4-18-1335/24 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Väärteoasi nr 4-18-1335

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2018.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-18-1335 (2740,18,000097) Kohtunik Kristel Pedassaar Väärteoasi

I.T kaebus Politseija Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Hedi Vipp 01.märtsi 2018 a.

otsusele väärteoasjas nr 2740,18,000097, millega

I.T karistati Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja : I.T, ik. , XXX

Kaitsja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Mati

Senkel, ardi tn Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ, M

6-350, 10113 Tallinn; e-post: advokaatsenkel@gmail.com; Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti

Lääne Prefektuuri Kuressaare Politseijaoskond,

Transvaali Kuressaare linna Saare mk; laane@politsei.ee Kohtuistung Kirjalikus menetluses juhindudes VTMS §-st 120 lg1 RESOLUTSIOON

Juhindudes -dest 227 lg

56 lg 1 ja LS § 2; KarS §

VTMS § 2, § 111, § 12 , § 132 p 2, § 133 -135 kohus otsustas:

1. . Jätta .T kaebus rahuldamata I

2. Politsei- Jätta muutmata ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Hedi Vipp 01.märtsi 2018 a. otsus väärteoasjas nr 2740,18,000097, millega .T

karistati I

Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

Väärteoasi nr 4-18-1335

3. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 2 kuud hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile

Menetluskulud

Juhindudes KrMS § 180 lg 3 jätab kohus .T le riigi õigusabi korras I - määratud kaitsja tasu summas 180 eurot (sisaldab käibemaksu) riigi kanda.

Kohtuotsus saata kaebuse esitajale

ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja

7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi lg 9 . (VTMS § 135 VTMS 14 peatükk I jagu) ja

Tähtaegselt esitatud kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 03. augustist 2018 a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleist.

Kaevatav otsus

PPA Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 01. märtsi 2018.a. otsusega väärteoasjas nr I.T väärteomenetluse korras 2740,18,000097 karistati

järgmise rikkumise eest: 30.01.2018.a. kell 16:36 Saaremaa vallas Saare maakonnas, RISTI-VIRTSU-KUIVASTU-

KURESSAARE maanteel 114 km juhtis I.T VW Passat reg. mootorsõidukit

nr

125 +/-7 km/h. Lubatud suurim kiirus esmasel juhil 90 asulavälisel teel kiirusega

km/h. Seega kiiruseületamine, mitte vähem kui 28 km/h. Kiirus fikseeritud seadmega

STALKER DSR 2X. -40 km/h.

50 lg2 Lubatud sõidukiiruse ületamine 21 Rikkus LS § sätestatut. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 2. I.T karistati juhindudes KarS §-s 56 lg1 ja LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks (tl.5).

Kaebus

I.T esitas 12.03.2018.a. kohtule kaebuse /tl 1- kohtuvälise menetleja otsusele

2/, milles ei vaidlusta toime pandud rikkumist. I.T vaidlustab temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse. Kaebuses märgib I.T, et kahetseb südamest toimepandud kiiruse ületamist mootorsõiduki juhtimisel. Otsuse kaebab ta edasi seetõttu, et jäi 2017.a. novembrikuus ilma oma endisest töökohast ning leidis uue töökoha alles 2018.a. veebruarikuus. temale kaitsja riigi I.T taotlusel määras kohus õigusabi korras (tl.23-24). Kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel esitas 20.04.2018.a. kirjaliku täienduse kaebusele, milles sisuliselt korratakse juba kaebuses märgitut (tl.29). Kaitsja leiab, et kaebust lahendades tuleb kindlasti arvestada ka KarS § 57 lg1 p3 märgitud karistust kergendava asjaoluga- - see on puhtsüdamlik kahetsus ning ka sama § i lg1 p4 sätestatud asjaolu, so. süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul, sest kiirust ületas I.T raske isikliku olukorra mõjul, so. et mitte hilineda praamile. I.T puhul on karistuse eesmärgid (nii üldkui eripreventiivsed) täidetud ka rahatrahvi kohaldamisega,

Väärteoasi nr 4-18-1335

mistõttu tuginedes VTMS § le 132 p2 palutakse tühistada - kohtueelse menetleja otsus ja

määrata I.T le - karistuseks rahatrahv. Nii kaitsja kui I.T paluvad kaebuse lahendada kirjalikus menetluses. Asja lahendamise kirjalikku menetlusse määramise määruse on I.T kätte saanud 07. juunil 2018.a. (tl.45).

