4-18-1635/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. august 2018, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-18-1635

Kohtunik

Rutt Teeveer

Väärteoasi

I.X-i

kaebus

Tartu

Linnavalitsuse

15.03.2018 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr

801019708

Menetlusalune isik

I.X

isikukood XXX

XXXX

-post XXXX

; elukoht

; e

Kohtuväline menetleja

Tartu Linnavalitsus

asukoht Raekoda, Tartu

esindaja: Imbi Kivi

RESOLUTSIOON

Jätta I.X-i kaebus rahuldamata ning Tartu Linnavalitsuse 15.03.2018

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 801019708 muutmata.

Edastada kohtuotsus I.X-ile ja Tartu Linnavalitsusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Linnavalitsuse 15.03.2018 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 801019708 karistati

I.X-i ühistranspordi seaduse (ÜTS) § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut ehk

20 eurot. Otsuse kohaselt sõitis I.X 15.03.2018 kell 17.24 Tartu linnas avaliku

liiniveo bussis liininumbriga 18 bussipeatusest Raatuse bussipeatusesse Jaama kehtiva piletita,

rikkudes sellega ÜTS § 67 lg 1 p 1 sätestatud kohustust.

22.03.2018 esitas menetlusalune isik I.X kohtule kaebuse, milles taotles

väärteoasja lõpetamist, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebuse kohaselt sõitis I.X

bussiga number 18 Raatusest Sõpruse puiestee suunas. Bussi astudes viipas ta kaarti

ja nägi punast tuld ehk kaardil ei olnud piisavalt raha. Sõidukaardil oli alles 0,41 eurot, mis

viitab sellele, et isik on eelnevalt bussis sõites alati sõidukaarti õiguspäraselt kasutanud ning

seal on olnud raha ja see on ka sealt maha läinud. Seejärel asus I.X koheselt bussis

olevalt kleebiselt uurima, kuidas saab mobiiltelefoniga kaardile raha juurde laadida. Järgmises

ehk Jaama peatuses tuli munitsipaalpolitsei kontrollima sõiduõigust. Menetlusalune isik leiab,

et jõudnud bussis viibida vaid ühe bussipeatuse läbimise aja, ei saa eeldada, et see oleks

mõistlik aeg raha laadimise tingimustega tutvumiseks, raha laadimiseks sõidukaardile ning

sõidukaardi valideerimiseks.

10.04.2018 saabus Tartu Maakohtusse Tartu Linnavalitsuse kirjalik seisukoht esitatud

kaebusele. Kohtuväline menetleja leiab, et I.X-i rikkumine on tõendatud, tegu on

õigesti kvalifitseeritud, süüline ja õigusvastane ning põhjendatud on ka määratud karistus.

Seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtumenetluse pooled olid nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning

selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle

vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii menetlusalune isik kui ka

kohtuväline menetleja on teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Käesoleval juhul puudub

kohtul vajadus esitatud tõendeid kohtuistungil uurida, mille tõttu saab väärteokaebuse

lahendada kirjalikus menetluses.

Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

I.X-ile pannakse süüks ÜTS § 67 lg 1 p-s 1 sätestatud nõude rikkumist ning sellega

ÜTS § 85 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemist.

ÜTS § 67 lg 1 p 1 kohaselt on sõitja liiniveol bussi, trollibussi ja trammiga kohustatud omama

ühissõiduki kasutamiseks kehtivat piletit, vajaduse korral pileti kompostriga märgistama,

vastava seadme olemasolu puhul registreerima või muul ettenähtud viisil kehtivaks muutma.

ÜTS § 85 lg 1 näeb ette vastutuse kehtiva piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või

reisirongis.

Antud juhul ei ole vaidlust selles, et I.X-il puudus 15.03.2018 kella 17.24 ajal Tartu

linnas avalikus liiniveo bussis liininumbriga 18 Raatuse bussipeatusest kuni Jaama

bussipeatuseni sõites kehtiv pilet. Menetlusalune isik ise tunnistab kehtiva pileti puudumist,

kuid põhjendab seda asjaoluga, et sõidukaardil ei olnud piisavalt raha ning tal ei õnnestunud nii

kiiresti pileti ostmiseks raha sõidukaardile laadida.

Seega leiab kohus, et tuvastamaks, kas isikule saab üldse sellises olukorras ÜTS § 67 lg 1 p-s

1 sätestatud nõude rikkumist ja ÜTS § 85 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemist ette heita,

tuleb täiendavalt analüüsida ka seda, mis hetkest isikule sõidu registreerimise või pileti ostmise

kohustus üldse tekib.

Tartu Linnavolikogu 25.06.2015 määruse nr 85 „Ühistranspordi elektrooniline piletisüsteem“

§ 2 lg 5 kohaselt tuleb sõiduõiguse omandamiseks bussi sisenedes sõit märgise abil tuvastis

registreerida või osta bussijuhilt ühe sõidu pilet. Sõitu ei pea registreerima, kui isikul on

seadusjärgne tasuta sõidu õigus.

