3-17-2106/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMÄÄRUS
Legislator headnote
AI generated3-17-2106/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: MÄÄRUS
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 9. august 2018, Tartu Haldusasja number 3-17-2106 Haldusasi Rein Lossi kaebus Jõhvi vallasekretäri vastuste õigusvastasuse tuvastamiseks ja tekitatud mittevaralise kahju 10 000 eurot hüvitamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Rein Lossi 16. aprilli 2018. a avaldus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Rein Loss Vastustaja Jõhvi vald
RESOLUTSIOON Jätta Rein Lossi 16. aprilli 2018. a avaldus tähelepanuta. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rein Loss esitas 12. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Jõhvi vallasekretäri vastuste (kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks ja Jõhvi vallasekretäri vastustega kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja sõnul esitas ta 9. oktoobril 2017 Jõhvi Vallavalitsusele taotluse enda kandmiseks 15. oktoobril 2017 toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valijate nimekirja ning sai 12. oktoobril 2017 vallasekretärilt vastuse tema taotluse mitterahuldamise kohta. 2. Tartu Halduskohus tagastas 16. veebruari 2018. a määrusega R. Lossi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Asja materjalidest nähtub, et R. Loss sai halduskohtu 16. veebruari 2018. a määruse allkirja vastu kätte 21. veebruaril 2018. 3. 16. aprillil 2018 saatis R. Loss Tartu Halduskohtule kaebusena pealkirjastatud avalduse (tl 61, kohtus registreeritud 19. aprillil 2018), kus märgib, et 16. aprillil 2018 võimaldati tal tutvuda esmakordselt kohtuasja nr 3-17-2106 kohtutoimikuga. Samas soovib kaebaja, et tagataks põhiõiguste lünkadeta kaitse ja hinnataks erinevaid põhiseaduslikke väärtusi. Kaebaja leiab, et tal on õigus konkreetsele normikontrollile ka selles kohtus, kus temaga seotud kohtuasju läbi vaadatakse. Kohustuslik kohtueelne menetlus on kaebajal läbitud. Kaebaja leiab, et tema hääletamisest osavõtuks teostati põhjendamatuid takistusi ja tal ei ole võimaldatud valida. Toimiku pealkiri on ebatäpne ega sisalda kahjunõuet 10 000 euro hüvitamiseks. Kaebaja märgib, et nägi osasid dokumente (kohtunõue Jõhvi Vallavalitsusele ja vastus kohtunõudele) esmakordselt toimikuga tutvudes. Kaebaja soovib, et edasised kohtuistungid oleksid avalikud ja
2 toimuksid kohtusaalis tema osavõtul. Alates 13. veebruarist 2018 taotleb kaebaja selle koha pealt asja uuesti ja seaduslikku kohtulikku menetlust tema osavõtul. Nimetatud avalduse edastas halduskohus Tartu Ringkonnakohtule, leides, et tegemist võib olla hilinenult esitatud määruskaebusega halduskohtu 16. veebruari 2018. a määruse peale. R. Lossi 16. aprilli 2018. a avaldus sisaldas ka taotlust riigi õigusabi määramiseks, et pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Nimetatud taotluse edastas halduskohus lähtudes riigi õigusabi seaduse § 10 lg-test 3 ja 7 ning § 37 lg-st 2 Viru Maakohtule. 4. Tartu Ringkonnakohus jättis 15. juuni 2018. a määrusega R. Lossi 16. aprilli 2018. a avalduse käiguta ja andis kaebajale tähtaja seitse päeva määruse saamisest omapoolsete selgituste ja võimalike taotluste esitamiseks vastavalt määruse punktides 5-7 väljatoodud asjaoludele. Ringkonnakohus soovis teada, kas R. Lossi 16. aprilli 2018. a avaldust tuleb käsitleda kui haldusasjas nr 3-17-2106 esitatud teadet või Tartu Halduskohtu 16. veebruari 2018. a määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebust. Ringkonnakohus selgitas, et kui nimetatud avaldust tuleb käsitleda määruskaebusena, on see esitatud hilinenult ning kaebajal tuleb esitada ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus, sealjuures põhjendades, miks ta ei saanud esitada määruskaebust tähtaegselt. Samuti tuleb määruskaebust täiendada ja viia kooskõlla seadusega sätestatud nõuetega (HKMS § 205 lg-d 1, 2). 5. Ringkonnakohtule tagastatud allkirjalehelt nähtub, et R. Loss sai Tartu Ringkonnakohtu 15. juuni 2018. a määruse isiklikult allkirja vastu kätte 20. juunil 2018. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 2 teise lause kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi muus avalduses võib kohus jätta avalduse tähelepanuta. 7. Tartu Ringkonnakohus otsustas 15. juuni 2018. a määrusega jätta R. Lossi 16. aprilli 2018. a avaldus käiguta ning anda kaebajale tähtaeg omapoolsete selgituste ja võimalike taotluste esitamiseks. Sama määruse põhjendavas osas (p 9) on ringkonnakohus kaebajale selgitanud, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi muus avalduses, võib kohus jätta avalduse tähelepanuta. 8. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 15. juuni 2018. a määruse resolutsiooni p-st 2 tuli kaebajal kõrvaldada 16. aprilli 2018. a avalduse puudused määruse saamisest arvates seitsme päeva jooksul. R. Loss sai ringkonnakohtu 15. juuni 2018. a määruse kätte 20. juunil 2018. Seega hakkas tähtaeg avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks kulgema 21. juunil 2018 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 27. juuni 2018. 9. Käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kõrvaldanud enda 16. aprilli 2018. a avalduses esinenud puudusi, s.o ei ole kohtule selgitanud, kas 16. aprilli 2018. a avaldust tuleb käsitleda kui määruskaebust Tartu Halduskohtu 16. veebruari 2018. a määruse peale või haldusasjas nr 3-17-2106 esitatud teadet. Samuti ei ole kaebaja pöördunud ringkonnakohtu poole, et taotleda enda seisukohtade ja võimalike taotluste esitamiseks antud tähtaja pikendamist. 10. Eeltoodust tulenevalt tuleb R. Lossi 16. aprilli 2018. a avaldus jätta HKMS § 55 lg 2 alusel tähelepanuta.
/allkirjastatud digitaalselt/