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega ja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata /tl 15/. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel I.T le -

arvestanud, et I.T tegevuses puuduvad KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud. Otsuses on välja toodud, et menetlusalune isik kahetseb tegu ning kahetsust arvestati karistuse määramisel. Kohtuväline menetleja ei nõustu juhtimisõiguse äravõtmise asendamisega rahatrahviga ja seda järgmistel põhjustel:

- Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuses esitatud põhjendused ei ole piisavad, et asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga kuna üldjuhul saab pisikese lapse ema planeerida tervisekontrolliaegu vastavalt võimalustele, so. sättida

bussiliikluseaegadele. Lisaks on korralised kontrollid imikul 1x kuus, mistõttu on võimalik otsida vajadusel muu transport kui bussi sõidugraafik ei peaks sobima.

- Mis puutub linnas tööl käimist, siis ka selles osas on võimalik sobitada linna jõudmise aegu bussigraafikuga. - Menetlusalune isik on märkinud kaebuses, et temal on seoses töö kaotusega tekkinud rahaline puudujääk, kuid samas soovib kohtult juhtimisõiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga. Kohtuväline menetleja peab sellist asja mõistmatuks ning kindlasti ei soovi, et noorel perel rahalised probleemid trahvi näol veelgi kasvaksid. - Kohtuväline menetleja peab veel oluliseks mainida seda, et I.T näol on tegemist juhiga, kes omab esmast juhtimisõigust. Teda on 30.03.2017.a. karistatud samalaadse rikkumise eest (Liiklusseadus § 227 lg2) rahatrahviga, kuid I.T on jätkuvalt toimepannud sõidukiiruse ületamist ega ole teinud vastavaid järeldusi. Kohtuväline menetleja helistas I.T väidetavale tööandjale 23.03.2018.a.

ning vestluses tööandja Margo Näälikuga selgus, et I.T töökont asub Euroopa erinevates riikides s.t. koos kolleegidega sõidetakse ühest riigist teise. Kuna I.T ei tee tööd üksinda, siis on võimalik autot juhtida I.T kolleegidel.

Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS § st 132 p1, on kohtuväline menetleja - seisukohal, et I.T kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja teeb ettepaneku lahendada kaebus kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteoasi nr 4-18-1335 Kohus uurib, kas I.T on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas.

I.T on tunnistanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ja kirjas politseile / VTT tl 3, 8 kuna soovis /, et ületas kiirust jõuda praamile. Ta leiab, et miski ei õigusta tema tegu. Kahetseb tehtut ning järgib edaspidi Liikluseeskirju. Otsuse palub saata e-meiliaadressile mihkel.alamaa@hotmail.com. Kiiruse ületamist mitte vähem kui 28 km/h on I.T tunnistanud ka kohtule esitatud kaebuses;

Väärteoprotokolliga juhtis väärteoasjas nr 2740,18,000097, millest nähtub, et I.T

30.01.2018.a. kella 16.36 ajal Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maateel asu l teel lavälise

mootorsõidukit

7 km/h, so. lubatud kiiruse ületamine mitte väh kiirusega 125+- em, kui

28 km/h. I.T on protokollile allkirja andes tunnistanud väärteo toimepanemist ja väljendanud kahetsust toimepandu üle.

Kiirusmõõturi kasutamise protokolli /VTT 4-5/ kohaselt teostati kiiruse mõõtmist kiirusmõõturiga Stalker . Kiirust mõõdeti DSR 2X DP 019672

30. jaanuar 2018.a. Saare

maakonnas Risti-Virtsu Kuivastu-Kuressaare mnt 114 kilomeetril sõidusuunaga Kuivastu poole sõiduauto suhtes. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Sõiduki kiirus

5 km/h +/- 7 km/h,

oli mõõtmistulemuse kohaselt 12 lõpliku mõõtmistulemus oli 118

km/h. I.T-le e tabloole fikseeritud lugemit, mille kohta on I.T näidati seadm andnud allkirja.

Kiiruse ületamine I.T poolt on leidnud tõendamist ka väärteomaterjalidele lisatud tunnistaja A.S -7). u ütlustega (VTT, tl.6

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et I.T on toime pannud teo, mis talle menetleja 01.03.2018.a. tud otsuses süüks arvatakse, ta ületas luba sõidukiirust mitte vähem kui 28 rikkus oma tegevusega LS § 15 lg 1 p km/h. I.T 1, mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

Kohus leiab, et I.T poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21-40 kilomeetrit tunnis. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õigesti kvalifitseerinud.

