2-18-5313/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-18-5313

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

08.08.2018. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Tsiviilasja number

2-18-5313

Tsiviilasi

Jaanika Meltsi kaebus Põlva kohtutäitur Aive Kolsari

tegevuse peale täiteasjas nr 170/2017/1802

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Jaanika Melts (isikukood 46511276529; elukoht

Kubija põik 17, Võru 65603);

Puudutatud isikud:

1. Põlva kohtutäitur Aive Kolsar (asukoht Aasa 5, Põlva; e-

post: aive.kolsar@taitur.just.ee);

2. Sissenõudja - Elektrum Eesti OÜ (registrikood 11399985;

asukoht Endla 15, Tallinn)

Menetlustoiming

Lõpplahend

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Jaanika Meltsi kaebus Põlva kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse peale

täiteasjas nr 170/2017/1802.

2. Toimetada määrus kätte avaldajale ja saata teadmiseks puudutatud isikutele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Jaanika Meltsi kanda.

Edasikaebamise kord

Kui hagita menetluses võib määruse teha üksnes avalduse alusel ja avaldus on jäetud rahuldamata,

võib avalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse üksnes avaldaja (TsMS §

660 lg 4).

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaanika Melts esitas 06.04.2018. a kohtule kaebuse Põlva kohtutäitur Aive Kolsari tegevusele

täiteasjas nr 170/2017/1802. Kaebuse kohaselt sai avaldaja nimetatud täiteasjas 18.11.2017. a

täitmisteate, milles nõuti Tartu Maakohtu 26.07.2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-100958

temalt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja mõistetud võla ja täitekulusid kokku summas 667,40

eurot. Avaldaja saatis 11.12.2017. a kohtutäiturile taotluse maksegraafiku sõlmimiseks, millele

aga vastust ei tulnud. 05.01.2018. a esitas avaldaja kohtutäiturile taotluse, milles palus pikendada

kogu summa tasumise tähtaega kuni 12.01.2018. a. Kohtutäitur taotlust ei rahuldanud ja pööras

sissenõude avaldaja sissetulekule. Sissetuleku arestimise tulemusena laekus kohtutäiturile

10.01.2018. a ja 12.01.2018. a kokku 608,95 eurot. 17.01.2018. a kirjas teatas kohtutäitur

avaldajale, et nõudest on täitmata veel 58,45 eurot. 05.02.2018. a kandis avaldaja kohtutäiturile

puuduva osa summas 58,45 eurot. 06.02.2018. a helistas avaldaja kohtutäituri büroosse, kust

öeldi, et nõue on tasutud ja mingeid viiviseid ei paista. Avaldaja konto vabastati aresti alt.

Üllatus saabus, kui 20.02.2018. a sai avaldaja uue täitmisteate (08.02.2018. a kuupäevaga)

täiendava viivise ja täitekulude tasumiseks summas 91,98 eurot. Avaldaja leiab, et kohtutäituri

poolt täiendava viivise nõudmine on alusetu, kuna nõue sai kolme päeva jooksul täidetud.

Avaldaja palus kohtul 08.02.2018. a täitmisteates märgitud viivise summa läbi vaadata.

08.05.2018. a esitas avaldaja kohtule täpsustatud kaebuse. Avaldaja taotles, et kohus tühistaks

08.02.2018. a korduva täitmisteate täiendava viivise ja täitekulu kohta. Avaldaja täpsustas veel,

et enne kaebusega kohtusse pöördumist on ta esitanud kaebuse ka kohtutäiturile. 25.04.2018. a

kirjaga küsis avaldaja kohtutäiturilt koopiat esitatud kaebusest, kuid ei ole seda saanud.

Kohtutäiturile kirjade saatmise tõendamiseks esitas avaldaja kohtule AS-i Eesti Posti kviitungid

kuupäevadega 26.02.2018. a ja 25.04.2018. a.

2. Kohus võttis 16.05.2018. a määrusega Jaanika Meltsi kaebuse menetlusse ja küsis selle kohta

kirjalikku seisukohta asjast puudutatud kohtutäiturilt Aive Kolsarilt ja sissenõudjalt Elektrum

Eesti OÜ-lt.

