jääb

LS § 227 - lg s 2 sätestatud sanktsiooni esimesse kolmandikku ning seda ei väära ka võimalikud

täiendavad üldpreventiivsed kaalutlused. ohtuvälise menetlej määratud K a poolt A.S-ile

rahatrahv vastab - isiku süü suurusele ning üld ja eripreventiivsetele eesmärkidele Seetõttu jätab

kohus kohtuvälise menetleja määratud 0 trahviühiku ehk 3 120 euro suuruse rahatrahvi muutmata. Muud asjaolud

63. Kohtuvälise menetleja otsus on tehtud ja karistus määratud politseiametniku poolt, kes on

väärteo pädev kohtuväline menetleja. Otsus vastab VTMS § 57 nõuetele. ohtuvälise menetleja K

poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. Kohtumenetluse käig

us ei esitatud taotlusi menetluskulude hüvitamiseks. Heili Sepp Kohtunik