2-17-12906/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlustoiming

Menetlusosalised

Harju Maakohus

Iris Kangur-Gontšarov

09. august 2018.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

2-17-12906

Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja avaldus võlgnik J K

õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks

Avalduse lahendamine

Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja

Avaldaja Tallinna kohtutäituri Kaja Lilloja asendaja:

Piret Altosaar (e-post piret.altosaar@taituriabi.just.ee)

Puudutatud isik I (võlgnik): J K (isikukood xxx, e-post

xxx)

Puudutatud isik II (sissenõudja): L K (isikukood xxx)

Puudutatud isiku II seaduslik esindaja: L K (e-post

xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta avaldus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja avaldus võlgnik J K

õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse

peale

võib

menetlusosaline

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest.

Avalduse asjaolud

Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja asendaja Piret Altosaar esitas 30.08.2017.a. Harju Maakohtule

avalduse J K õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on

kohtutäituri menetluses täiteasi nr 195/2015/2138, mis algatati Harju Maakohtu 20.11.2014.a.

kohtuotsuse nr 2-14-23101 ja L K täitmisavalduse alusel. Täitedokumendi sisuks on võlgniku

elatise võlg 5 270,53 eurot, millele lisandub igakuine elatis pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni ja

kohtutäituri tasud 819,60 eurot. Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 25.09.2015.a. Kuna

vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul laekumisi ei olnud ja võlgnik kohtutäituriga ühendust ei

võtnud, otsustas täitur 06.10.2015.a. arestida võlgniku pangakontod ja töötasu. Võlgnik ei ole

kordagi elatist vabatahtlikult tasunud. Võlgniku töötasu ja arvelduskonto arestimise tulemusena

on ebakorrapäraselt ja osaliselt laekunud elatise katteks raha. Võlgnik selgitas kohtutäiturile, et

soovib tasuda elatist maksegraafiku alusel 32 eurot kuus ja maksegraafikuga mittenõustumise

korral ei plaani elatist üldse maksta. Sissenõudja seaduslik esindaja esitas 24.05.2016.a.

kohtutäiturile avalduse, millega andis nõusoleku võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks kohtu

kaudu. Võlgniku juhiload kehtivad kuni 12.04.2020.a. 05.09.2016.a. toimetati võlgnikule kätte

hoiatus juhilubade peatamiseks e-tähtkirjana. Võlgnik jätkas nõude ebakorrapärast ja osalist

täitmist. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt

ühte täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust ega ole kohtutäiturit

veennud TMS § 1771 lg 1 p 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses.

Tuginedes TMS § 1773 lg 1 p 1 ning TMS § 1772 lg 1 p 2 ning arvesse võttes avalduses toodud

asjaolusid palub kohtutäitur kohtul peatada võlgniku J K mootorsõiduki juhtimisõigus.

Võlgniku seisukoht

Võlgnik ei nõustu sellega, et tema mootorsõiduki juhtimisõigus peatataks ja selgitas, et andis

oma korteri ja auto lapsele ja tema emale. Võlgnik ei saanud 4 aastat lapsega suhelda ega aega

ühiselt veeta. Võlgnik on lapse emale teinud kompromissiettepaneku, et võlg jaotada 10 aasta

peale ära, millega lapse ema ei olnud nõus. Võlgnik nõustuks tasuma koos võlaga 300 eurot

kuus. Üle selle ta maksta ei jõua ja hetkel on ta ka töötu. Juhtimisõiguse peatamine ei aita kaasa

kuidagi võla vähenemisele, sest võlgnik ei oma muud väljaõpet kui ainult ehituse valdkonnas,

kuid selles valdkonnas töö saamisel üle Eesti, kus seda tööd võlgnik on varem teinud, on

juhiluba hädavajalik.

Sissenõudja seisukoht

Sissenõudja palus avalduse rahuldada. Võlgnik on pikalt kõrvale hoidnud elatise maksmisest.

Elatise võlg on 5 270,53 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu. Võlgniku käitumise tõttu on

kahjustatud alaealise lapse huvid, sh materiaalne toimetulek. Võlgnik töötab ehitussektoris, kas

ametlikult või mitte, seda ei tea. Lisaks on sissenõudja seaduslik esindaja näinud võlgnikku

korduvalt sõiduautodega sõitmas. On põhjendatud kahtlus, et võlgnik võib varjata sissetulekuid

ning vormistada sõidukeid kolmandate isikute nimele ja/või kasutab tööandja sõidukeid. Seega

on võlgnikul võimalus maksta alaealisele lapsele elatist. Võlgniku ettepanek ja ähvardus maksta

elatist üksnes 32 eurot kuus või keeldumine üldse elatise maksmisest on seadusega vastuolus.