3. Sissenõudja Elektrum Eesti OÜ kohtu poolt määratud tähtaja jooksul oma seisukohta ei esitanud.

4. Kohtutäitur Aive Kolsar esitas 25.05.2018. a kohtule kirjaliku vastuse, milles leidis, et Jaanika

Meltsi kaebus on põhjendamatu ja tuleb perspektiivituse tõttu jätta läbi vaatamata.

Kohtutäituri teatel alustas ta täiteasjas nr 170/2017/1802 täitemenetlust Tartu Maakohtu

16.07.2016. a otsuse alusel, millega mõisteti Jaanika Meltsilt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja

põhivõlg ja viivis hagi esitamise seisuga ja menetluskulud ja lisaks viivis protsendina

põhinõudelt ja menetluskuludelt kuni nõude täitmiseni. 27.11.2017. a toimetati võlgnikule kätte

täitmisteade, milles nõuti temalt võlgnevust summas 500 eurot, täitemenetluse alustamise tasu 36

eurot ja lisanduvaid viiviseid. Võlgnikule anti nõude tasumiseks vabatahtlik täitmise aeg kuni

27.12.2017. a. Lisanduvate viiviste summalist suurust ei olnud kohtutäituril võimalik

täitmisteates märkida, kuna viiviste summa sõltub põhinõude tasumise kuupäevast. Võlgnik ei

täitnud nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning 05.01.2018. a pöörati sissenõue võlgniku

pangakontodele ja töötasule. Kuna nõuet ei olnud võimalik täita ka elektroonse

arestimissüsteemi kaudu kolme tööpäeva jooksul (sellest sõltub kohtutäituri põhitasu), siis

kuulus koos kohtutäituri tasuga maksmisele 668,16 eurot. Põhinõue sissenõudjale sai tasutuks

08.02.2018. a (kanne kohtutäiturile toimus 05.02.2018. a). 08.02.2018. a esitas sissenõudja

summalise arvestuse lisandunud viivistest. Korduva täitmisteatega 08.02.2018. a teavitas

kohtutäitur avaldajat täitemenetluse käigus lisandunud viivistest summaliselt. Nn jooksvatest

viivistest oli avaldajat eelnevalt teavitatud ka täitemenetluse alustamisel tema kätte toimetatud

täitmisteatega, kus oli märgitud, et nõude sisuks on võlanõue tsiviilasjas – võlgnevus + lisanduv

viivis põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Koos täitmisteatega

toimetati võlgnikule kätte ka täitedokumendi ärakiri, mille resolutsioonis on viivis välja

mõistetud. Võlgnik ei ole täitemenetluse alustamist ega täitmisteates esitatud nõuet vaidlustanud.

Kohtutäitur on seisukohal, et seadusest ei tulene kohustust viiviste summalise sissenõudmise

kohta üldse võlgnikule esitada korduvat teadet ega anda tähtaega selle tasumiseks, kuna viiviste

tasumise kohustus on võlgnikule teatavaks tehtud esmase täitmisteatega. Korduv teade on üksnes

täiendav selgitus esmases täitmisteates esitatud nõudele. Kohtutäitur saab avaldaja kaebusest aru,

et tema sooviks on vabaneda viiviste tasumise kohustusest. Viivise tasumise kohustus tuleneb

aga täitedokumendist ja täitedokumendist tuleneva nõude vaidlustamiseks ei ole kohane kaebuse

esitamine kohtutäituri tegevuse peale, vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine

sissenõudja vastu. Eeltoodut arvestades on kohtutäitur seisukohal, et esitatud kaebusega ei ole

avaldajal võimalik taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu esineb TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi alus

kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Jaanika Meltsi kaebus kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse peale täiteasjas nr

170/2017/1802 ei ole põhjendatud.

Kohus tegi täitisregistri väljavõtte (tl 24-25) põhjal kindlaks, et 16.07.2016. a alustas kohtutäitur

Aive Kolsar Jaanika Meltsi suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 170/2017/1802 kohtuotsusega

Elektrum Eesti OÜ kasuks välja mõistetud summade sissenõudmiseks.

Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 26.07.2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100958, millega

mõisteti Jaanika Meltsilt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja põhivõlg summas 326,84 eurot ja viivised

põhivõlalt 29.03.2016. a seisuga summas 70,48 eurot ning alates 29.03.2016. a VÕS § 113 lg 1 2.

lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega 70,48 eurot ei tohi ületada põhinõude, s.o 326,84 euro suurust. Lisaks mõisteti

selle kohtuotsusega Jaanika Meltsilt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja menetluskulud summas 139,50

eurot ja viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses

sätestatud määras. Kohtuotsus jõustus 30.08.2016. a.

Kohtutäitur on täiteasjas nr 170/2017/1802 koostanud 16.11.2017. a kuupäevaga täitmisteate (tl 3),

mis on võlgnikule kätte toimetatud 27.11.2017. a. Kohtutäitur on märkinud täitmisteates, et

täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 16.07.2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100958 ja nõude sisuks

„võlgnevus+lisanduv viivis põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses“.

Sissenõutava summa suuruseks on märgitud 500 eurot ja vabatahtliku täitmise tähtajaks määrati 30

päeva täitmisteate kättetoimetamisest. Kohtutäitur on märkinud, et nõude vabatahtliku täitmise

tähtaja jooksul täitmisel tuleb võlgnikul koos täitemenetluse alustamistasuga maksta kokku 536

eurot, päras vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist aga 536 eurot (nõue ja täitemenetluse

alustamise tasu) ning kohtutäituri põhitasu 131,40 eurot.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et Jaanika Melts nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja

jooksul ei täitnud ja kohtutäitur pööras sissenõude Jaanika Meltsi pangakontodele ja töötasule.

Võlgniku pangakontode ja sissetuleku arestimise tulemusena laekusid kohtutäiturile summad

alljärgnevalt: 10.01.2018. a – 119,30 eurot, 10.01.2018. a – 231,95 eurot, 12.01.2018. a – 257,70

eurot. 05.02.2018. a kandis võlgnik kohtutäiturile veel 58,45 eurot. Seega hiljemalt 05.02.2018. a

said Jaanika Meltsi poolt 16.11.2017. a täitmisteates temalt nõutud summad (sh kohtuotsuse alusel

sissenõutav võlg summas 500 eurot ja täitemenetluse alustamise ning kohtutäituri tasu kokku

summas 167,40 eurot) täidetud.

08.02.2018. a on kohtutäitur täiteasjas nr 170/2017/1802 koostanud korduva täitmisteate (tl 9), mis

toimetati võlgnikule kätte 20.02.2018. a ja milles nõutakse võlgnikult Tartu Maakohtu 16.07.2016. a

otsusega välja mõistetud lisanduvat viivist summas 60,62 eurot. Kohtutäitur on märkinud, et nõudele

lisandub kohtutäituri tasu summas 30,60 eurot ja täitekulu summas 0,76 eurot. Kohtutäitur on

määranud lisandunud viivisevõla, täituritasu ning täitekulude, kokku 91,98 euro tasumise tähtajaks

23.02.2018. a.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et Jaanika Melts 08.02.2018. a korduvas täitmisteates

esitatud nõuet vabatahtlikult määratud tähtajaks tasunud ei ole.

Kohtule esitatud kaebuses taotleb Jaanika Melts, et kohus tühistaks 08.02.2018. a korduva

täitmisteate täiendava viivise ja täitekulu nõudmise kohta. Võlgnik leiab, et temalt lisanduva viivise

nõudmine ei ole põhjendatud, kuna 05.02.2018. a kuupäevaga said esialgses täitmisteates nõutud

summad täidetud.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole põhistanud ja esitatud asjaoludest ei tulene kohtutäituri rikkumist

täitemenetluse läbiviimisel, mis võiks anda alust kohtutäituri otsuse (lisanduva viivise ja täitekulud

sissenõudmise kohta tehtud täitmisteate) tühistamiseks.

Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-st 2 on jõustunud kohtuotsus täitedokument.

Esitatud asjaoludest nähtub, et antud juhul on kohtutäitur täitemenetluses võlgnikult summade

sissenõudmisel ja vastavate täitmisteadete koostamisel lähtunud täitedokumendist, s.o jõustunud

Tartu Maakohtu 26.07.2016. a otsusest tsiviilasjas nr 2-16-100958. Nimetatud kohtuotsusega

mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja põhivõlg ja menetluskulud ning lisaks veel viivis

protsendina põhinõudelt ja menetluskuludelt kuni nõuete täitmiseni. Nagu ka kohtutäitur on oma

kirjalikus vastuses õigesti märkinud, ei olnud esialgses täitmisteates võimalik kindlaks määrata

viiviste summat, kuna vastavalt kohtuotsusele tuli viivist arvestada kuni põhinõude täitmiseni

(põhinõudelt alates 29.03.2016. a kuni täitmiseni ja menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni). Esialgses täitmisteates on kohtutäitur määranud täitmiseks kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutava võlasumma. Lisanduva viivise summa suurus on arvestatud ja korduva

täitmisteatega võlgnikule teatavaks tehtud pärast põhinõude täitmist. Samas on kohtutäitur ka juba

esialgses täitmisteates märkinud, et põhinõude summale lisandub viivis. Asjaolu, et võlgnikule jäi

esialgsest täitmisteatest mulje, et tasuda tuleb ainult sissenõutavaks muutunud nõue, mis oli

summaliselt märgitud, ei anna alust tühistada korduvat täitmisteadet lisanduva viivise kohta.

Võlgnik pidi olema teadlik jõustunud kohtuotsusest, millega mõisteti temalt lisaks põhivõlale välja

ka lisanduv viivis protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus selgitab, et TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatava kaebuse eesmärk saab olla kohtutäituri

tegevuse ja otsuste vaidlustamine täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel,

s.o täitemenetluse korraldamisel. Kaebuse rahuldamise eelduseks on kohtutäituri poolt

täitemenetluse reeglite rikkumine täitedokumendi täitmisel. Kohtutäituri tegevuse või otsuse peale

esitatava kaebusega ei saa võlgnik vaidlustada täitedokumendist tulenevat nõuet, sh sissenõutava

viivise suurust. Summade sissenõudmist saab võlgnik vaidlustada, esitades sissenõudja vastu hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tulenevalt TMS § 221 lg-st 1 saab sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitada eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa võlgnik vaidlustada

kohtuotsusega välja mõistetud viivise suurust. Võlgnik saaks vaidlustada vaid kohtuotsusega välja

mõistetud viiviste sissenõudmist ja sundtäitmist ning seda eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Nimetatud asjaolude esinemist ei ole võlgnik põhistanud.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et võlgnik ei ole kohtuotsusega temalt edasiulatuvalt

välja mõistetud viivist tasunud. Kohtutäitur on täitemenetluse läbiviimisel, sh lisanduva viivise

sissenõudmiseks korduva täitmisteate koostamisel lähtunud täitedokumendist, s.o kohtuotsusest.

Eeltoodut arvestades jätab kohus Jaanika Meltsi kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse peale

täiteasjas nr 170/2017/1802 rahuldamata.

Käesolev tsiviilasi määrati algselt kohtunik Epp Tombaku menetlusse. Seoses kohtunik Epp

Tombaku üleviimisega teise kohtumajja, jagati asi kohtunik Kristiina Kase menetlusse, kes jätkas

asja läbivaatamist ja teeb lõpplahendi.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse,

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 172 lg 7 näeb ette, et kui hagita menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus

jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

Antud juhul jätab kohus avaldaja kaebuse rahuldamata. Seega tuleb TsMS § 172 lg 7 alusel jätta

menetluskulud avaldaja kanda.

Teadaolevaks menetluskuluks on avalduselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot, mis jääb avaldaja

enda kanda. Muid menetluskulusid, mida avaldaja peaks hüvitama, ei ole teada. Puudutatud isikud ei

ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik