1-15-10020/60 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-15-10020

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

07. august 2018, (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 02.08.2018) Kriminaalasja number 1-15-10020 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekr

etär Viivi Kalme Prokurör Liane Peets Taotlus

Süüdimõistetu A.M-ile

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu A.M

isikukood XXX, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemis puudub el: Kaitsja Lembit Nirgi RESOLUTSIOON

Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata A.M-i .

Menetluskulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

K

ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

A.M 21.01.2016. a kohtuotsusega on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu kriminaalasjas nr 1-15-10020 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust ja KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2,

§ 64 lg 1 järgi suurendati A.M-ile mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristust vähendati 1/3 võrra. A.M

2 aastat 10 kuud vangistus. A.M-ile tuli ära kanda KarS § 65 lg 2 järgi suurendati

käesoleva kohtuotsuse alusel ärakandmisele kuuluvat vangistust eelmise, Harju

2 (3) Maakohtu 05.01.2012. a kohtu

otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse võrra, mis oli 3 kuud vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti A.M-ile 3 aastat 1 kuu vangistust. alusel loeti poolt eelvangistuses viibitud aeg 03.08- KarS § 68 lg 1 A.M-i

04.08.2015, s.o 2

3 aasta päeva karistusaja hulka. A.M jäi kanda t 28 päeva

vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.08.2015. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.09.2018.

11.06.2018 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule A.M-i isikliku toimiku karistusjärgse käit sitatud materjalidest nähtub, et umiskontrolli menetluse raames. Kohtule e

Tartu Vangla toetab A.M-ile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses

ärakandmist.

Kohtuistungil avaldas A.M, et ta ei pea karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist vajalikuks. Ta kahetseb oma tegu ning usub, et suudab edaspidi käituda korralikult, sh loobuda alkoholi tarvitamisest. Ta saab aru, et tal on laste suhtes lähenemiskeeld ja ta ei tohi nendega suhelda ega nende elukohta minna. Vaatamata sellele soovib ta neid toetada majanduslikult. Pärast karistuse ärakandmist plaanib minna elama ja tööle Soome. Selles aitavad endise elukaaslase vennad. Eestis praegu elukohta ei ole.

Prokurör karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise leidis, et vaatamata sellele, et eeldused

on olemas, ei ole tegelikkuses vaja seda A.M-ile kohaldada. Prognoos uute kuritegude toimepanemiseks on suhteliselt väike. A.M tunnistab praeguseks, et on ise süüdi kuriteo toimepanemises. Ta on järeldused teinud. Vanglas teda karistatud ei ole.

L kuriteo aste suhtes on tal lähenemiskeeld, mille rikkumise korral paneb ta toime uue . Positiivne on, et A.M plaanib asuda elama lastest kaugemale. Eestis puudub ja tööle tal ka kindel elukoht.

Kaitsja leidis, et vangla iseloomustuses ei ole A.M-i kohta midagi sellist, mis viitaks, et isik vajaks tingimata karistusjärgset käitumiskontrolli. Kaitsealune tunnistab oma süüd ja edaspidi enam uusi kuritegusid toime ei pane. Kaitsja pidas oluliseks, et kaitsealusel on võimalik minna Soome tööle ning märkis, et Eestis tal elukohta ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära A.M-i , tema kaitsja A.M-i suhtes ei ole ja prokuröri, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine . põhjendatud

KarS § 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui isikut on

-

karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega.

KarS § 871

lg 2 kohaselt ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust tud 9. peatüki kui isikut on karista 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega. A.M kannab praegu 3 aasta 28 päeva pikkust liitkaristust eest, muuhulgas süütegude

mis on sätestatud karistusseadustiku 9. peatüki 2 seega on täidetud formaalsed alused . jaos, tema

suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3 (3) Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb kohtul arvestada ka KarS § 871 lg 1 p 3 sätesta ärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva tut. P kohaldamine

seadustiku § s 75 sätestatule oleks põhjendatud -

, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. A.M-i karistusandmetest nähtub, et teda on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Varasemalt on teda karistatud liiklussüüteo, s.o alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, käesolevat karistust kannab isikuvastaste süütegude, s.o kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Viimased kuriteod on toime pandud enda pereliikmete, sealhulgas alaealiste laste, vastu pika ajaperioodi jooksul aastatel 2002-2015. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine ning puudulikud probleemide lahendamise oskused. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu riskikäitumisega tegeletud. Temaga on läbi viidud vestluseid kuriteoriskide ja maandamiseks. Nende tulemusena on väljaselgitamiseks kinnipeetav alkoholi tarvita hakanud mõistma mise ning vägivaldse käitumise vahelist seost.

Kohtuistungil tunnistas süüdimõistetu, et on ise kuritegude toimepanemises süüdi ning ei õigusta oma käitumist. Seega on ta oma suhtumist toimepandusse varasemaga võrreldes muutnud, mis annab alust arvata, et süüdimõistetu on valmis vabaduses oma käitumist korrigeerima. Vaatamata Vanglas kehtestatud reeglite täitmisega ei ole probleeme esinenud.

toimepandud süütegude (episoodide) rohkusele ei ole A.M-i puhul ilmselt tegemist sellise isikuga, kes jätkaks vabanemise korral uute raskete süütegude toimepanemist.

Pärast karistuse ärakandmist soovib süüdimõistetu minna elama ja tööle Soome. Kohtu hinnangul võib keskkonnavahetus A.M-i käitumisele positiivset mõju avaldada ning

hoida teda eemale uute s Nimelt on kohtuotsusega kohaldatud üütegude toimepanemisest.

A.M-ile ka kannatanute, s.o endise elukaaslase ja laste suhtes lähenemiskeeldu kolmeks aastaks alates kohtuotsuse kuulutamisest. suurendab Välisriiki tööle suundumine

tema väljavaateid õiguskuulekaks käitumiseks ning tagab rahalised vahendid laste toetamiseks. A.M soovib vabaduses oma lapsi majanduslikult toetada. Lisaks eeltoodule puudub A.M Eestis elukoht, mistõttu ei saakski teda kohustada Eestisse jääma.

Kokkuvõtt karistusjärg es on kohus seisukohal, et A.M-i suhtes ei ole se käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

Menetluskulud

A.M-i karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 02.08.2018 kohtuistungi st määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 02.08.2018 kohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas . Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja 194,40 eurot kinnitab pealdisega väljamaksmisele kuuluvaks summaks 194,40 eurot. Tulenevalt Riigikohtu 02.02.2016. a lahendist nr 3-1-1-1-

16 jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Määruse tegemi indus kohus KrMS § 426 sel juh 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik