Legislator Case Law & Legislation
4-18-3302/13 AI generated

4-18-3302/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-18-3302/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

4-18-3302/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 8. august 2018 Kohtuasja number 4-18-3302 Kohtukoosseis Juhan Sarv Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 25. juuni 2018. a

väärteoasja otsus I.F-i

(isikukood XXX) karistamises liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.F, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta I.F-i apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see apellandile. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ja

Politseija Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Viru Maakohtu 25. juuni 2018. a otsusega karistati I.F liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 järgi arestiga seitse päeva ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel võeti temalt lisakaristusena kolmeks

kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. 25. juuni 2018. a istungil kuulutas maakohus kohtuotsuse lõpposa, selgitas selle sisu, edasikaebamise korda ja tähtaega. Istungil viibis ka menetlusalune isik I.F.

2. 13. juulil 2018 esitas I.F Viru Maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles ta palub tühistada lisakaristuse – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. I.F selgitab, et ta peab aitama oma vanematel haiglasse minna, samuti peab ta hoolitsema vanaisa ja tütre eest.

3. Ringkonnakohus leiab, et I.F-i apellatsiooni ei ole võimalik läbi vaadata, kuna I.F ei teatanud maakohtule tähtaegselt apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. VTMS § 137 lg 1

kohaselt võib kohtumenetluse pool kasutada apellatsiooniõigust, mille kasutamisest ta peab kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VTMS § 137 lg 1 mõtte kohaselt on apellatsiooniteate esitamine vajalik, kui kohus kuulutab kohtuotsuse lõpposa. Vastasel juhul ei ole kohtul kohustust koostada VTMS §-s 110 nimetatud

kohtuotsuse põhiosa. Seega oli arutatavas asjas apellatsiooniteate esitamine vajalik apellatsiooni

koostamise eeldus. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. aprilli 2015. a määrus asjas

nr 3-1-1-35-15, p 8) I.F viibis 25. juuni 2018. a kohtuistungil kohtuotsuse lõpposa kuulutamise juures ning kohus selgitas ka kohtuotsuse sisu, edasikaebamise korda ja tähtaega.

Seega oli I.F võimalik teavitada maakohut apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 2. juulini 2018. I.F aga ei esitanud maakohtule selleks ajaks teadet apellatsiooniõiguse kasutamise soovi kohta, mistõttu jõustus maakohtu otsus 3. juulil 2018. Kolleegium märgib, et apellatsiooni ei ole võimalik esitada vaid maakohtu otsuse lõpposa peale, kuna põhiosata lahendi

seaduslikkust ja põhjendatust ei saa kontrollida. Kuivõrd I.F esitas apellatsiooni

kohtuotsuse resolutiivosa peale, jättes maakohtu apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tähtaegselt teavitamata, tuleb tema apellatsioon jätta VTMS § 142 lg 2 p 31 alusel läbi vaatamata.

Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)