1-18-2708/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

7. august 2018, Võru Kriminaalasja number 1-18-2708 Kohtunik Erkki Hirsnik Kriminaalasi X süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi (alates

1. novembrist 2017 KarS § 424 lg 1) Süüdistatav

X . Isikukood XXX; elukoht: XXX; töökoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik;

emakeel eesti keel; keskeriharidusega Prokurör ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt Menetlustoiming menetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetamine Menetluse vorm kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada X suhtes alustatud kriminaalmenetlus.

2. Mõista X lt välja 251,60 euro suurused menetluskulud. Need kulud tuleb X l tasuda hiljemalt 1. detsembriks 2018 Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbangas (EE062200221059223099), Luminor Bangas (EE221700017003510302), Danske Bangas (EE513300333522160001) või SEB Pangas (EE571010220229377229). Viitenumbriks tuleb märkida 99918900001176 ja selgitusse „Kindel summa riigituludesse kriminaalasjas nr 1-18-2708“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui kulud jäävad tähtaegselt tasumata, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 6 alusel menetluse.

3. Kohustada X t läbima kuue kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates MTÜ Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskuse pakutav „Lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhtide rehabilitatsiooniprogramm“.

4. Prokuratuuri taotlus rahuldada.

5. Käesoleva määruse koopia edastada X le, tema kaitsjale ja Lõuna Ringkonnaprokuratuurile.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei ole vaidlustatav.

PÕHIOSA

Asjaolud

1. Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis 28. märtsil 2018 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kriminaalasja X süüdistuses KarS § 424 järgi (alates 1. novembrist 2017 KarS § 424 lg 1 järgi). X süüdistatakse selles, et ta juhtis 6. septembril 2017 kella 19.40 paiku Võrumaal Võru vallas Puiga külas Järve 2 maja juures sõiduautot Kia alkoholijoobes: X veres oli alkoholi vähemalt 2,50 mg/g.

2. 3. mai 2018 määrusega andis kohus X kohtu alla.

3. 19. juulil 2018 esitas prokuratuur kohtule taotluse lõpetada KrMS § 202 alusel otstarbekuse kaalutlustel kriminaalmenetlus. Oma taotlust põhjendab prokurör nii. Menetluse lõpetamist taotlesid prokurörilt X ja tema kaitsja. Tegemist on teise astme kuriteoga. X on karistamata. Kuriteo toimepanemisest möödunud küllaltki pika aja kestel ei ole süüdistatav uusi rikkumisi toime pannud. Kuritegu leidis aset lühikese aja vältel kõrvalises kohas, kus X ei ohustanud teisi liiklejaid. X läbis programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames uuringu, mille kohaselt tal alkoholihäiret ei esine. X on nõus läbima kuue kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates MTÜ Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskuse pakutava „Lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhtide rehabilitatsiooniprogrammi“. Samuti on X soostunud tasuma 1. detsembriks 2018 kriminaalmenetluse kulud (251,60 eurot).

Kohtu seisukoht

4. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada ja seda järgmistel põhjustel.

5. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Niisiis eeldab menetluse lõpetamine järgmisi aluseid: 1) teise astme kuritegu, 2) süüdistatava nõusolek, 3) süü väiksus, 4) avaliku menetlushuvi puudumine, 5) kahju heastamine ja 6) menetluskulude hüvitamine. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kõik need eeldused on täidetud.

6. X kahtlustatakse KarS § 424 (alates 1. novembrist 2017 KarS § 424 lg 1) järgi. See norm on tulenevalt oma sanktsioonist ja KarS § 4 lg-st 3 teise astme kuritegu. Kohus leiab, et tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

7. X on menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamisega nõus.

8. X süü ei ole suur. Et KarS § 424 (§ 424 lg 1) on pelk abstraktne ohudelikt, on selle teo toimepanija süü tihtipeale väiksem kui mõne muu kuriteo – eeskätt mõne kahjustusdelikti – sooritanud isiku süü. See kehtib ka X osas. Oluline on ka see, et X loodud oht oli veelgi abstraktsem kui purjuspäi autot juhtivate inimeste puhul üldiselt: süüdistatav sõitis autoga väga lühikest aega ja üksnes majahoovis väikesel kiirusel.

9. Samuti puudub kohtu hinnangul avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks. Kohtule teadaolevalt ei ole joobes autojuhtimine viimasel ajal Eesti ühiskonnas kasvutrendi näidanud, mistõttu ei tingi avaliku menetlushuvi jaatamist üldpreventiivsed kaalutlused. Eripreventiivsetest aspektidest lähtuvalt tuleb viidata sellele, et X ei ole karistatud ei kuriega väärtegude eest, praeguse menetluse raames temal alkoholihäiret ei tuvastatud ja süüdistatav peab läbima spetsiaalse sotsiaalprogrammi (vt all).

10. Kahju heastamise kriteerium oluline ei ole: nagu öeldud, on KarS § 424 (§ 424 lg 1) näol tegemist abstraktse ohudeliktiga, mistõttu sellist kuritegu toime pannes ei tekitatagi kahju.

11. X on nõus hüvitama menetluskulud. Kuludeks on vereanalüüsi tegemise tasu (14 eurot), kaitsjatasu kohtueelses menetluses (60 eurot) ja kaitsjatasu kohtumenetluses (177,60 eurot). Seega on tasu kokku 251,60 eurot ja X peab selle maksma ära hiljemalt 1. detsembriks 2018.

12. Eeltoodust nähtuvalt on menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise alused täidetud. Siiski tuleb silmas pidada ka seda, et KrMS § 202 lg 2 p 4 alt 1 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm. Praegu ongi prokurör ja süüdistatav leppinud kokku, et X peab läbima MTÜ Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskuse pakutava „Lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhtide rehabilitatsiooniprogrammi“. Kohus peab seda mõistlikuks, kuivõrd sellise programme läbimine võib vähendada uute kuritegude ohtu. Seetõttu kohustab kohus X seda programmi läbima. Ta peab seda tegema kuue kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

13. Eeltoodut arvestades lõpetab kohus KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse. Prokuratuuri taotlus tuleb rahuldada.

14. KrMS § 385 p 10 kohaselt ei ole võimalik käesolevat määrust vaidlustada, mistõttu jõustub ta tegemisel (KrMS § 408 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik