1-15-6088/65 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

8. august 2018 Kohtuasja number 1-15-6088 Kohtukoosseis Juhan Sarv, Mati Kartau ja Maarika Kuusk Kohtuasi

H.F (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 13. juuli 2018. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H.F kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.F kaitsja Matti Reinsalu määruskaebus läbi vaatamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti Reinsalu H.F-ile

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks

60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks H.F-ilt Eesti

Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 12. oktoobri 2015. a otsusega tunnistati H.F süüdi KarS § 424 ja § 4231 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus kaks aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu 21. novembri 2014. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra

2 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuseni. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas 30. novembril 2016 ja lõpeb 25. märtsil 2019.

2. 15. mail 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid H.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud H.F ennetähtaegset vabastamist.

2(3)

3. Tartu Maakohtu 13. juuli 2018. a määrusega jäeti H.F enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused KarS § 76 lg 1 p 2 kohaldamiseks on olemas, KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata. Kohtu hinnangul ei võimalda süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt ka käitumine karistuse kandmise ajal ja H.F isik. H.F viibib vanglas viiendat korda ja kannab praegu karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe-seisundis ning juhtimisõiguseta. Viru Maakohtu

21. novembri 2014. a otsusega jäeti H.F vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata, sellele vaatamata pani H.F vähem kui aasta pärast katseaja algust toime uue samalaadse kuriteo. Lisaks rikkus H.F alkoholi tarvitamise keeldu. Kuna varasemad karistused ei ole H.F-ile vajalikku mõju avaldanud, puudub veendumus, et sellel korral oleks praeguseks kantud karistus H.F suhtes eesmärgi täitnud. H.F ei ole tunnistanud, et alkohol oleks tema jaoks probleem. Samuti keeldus süüdimõistetu vanglas töötamast. H.F on distsiplinaarkaristus keelatud esemete ebaseadusliku omamise ja ametniku korralduse eiramise eest. H.F hinnangul ei ole need rasked rikkumised ning tegemist on vanglapoolse tagakiusamisega. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et H.F oleks vabaduses valmis õiguskuulekalt käituma. Vabaduses on H.F elukoht, mis kuulub tema emale. Samas puudub H.F kindel töökoht, ehkki tal on lähedaste toetus. Tasumata võlgu on H.F kokku 5950 eurot 10 senti. Uute kuritegude toimepanemise riski tõstab alkoholi tarvitamise harjumus. Kuigi H.F on enda sõnul saanud aru vajadusest alkoholi tarvitamisest loobuda, ei olnud kohus veendunud, et H.F oleks reaalselt suuteline senini väljakujunenud käitumist muutma. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H.F kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, kes palub kaaluda maakohtu määruse muutmist ja H.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja märgib, et ei ole võimalik vastu vaielda sellele, et

H.F on kuritegelik minevik ning väga tõsised probleemid sõltuvusega. Samas on H.F oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Ta on vanglas püüdnud teha oma võimete kohaselt kõik, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale. Kaitsja hinnangul ei ole kohus piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Kohus keskendus liigselt H.F varasemale elukäigule. Varasema elukäiguga arvestamine on oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt võimalust oma õiguskuuleka käitumise ja enesearendamisega näidata, et ta on teinud vajalikud järeldused ning karistus on eesmärgi täitnud. Argumendid, millega maakohus õigustas süüdimõistetu vabastamata jätmist, võivad jääda püsima ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist. Riski maandamiseks on võimalik kinnipeetav vabastada riigipoolse järelevalvega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et M. Reinsalu määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

6. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi.

Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui

3(3) kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

7. Kolleegiumi hinnangul on H.F kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus on

H.F ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus on arvestanud nii ennetähtaegset vabastamist toetavate kui ka sellele vastu rääkivate teguritega ja leidnud, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivset. Arvestades H.F distsiplinaarkaristusi, keeldumist vanglas töötamisest ja asjaolu, et viimase kuriteo pani H.F toime katseajal ning ta rikkus seejuures ka kohtu seatud käitumiskontrolli tingimusi, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Samuti suurendab uute kuritegude toimepanemise riski see, et süüdimõistetul pole kindlat töökohta ja ta kuritarvitab alkoholi. Maakohus ei jätnud H.F vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus

H.F kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu 13. juuli 2018. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

9. H.F

kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti Reinsalu määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 50 eurot, millele lisandub käibemaks

10 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulahendiga tutvumiseks üks pooltund ning määruskaebuse koostamiseks samuti üks pooltund. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord)

§ 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu (60 eurot) kui määruskaebemenetluse kulu H.F-ilt riigi kasuks välja mõista.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv Mati Kartau Maarika Kuusk