Antud juhul nähtub I.X-i selgitustest, et sõitu asus ta registreerima koheselt bussi

sisenedes, mis aga ei õnnestunud sõidukaardil raha puudumise tõttu. Samas kinnitab väärteoasja

toimikus olev AS Ridango 03.04.2018 vastus kohtuvälise menetleja päringule, et bussikaarti nr

XXXX ei viibatud tuvasti juures.

Kuna Tartu Linnavolikogu määruse kohaselt tuleb sõiduõiguse omandamiseks sõit märgise abil

tuvastis registreerida aga koheselt bussi sisenedes, siis leiab kohus, et antud juhul ei ole I.X

nimetatud nõuet järginud. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et väärteootsuses märgitud

ajal ja kohas puudus tal Tartu linna liiniveo bussis sõites kehtiv sõiduõigust tõendav pilet ning

kuigi sõidukaardile raha laadimiseks ei olnud tal piisavalt aega, ei saa ka nimetatud asjaolu

siiski käsitleda kuidagi rikkumist välistavana.

On ilmne, et piisavalt kohusetundliku suhtumise korral oleks isik saanud teha endale juba enne

bussi sisenemist selgeks, kunas tuleb pilet registreerida ning kas tal on selleks sõidukaardil ka

piisavalt rahalisi vahendeid. Seda tehes saab isik veenduda, et tal on sõidu koheseks

registreerimiseks sõidukaardil piisavalt rahalisi vahendeid või vajadusel laadida raha juurde

juba enne bussi sisenemist, et nõuetekohaselt kohe sõit ära registreerida. Antud juhul

menetlusalune isik selliselt aga ei käitunud ning seetõttu ei olnud tal võimalik sõitu koheselt

bussi sisenedes ka registreerida.

Kohtu seisukohta kinnitab ka I.X-i enda käitumine: kui isik oleks tõsikindlal

veendumusel, et ta avastas sõidukaardil raha puudumise alles bussis tuvasti juures, oleks ta

tõepoolest üritanud sõitu registreerida. I.X aga ei üritanud kaarti valideerida, mis

näitab, et ta oli ja on teadlik, et sõiduõiguse tekkimiseks tuleb teha teatud toiminguid, s.t enne

kaarti tuvasti juures registreerimist sellele raha laadida. Kuna reisijal on kohustus valideerida

sõidukaart sõidukisse sisenemisel, on lubatav, et sõiduõiguse kontroll teostatakse enne järgmist

peatust ning väide sõidu lühikesest ajast ei ole samuti kohane.

Kuna kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et lisaks eeltoodule oleks konkreetses olukorras

esinenud ka muid asjaolusid, mis oleksid objektiivselt takistanud menetlusalusel isikul sõidu

õigeaegset registreerimist ning seega jäi tal pilet registreerimata üksnes endast sõltuvatel

asjaoludel, siis leiab kohus, et eeltooduga tuleb menetlusaluse isiku poolt temale süüks pandava

väärteo objektiivsete ja subjektiivsete koosseisutunnuste täitmine tõendatuks lugeda. Seejuures

subjektiivsest küljest tegutses menetlusalune isik kohtu hinnangul hooletusest, kuivõrd

kohustusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud rikkumise toimepanemist siiski ette

nägema. Kuna kohus ei ole seejuures tuvastanud, et väärteo toimepanemisel oleks

menetlusalusel isikul esinenud ka mingisuguseid süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid,

siis on tema tegu täielikult süüline ja õigusvastane.

Eeltooduga tegi kohus kindlaks, et I.X-il puudus 15.03.2018 kell 17.24 Tartu linnas

bussiga liininumbriga 18 Raatuse bussipeatusest Jaama bussipeatusesse sõites kehtiv pilet,

millega ta rikkus ÜTS § 67 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime ÜTS § 85 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo.

Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada

rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus

on 4 eurot.

ÜTS § 85 lg 1 näeb kehtiva piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis ette

karistusena rahatrahvi kuni 10 trahviühikut.

Väljakujunenud praktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Kohtuväline menetleja on määranud I.X-ile karistuseks ÜTS § 85 lg 1 järgi

rahatrahvi 5 trahviühikut, s.o 20 eurot. ÜTS § 85 lg-s 1 sätestatud väärteo eest on karistusena

ette nähtud rahatrahv kuni 10 trahviühikut. Seega on kohtuväline menetleja määranud I.X-ile

karistuse keskmises määras.

Arvestades, et I.X ei ole karistusregistrisse kantud ning asjaolu, et kohtuväline

menetleja on pidanud võimalikuks kohaldada karistust alla sanktsiooni keskmise määra, ei ole

mõistetud karistuse muutmiseks alust. Määratud karistus vastab nii süü suurusele kui ka

toimepandu raskusele.

Kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti

kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis

puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rutt Teeveer

Kohtunik