1-09-11826/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

07. oktoobril 2009.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus

kohtunik

Margot Mikler

sekretär

Moonika Rubizova juuresolekul

prokuröri abi Peeter Pool

kaitsja

Veljo Viilol osavõtul arutatus lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

G.T ik XXX, EV kodanik, kesk-eriharidusega, emakeel – eesti keel, ei tööta, elukoht xxx, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 4-l korral (3 täitmata), tõkend – elukohast lahkumise keeld

süüdistuses KarS § 266 lg 1 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus

Tuvastas:

G.T süüdistatakse selles, et tema, 02.11.2008.a. kella 17.30 paiku tungis aknaklaasi lõhkumise teel, valdaja tahte vastaselt MS ja HV kaasomandis olevasse elamusse aadressil Tallinn, XXX

Oma tegevusega pani G.T toime omavolilise sissetungi, s.o. KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud G.T seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Kannatanu MS ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et Andri on tema poja HV tuttav, poeg elab Soomes. Tema poeg andis oma osa majast üürile Andrile. Tema andis Andrile XXX maja võtme, neil oli kokkulepe, et majas alkoholi tarvitada ei tohi ja maja peab kütma. 02.11.2008.a. kella 14:45 tuli ta majja, et maja välisuks oli lahti tehtud ning avastas, et tema maja poolel, kus ta Andril viibida ei lubanud, magas purjus Andri, tugitoolis istus võõras meesterahvas. Ta nõudis et Andri lahuks koos sõbraga majast, samuti nõudis tagasi võtme ja ütles Andrile, et ta ei tohi tagasi majja tulla, kui ta järgmine kord Andrit majas näeb, kutsub politsei. Ta pani välisukse kinni ja lahkus. Kell 17.30 tagasi tulles oli välisuks kinni, kuid suuretoa aknaklaas purustatud. Toas diivanil magas Andri. Talle tekitati sissetungimisega 1000,-

Kriminaalasi nr.1-09-11826

krooni kahju, mis on tekkinud aknaklaasi lõhkumisega ning mille ulatuses esitab tsiviilhagi. (tl. 9

– 10, 11 - 14);

Tunnistaja RK´i ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et tunneb G.T umbes 5 aastat. Andri kutsus 2008.a. sügisel teda vaatama üüritud maja, mis asus

Haava tänaval. Andril oli antud maja välisukse võti. Maja kuulus Andri sõbrale, kes ise elab Soomes ning sõbra emaga oli Andril kokkulepe, et Andri hakkab selles majas elama. Tema ei teadnud seda, et maja jaguneb pooleks ning Andri kasutada on vaid üks pool majast. Kui tema läks viina järgi, siis tagasi tulles seisis Andri maja õues, kuna maja omanik oli teda välja ajanud.

Tema seda ei näinud, kui Andri teistkordselt majja sisenes. Tema ei osanud arvata, et viibib majas ebaseaduslikult ja otsene omanik seda ei soovinud, kuna Andri ütles, et üürib XXX tänaval asuvat puumaja. (tl. 28 – 31, 37 – 40);

Sündmuskoha vaatlusprotokoll, vaadeldavaks sündmuskohaks on XXX asuv ühekorruseline puumaja. Territoorium on piiratud. Maja eespool teine aken vasakult poolt on lõhutud. Klaasikillud maas akna all. Välisukselukul ja uksel sissemurdmise jäljed puuduvad. Suures toas laua juures asuv aken on purustatud. Aknaraamil on näha punast värvi plekid. (tl. 2 – 3);

Kahtlustatava G.T ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et tunnistab oma süüd ning selgitas, et 02.11.2008.a. kella 17:30 paiku tungis ebaseaduslikult XXX majja. Ta oli koos sõbra R K ja tahtsid alkoholi juua ning ta pakkus minna tema poolt üüritud eramajja XXX. Antud maja kuulub tema sõbra Hendriku emale. Tal oli suuline kokkulepe maja omanikuga, et ta käitub kultuurselt. 02.11.2008.a. nägi majaomanik teda sõbraga joomas ning omanik võttis nõusoleku seoses maja üürimisega tagasi ning omanik võttis korterivõtme ära ning nõudis, et nad lahkuksid majast. Kuna tal ei olnud kuskil olla, läks ta õhtul tagasi XXX. Uks oli lukus ning siis otsustas ta lüüa katki akna ja pääseda majja. Ta lõi parema käega akna katki, vigastades oma paremat kätt. Ta ronis läbi lõhutud akna majja ja jäi voodile magama. Tungis sisse, kuna väljas oli külm. (tl. 21 – 24);

Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on G.T süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on G.T käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 1 järgi ettenähtud kuriteona, s.o. valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Isik on varem kriminaalkorras karistamata, süüdistatav ei oma töökohta seega kohus asub seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista vangistus ning mille võib tema suhtes asendada üldkasuliku tööga.

MSon esitas tsiviilhagi 1000,- krooni ulatuses, mis on põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele G.T.

juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 180 lg 1; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2; § 311; § 312 , § 313, § 315; KarS § 69 ja VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada G.T KarS § 266 lg 1 järgi ja karistada 2 kuulise vangistusega.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 kuu ja 10 päeva.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamine 02.11.2008.a. kuni 03.11.2008.a. so 2 päeva karistuse hulka ning kandmisele kuulub 1 kuu 8 päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 69 lg 1, 3 ja 4 asendada vangistus üldkasuliku tööga 76 tundi, millise tegemise tähtajaks määrata 4 kuud.

Määrata G.T üldkasuliku töö

tegemise ajaks Viru Vangla

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on G.T kohustatud järgima KarS § 75 lg 1

sätestatud kontrollnõudeid.

Välja mõista G.T-lt tsiviilhagi summas 1000,- krooni MS kasuks.

Välja mõista G.T-lt 6525 krooni sundraha ja kaitsja tasu summas 1440 krooni riigi tuludesse, millised tuleb tasuda hiljemalt 07.aprill 2010.

Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr

10220034800017 EÜP viitenumber 2800049777. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile.

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul

Margot Mikler kohtunik