Kohus leiab, et I.T otsese tahtlusega. I.T pani talle süüks arvatud väärteo toime on tunnistanud,

. et sõitis kiiresti kuna soovis jõuda praamile Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et I.T on talle süüks arvatud LS § 227 lg

2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises , sest vastavalt KarS § 33 on isik süüdi süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et

I.T poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis I.T puhul on tuvastatud. Vastavalt KarS § 56 lg 1 tuleb karistuse mõistmisel arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus peab vastama süü raskusele ja süüteo toimepanija isikule.

LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Kohtuväline menetleja on karistanud LS § 227 lg 2 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kaheks (2) kuuks.

Väärteoasi nr 4-18-1335

Karistust

kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud süü puhtsüdamliku kahetsuse I.T kahetseb oma tegu ja ning kohus nõustub selle seisukohaga. tunnistab süüd. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

I.T on vaidlustanud kohtuvälise menetleja karistusliigi valiku ja taotleb karistusena rahalist karistust.

Karistusregistri teatisest nähtub, et I.T on perioodil 03.01.2017.a kuni 01.märts

2018.a. rahatrahviga kokku viiel korral, nendest kolmel karistatud väärteomenetluse korras korral Liiklusseaduse sätete rikkumise eest. Väärteokaristused on kehtivad. I.T on muuhulgas kohtuvälise menetleja 30.03.3017.a. otsuse alusel karistatud LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 220,00 eurot, milline on tasutud 06.12.2017.a.

Vähem kui kahe kuu

möödumisel ületamise eest karistusena mõistetud rahatra eelmise kiiruse

hvi tasumisest on

I.T toimepannud samalaadse Seega, I.T , olles varem väärteo. korduvalt karistatud toimepandud väärtegude eest rahatrahviga, ei ole teinud selleliigilisest karistusest vajalikke järeldusi kuna on toimepannud uue väärteo. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses märgitud seisukohaga, et rahatrahvi korduvad määramised I.T-le ei avalda menetlusalusele isikule piisavat mõju hoidmaks ära järgmisi süütegude toimepanemisi. Lisaks, I.T, kui esmast juhtimisõigust omav juht peab olema eriti hoolikas sõidukiiruse valikul kuna tema oskused ja toimetulek liikluses pole veel jõudnud kinnistuda ning oht sattuda õnnetusse seda suurem.

I.T on oma kaebuses viidanud kaebuses oma raskele majanduslikule olukorrale, seoses vahepeale töötuks jäämisega ja võimalusele kaotada töökoht juhul kui temalt võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus märgib, et isiku majanduslik olukord ei kuulu karistuse mõistmise aluste hulka. Kohus nõustub kohtuvälise .

menetleja vastuses väärteokaebusele esitatud seisukohaga, mille kohaselt saab nii pere liikumise kui töölemineku korraldada ühistranspordiga ja töökaaslaste abiga.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on samuti oma otsuses 20.märtsist 2017, väärteoasjas nr 3-

1-1-16-17, selgitanud, et liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas näib olevat levinud arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikult see mõistetavalt nii ei ole, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu Seega ei välista ka .

menetlusaluse isiku põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta pole KarS § s 2 märgitud isik. Samuti ka üldpreventiivseid

50 lg-

eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi.

I.T-le mõistetud karistuse määra osas märgib kohus, et kohtuväline menetleja on arvestanud I.T puhtsüdamlikku kahetsust ja vaatamata rikkumise korduvusele ja süüteo toimepanemisele otsese tahtlusega määranud karistuse väärteokoosseisu § alla LS

227 lg 2 ette nähtud sanktsiooni keskmise määra.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja, määrates I.T-le LS

§ 227 lg 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest põhi mootorsõiduki juhtimise karistuseks

õiguse äravõtmise 2 kuuk . alla karistuse keskmise määra, on määranud karistuse s, so

vastavalt

seaduses sätestatud alustel ja määras.

Väärteoasi nr 4-18-1335 Arvestades I.T rasket materiaalset olukorda peab kohus põhjendatuks vabastada I.T temale riigiõigusabi korras määratud kaitsjatasu tasumisest jättes arvestatud tasu 180,00 eurot riigi kanda.

Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 15 lg 1 p 1, KarS § 56 lg 1, VTMS § 120 lg 1, 132 p 1.

Kristel Pedassaar Kohtunik