4-18-3174/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

8. august 2018 Kohtuasja number 4-18-3174 Kohtukoosseis Juhan Sarv Kohtuasi

D XXX .M-i (isikukood: ) kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 13. jaanuari 2017. a üldmenetluse otsuse peale asjas nr 2330,16,005655 Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 20. juuni 2018. a määrus Määruskaebuse esitaja D.M Teised määruskaebemenetluse pooled Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 20. juuni 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ja Politseija Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 13. jaanuari 2017. a üldmenetluse otsusega karistati .M liiklusseaduse (LS) § 224 lg 1 järgi rahatrahviga D

70 trahviühikut.

2. 14. juunil 2018 esitas D.M kohtuvälise menetleja 13. jaanuari 2017. a otsuse peale maakohtule kaebuse, milles palus vaidlustatud otsuse tühistada ning mõista tema kasuks välja 327 eurot 97 senti.

3. Viru Maakohus jättis 20. juuni 2018. a määrusega .M-i kaebuse läbi vaatamata. D Maakohus märkis, et kaebus tuleb jätta väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna .M on kaebuse esitanud kaebetähtaega rikkudes ega ole taotlenud D kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. VTMS § 114 lg-st 4 tulenevalt tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtuväline menetleja on

D D .M-i väärteoasja lahendanud üldmenetluses ning selgitanud .M-ile tema õigusi VTMS § 19 järgi. Seda on .M on kinnitanud väärteoprotokollis oma allkirjaga. Samuti on D

D.M saanud kätte väärteoprotokolli ärakirja. Väärteoprotokollis on märge selle kohta, et

2(3)

kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 16. jaanuarist

2017. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega tuleb hakata arvestama väärteoprotokollis märgitud otsuse kättesaadavaks saamise päevale järgnevast päevast. Seega oli kaebuse esitamise viimane päev 31. jaanuar 2017. .M esitas kaebuse Viru D

Maakohtule 14. juunil 2018 ehk enam kui aasta pärast kaebetähtaja möödumist. Kaebetähtaja ennistamise taotlust pole .M esitanud. D MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse .M , kes palub lugeda Politseija D Piirivalveametile esitatud vastamise tähtaja õiguspäraseks. Kaebuse esitaja märgib, et 13. jaanuari 2017. a üldmenetluse otsusega määras menetleja rahatrahvi

280 eurot ja määras vastamistähtajaks 31. jaanuari 2017. .M-i väitel esitas ta kohtuvälisele D

menetlejale 19. jaanuaril 2017 kirjaliku taotluse maksetähtaja pikendamiseks. Samal kuupäeval saatis kohtuväline menetleja vastuse, millega pikendas maksetähtaega 12 kuu võrra. Seega vaidlustas kaebaja kohtuvälise menetleja otsuse 19. jaanuaril 2017. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks kohtuväline menetleja pöördus kohtutäituri poole ning miks võttis kohtutäitur 29. mail 2018 kaebaja pangakontolt 162 eurot 97 senti. Kohtutäituri büroo ei võtnud 5. mail 2018 arutlusele kaebaja avaldust personaalseks maksegraafikuks, mida Politseija Piirivalveamet oli eelnevalt aktsepteerinud. Kaebuse esitaja palub lugeda kohtuvälise menetleja otsusele vastamise tähtaja nõuetekohaseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et kohtuvälise menetleja 13. jaanuari 2017. a otsus oli

D.M-ile kättesaadav väärteoprotokollis märgitud ajal ehk 16. jaanuaril 2017. VTMS § 114 lg 5 kohaselt tuleb kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale esitada maakohtule

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega leidis maakohus õigesti, et D.M tulnuks esitada kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale hiljemalt 31. jaanuaril 2017. Menetlusaluse isiku taotlus lükata rahatrahvi täitmine edasi (VTMS § 209 lg 2), mille .M enda kinnitusel 19. jaanuaril 2017 D kohtuvälisele menetlejale esitas, ei ole käsitatav VTMS § 114 lg-s 1 nimetatud kaebusena kohtuvälise menetleja otsuse peale ja sellise taotluse esitamine ei takista kohtuvälise menetleja otsuse jõustumist ega pikenda seda tähtaega, mille vältel saab menetlusalune isik vaidlustada enda karistamise seaduslikkust. Seega ei muuda asjaolu, et .M esitas 19. jaanuaril 2017 D kohtuvälisele menetlejale taotluse rahatrahvi maksetähtaja pikendamiseks, seda, et kaebuse enda karistamise seaduslikkuse vaidlustamiseks oleks ta pidanud maakohtule esitama hiljemalt

31. jaanuaril 2017. 14. juunil 2018 esitatud kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja .M D pole taotlenud kaebetähtaja ennistamist ega kirjeldanud selliseid mõjuvaid põhjusi, mis annaksid seaduse kohaselt aluse kaebetähtaja ennistada. Seega ei jäänudki maakohtul üle muud, kui jätta D.M-i kaebus VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS §-st 194, § 147 lg 1 p-st 1 ja § 196 lg-st 2, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 20. juuni 2018. a määruse muutmata ja .M-i D määruskaebuse rahuldamata.

7. Vaidlustamisviites märgitut, mille kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse, selgitab ringkonnakohus järgmiselt. VTMS § 198 sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud kohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Osutatud norm kehtib 1. septembrist 2002. 27. jaanuaril 2011 vastu võetud ja 1. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse

3(3)

seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 23.02.2011, 1) § 10 p-ga 23 muudeti aga VTMS § 196 lg 4 ja see sõnastati järgmiselt: “Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui

Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.” Osundatud sättest järeldub, et määruskaebuse saab esitada mh ka

„määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse“ peale ehk teisisõnu ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus. Kui maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel tehtud ringkonnakohtu määrust ei oleks võimalik vaidlustada (nagu VTMS § 198 sätestab), poleks Riigikohtul võimalik sellise määruse peale esitatud määruskaebust menetleda (nagu VTMS § 196 lg 4 ls 2 seda teatud olukordades nõuab). Seega on VTMS § 198 ja § 196 lg 4 teine lause omavahel vastuolus. Tulenevalt põhimõttest on VTMS § 196 lg 4 teisel lausel kui hilisemal seadusel prioriteet VTMS § 198 kui varasema seaduse ees. Järelikult ei ole ringkonnakohtu määrus, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, lõplik ja selle peale on võimalik määruskaebe korras edasi kaevata. Seega on ka käesolev määrus vaidlustatav. VTMS § 192 lg 11

kohaselt tuleb määruskaebus esitada Riigikohtule. Tulenevalt VTMS §-st 190 ja § 17 lg-st 2, ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada menetlusalune isik ise, vaid üksnes tema advokaadist kaitsja.

Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)