1-09-6932/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-09-6932

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7.oktoobril 2009.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-6932 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Silvi Väikmeri Kriminaalasi

U.B süüdistuses KarS §-de 209 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Maria Sutt Süüdistatav U.B

isikukood: xxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskharidus, ei tööta, elukoht xxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaadi abi Tanel Mällas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4, 9; 248 lg 1 p 4; 249; 311; 313 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada U.B KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud.

2. Juhindudes KarS § 74 lg 1 mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui U.B

3-aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud alljärgnevaid kontrollnõudeid:

• elama alalises elukohas xxx;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 15 päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks.

3. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 7.oktoober 2009.a.

4. Määrata U.B katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

5. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada U.B katseajal hüvitama tema poolt kuriteoga tekitatud varalise kahju kannatanu MS kasuks summas 36 000 (kolmkümmend kuus tuhat) krooni.

6. U.B suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

7. Välja mõista U.B-lt tsiviilhagi katteks MS kasuks 36 000 (kolmkümmend kuus tuhat) krooni.

8. Välja mõista U.B-lt riigituludesse sundraha summas 6525 krooni.

Väljamõistetud sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas arve nr 10220034800017 või Swedpangas konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse märkida „U.B 1-09-6932 sundraha“. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise korral esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

U.B on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos Vello Raudsepp’aga pani toime järgneva kelmuse. Nimelt esitles Vello Raudsepp 2004.a. märtsi keskel Tallinnas, XXX U.B M ja J S Sampo panga eluasemelaenukomisjoni liikmena, kelle võimuses on aidata vormistada S eluasemelaenu. Tegelikkuses U.B seda ei olnud ning Sampo pangas ei töötanud. U.B süvendas M ja J S pettekujutlust, küsides enda kätte laenu taotlemiseks vajalikud dokumendid ning öeldes, et neil tuleb tasuda 10% korteri maksumusest omafinantseeringuna.

Ligikaudu nädal pärast dokumentide üleandmist, teatasid U.B ja Vello Raudsepp M S, et

Sampo pank on otsustanud M S eluasemelaenu anda ning nõudsid 36 000 ülekandmist omafinantseeringuna U.B isiklikule arveldusarvele. M S, olles eksimuses, et U.B kuulub Sampo panga eluasemelaenukomisjoni, laskis 26.03.2004 oma ämmal NS kanda

U.B arveldusarvele nr XXX 36 000 krooni. Tegelikkuses Sampo pank ei olnud otsustanud M. S laenu anda ning U.B pööras talle üle kantud raha isiklikuks kasuks.

Seega U.B isikute grupis sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, so pani toime KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

7.oktoobril 2009.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Maria Sutt ja süüdistatav U.B ning tema kaitsja Tanel Mällas käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe:

KarS § 209 lg 2 p 3 ettenähtud kurite0 toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks

1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 74 alusel jäetakse mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s

75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

KarS § 75 lg 1 alusel kohustub U.B käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustub U.B katseajal hüvitama tema poolt kuriteoga tekitatud varalise kahju M S summas 36 000 krooni. Katseajaks määrata 3 aastat.

U.B tunnistas end kohtuistungil KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega. Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkulepete kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kohus leiab, et U.B tuleb süüdi tunnistada KarS §209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele kohtumenetluse kulud. Kokkuleppe sõlmimisega on süüdistatav omaks võtnud tema vastu esitatud tsiviilhagi summas 36 000 krooni, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele.

Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/