1-08-17195/8 · Tallinna Ringkonnakohus

1-08-17195

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellant Prokurör Kaitsja RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS

07. oktoober 2009.a.,Tallinn Jüri Paap, Julia Katškovskaja, Paavo Randma Maaria Rei Harju Maakohtu 17.04.2009.a. kohtuotsus U.U süüdistuses süüdistatav U.U Ainar Koik adv. Uido Truija Harju Maakohtu 17.04.2009.a. kohtuotsus U.U süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsuse põhiosas tekst ”Tõsist rünnakut A. V. poolt” asendada sõnadega ”Tõsise rünnaku puudumist

A. V. poolt”. Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Apelleeritud kohtuotsusega tunnistati süüdi

U.U , sünd. 21.08.1967.a., Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, vahi all,

KarS § 113 järgi A. V. tapmises täpselt kindlaks tegemata ajal ajavahemikus 31.07.2008.a. kuni 01.08.2008.a. kella 01-ni ühiselamutoas Tallinnas XXX- XXXXXX X-XXX. Tema karistuseks mõisteti 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Nimetatud isikute vahel tekkis ühise alkoholi tarvitamise käigus tüli ning U.U lõi käte ja jalgadega poolistuvas, poollamavas ja lamavas asendis viibivat kannatanut korduvalt pähe, näkku ja rindkere piirkonda. Saadud vigastuste tagajärjel suri A. V. maksimaalselt paari tunni möödumisel. Puuduvad tõendid selle kohta, et peale U.U lahkumist sündmuskohalt oleks samas ruumis viibinud keegi teine isik, kes jätkas A. V. peksmist. Maakohus leidis, et löökide rohkus ja intensiivsus, samuti verejälgede esinemine toa erinevates kohtades näitavad süüdlase käitumises vähemalt kaudset tahtlust A. V. surma suhtes.

Veel leidis maakohus, et kriminaalasja tehioludele tuginevalt puuduvad alused väitele, et U.U viibis äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Ka polnud tegemist provotseeritud tapmisega- U.U-l arvestatavaid vigastusi ei leitud, samal ajal kui tapetul avastati arvukalt enesekaitsele viitavaid vigastusi.

Apellatsioon ja taotluse sisu

Kaebaja kinnitab jätkuvalt, et ta küll lõi A. V.t korduvalt, kuid seda enesekaitseks ja need löögid ei saanud esile kutsuda kannatanu surma. Tapmiseks puudus põhjus, ta on valmis kandma karistust tapmise eest enesekaitses. Ta heidab ette, et uurija kasutas ära tema šokiseisundit ja ebaadekvaatsust ning seetõttu tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused on pahatahtlikult välja mõeldud. Apellandi arvates võis A. V.t surnuks peksta tunnistaja I. G..

Ringkonnakohtu istungil U.U lisas, et isegi teoreetiliselt pole võimalik kõnesoleva tapmise toimepanemine tema poolt, ka on see välistatud tema moraalsete tõekspidamiste tõttu. Tema arvamus I. G. süüst on üksnes oletuslik. Ringkonnakohtu seisukoht

Apellatsioon ei sisalda ühtegi asjaolu, mis pole olnud uurimise objektiks juba maakohtus. Apellant kaebuses ei vaidlusta maakohtu poolt tehtud järelduste põhjendusi ja järjekindlalt esitab maakohtu istungil antud seisukohti.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus U.U ütlustele andnud kõikide tõenditega kooskõlas oleva hinnangu, nendest teistsuguste järelduste tegemiseks puudub alus. Alljärgnev tuuakse vastusena apellatsiooni väidetele.

Võttes aluseks kehtivat karistusseadustikku taotleb apellant tema teo kvalifitseerimist provotseeritud tapmisena. Selline tapmine on sätestatud KarS §-s 115: tapmine, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes.

Asjas olemasolevad tõendid ei kinnita apellandi väidet, et ta oli rünnaku ohver, kellegi solvamist pole ta kinnitanud. Kannatanule tekitatud tervisekahjustused ja verejälgede esinemine erinevates kohtades tõendavad, et A. V.t löödi korduvalt ja asendis, kus ta ei kujutanud lööjale mingit reaalset ohtu. Elutähtsatesse kehapiirkondadesse jalaga lüües möönis lööja igasuguse võimaliku tagajärjeka surmapõhjustamist, alkoholijoobe mõjul suhtus ta sellesse ükskõikselt. Ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud isikutevaheline tüli ei ole samastatav tugeva hingelise erutuse seisundiga KarS § 115 tähenduses. Puuduvad tõendid, et keegi teine peale U.U peksis A. V.t, kaebaja teistsugune arvamus selles küsimuses ei tugine mingil reaalsel tõendil.

Neist asjaoludest järeldub, et U.U kuritegu on kvalifitseeritud maakohtu poolt õigesti tapmisena. Süüdlasele on mõistetud seaduslik ja seaduses ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedane karistus.

Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsusest üheselt arusaamiseks tuleb selle põhiosas teha täpsustustekst „Tõsist rünnakut A. V. poolt“ asendada sõnadega „Tõsise rünnaku puudumist A. V. poolt“.

Jüri Paap Julia Katškovskaja Paavo Randma