Kuna võlgnik võib vajada töötamisel või igapäevaselt juhiluba, siis juhtimisõiguse peatamine

võib motiveerida võlgnikku asuma elatist tasuma.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud avalduse ning selle põhjendustega, asub seisukohale, et avaldus tuleb jätta

rahuldamata.

TMS § 1772 lg 1 p 2 sätestab, et kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud

täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole

õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja

kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult

peatada järgmised õigused ja järgmiste lubade kehtivuse ning sama paragrahvi lg 2 alusel kui

kohus peatab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse,

keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama kohtumäärusega. TMS § 1773 lg

1 p 1 järgi esitab kohtutäitur kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2

nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks,

kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte

käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise

võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril

ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku

sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja

lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul

hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe

kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub

esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema

suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui

õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. TMS § 1774 lg

2 alusel kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast

kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud

elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise

tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3)

põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata

jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks

oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

Kuna elatise väljamõistmisel kohtuotsuse alusel on juba iseenesest tuvastatud nii lapse

vajadused kui vanemate varanduslik olukord, siis ei pea kohus evajalikuks käesoleva menetluse

raames hinnata poolte väiteid lapse vajaduste või vanemate varandusliku olukorra suhtes elatise

maksmiseks, asja lahendamisel ei ole ka tähtsust kas ja kui palju keegi lapsest hoolib või saab

hoolida (t.l. 31-32, 40-45, 72-74), kuid kohus peab käesoleva menetluse käigus tuvastama, kas

mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine võlgniku suhtes on seaduse järgi lubatud, kas see

oleks võlgniku suhtes ebaõiglane kui elatise tasumata jätmiseks väljamõistetud summas on

võlgnikul olnud mõjuv põhjus või kas see takistaks võlgniku toimetulekut oluliselt.

Tuvastatud on, et kohtutäituri Kaja Lilloja menetluses on täiteasi nr 195/2015/2138, kus Harju

Maakohtu 20.11.2014.a. kohtuotsuse nr 2-14-23101 alusel peab J K tasuma L Kle elatise

võlgnevuse tagasiulatuvalt 01.01.2014.a. kuni 19.06.2014.a. kokku summas 783,48 eurot ja

elatist 177,50 eurot igakuuliselt alates 20.06.2014.a. kuni L K täisealiseks saamiseni s.o. kuni

23.10.2026.a. (t.l. 3-5). Pooled ei vaidle, et täitmiseks avalduse esitamise seisuga oli võlgniku

elatise võlgnevus 5 270,53 eurot ning kohtutäituri tasu 819,60 eurot ning seisuga 05.09.2016 oli

elatise võlgnevus 4 122,16 eurot. Tuvastatud on, et täitmisteate võlgnevuse vabatahtlikuks

täitmiseks on võlgnik kätte saanud (t.l. 6). Vaidlust ei ole, et võlgnik vabatahtliku täitmise

tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ja kohtutäitur arestis võlgniku pangakontod ja töötasu,

mille tulemusena on osaliselt laekunud elatise katteks raha (t.l. 9, 33-39). Tuvastatud on, et

võlgnikul on B kategooria sõiduki juhtimiseks välja antud juhiluba kuni 12.04.2020 (t.l. 21)

ning kohtutäitur tegi võlgnikule hoiatuse tema mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse

peatamiseks (t.l. 10-11). Kohtutäituri esitatud andmetele tuginedes ei ole aga kohtul võimalik

tuvastada kas ehk võlgnik ei ole enne hoiatuse tegemist võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse

kehtivuse peatamiseks kahe kuu jooksul tasunud korrapäraselt elatist s.o. 177,50 eurot kuus ja

kas ehk võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättesaamisest tasunud vähemalt ühe kuu elatise

s.o. 177,50 eurot kuus või kas võlgnik ehk peale avalduse esitamist kohtule on tasunud vähemalt

kahe kuu elatise s.o. 2x177,50 eurot. Kohtutäitur vaatamata kohtu nõudmisele ei ole esitanud

kohtule andmeid, mille

alusel saaks kohus kontrollida kas esinevad eeldused võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse

peatamiseks täitemenetlusseadustiku alusel (t.l. 84-85). Seega vaid kohtutäituri avalduses

väidetule, et võlgnikul on elatise võlgnevus ei ole võimalik automaatselt järeldada, et selline

võlgnevus lubaks ka kohtul piirata automaatselt võlgniku õigusi kontrollimata ka võlgniku

õiguste piiramise eeldused on täidetud. Vaidlust ei ole, et võlgnik ei sõlminud kokkulepet

sissenõudjaga maksegraafiku koostamiseks ning vaidlust ei ole, et sissenõudja ei ole nõus

võlgnikuga sõlmima kokkulepet elatise tasumiseks maksegraafikuga.

Kohus peab vajalikuks märkida, et ka sissenõudja väide, et tema teada töötab võlgnik

ehitussektoris ja tema on näinud võlgnikku sõitmas sõiduautodega, mistõttu on sissenõudjal

kahtlus, et sissenõudja varjab oma sissetulekuid ja vormistab sõidukeid kolmandatele isikutele,

ei ole kuidagi põhistatud. Sissenõudja kahtlustus, et kui võlgnik sõidab väidetavalt autoga ja

võlgnikku on nähtud ehitusobjektidel, siis saab ka võlgnik ametlikult või mitteametlikult palka, ei

ole tõendatud. Igal juhul ei ole veenev sissenõudja väide, et juhtimisõiguse olemasoluga

võlgnikul saaks olla kuidagi seotud ametliku või mitteametliku palga saamine teistsugustes

summades, kui see on tuvastatud kohtutäituri poolt. Vaidlust ei ole, et võlgnik on elatise

tasumise ajal olnud pikalt töötu (t.l. 53), mistõttu on põhistatud võlgniku väide, et tal ei ole

olnud saamata töötasu tõttu olnud võimalik tasuda temalt väljamõistetud elatist kohtuotsusega

väljamõistetud suurustes. Seega on kohtu arvates inimese ajutine tööta olek ja töötuna arvele

võtmine mõjuvaks põhjuseks, et arvata, et inimene, kes on kaotanud töö, missugune tal oli

elatise väljamõistmise ajal, ei suuda mingis ajavahemikus tasuda elatist samas suurusjärgus ajal,

mil tal puuduvad samaväärsed sissetulekud, kui need olid elatise väljamõistmise ajal, mistõttu

ei oleks ka juhiloa kehtivuse peatamine antud juhul sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse

täitmisele kaasaaitamiseks. Lisaks on kohtu arvates mõistliku kõrvalseisjana võimalik arvata, et

tänapäeval juhtimisõiguse olemasolu korral ja selle õiguse piiramine olukorras, kus inimene on

harjunud liiklema kas temale kuuluva või kellegile teisele kuuluva sõidukiga takistaks kindlasti

inimese tavapärast hakkama saamist liiklemiseks ühest punktist teise. Igal juhul on veenev

võlgniku väide, et tegeledes seni ehitustöödega erinevates Eestimaa paikades, oleks

juhtimisõiguse piiramisel seega eelkõige takistatud oluliselt võlgniku poolt ka senise töö

tegemine ja võimalik uue töö leidmine (t.l. 58-62, 92-96). Kohtu arvates ei pruugi võlgniku

mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine motiveerida võlgnikku tasuma elatist suuremas

summas kui ta seda seni sissetulekud võimaldanud on. Sissenõudja arvamus, et võlgnik saaks

elatise võlgnevuse tasuda sõlmides omakorda oma pereliikmetega maksegraafiku või, et

sissenõudja häbi tundmata ei mõista, et elatisraha on sissenõudjale vajalik eluks, ei luba kohtul

järeldada, et iseenesest võlgnikul sõiduki juhtimisõiguse peatamine oleks selline meede, mis

paneks võlgnikku ilmtingimata täitma kohtuotsust elatise tasumiseks suuremal määral kui

võlgnik on seda seni kohtutäituri vahendusel teinud.

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut,

võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline,

kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohtu arvates on, arvestades avaldaja nõuet ja avalduse aluseks olevaid asjaolusid õiglane, jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

kohtunik