2-18-9163/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-9163

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 3. august 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-9163 Tsiviilasi N. E. K.i hagi K. K.i vastu tagasiulatuva elatise nõudes ja edasise ülalpidamiskohustuse täitmise kohustamiseks Tsiviilasja hind 2250 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: N.E. K. (isikukood xxx elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: M. O. (isikukood xxx, elukoht xxx, xxx, e-post xxx) Kostja: K. K. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Mõista kostjalt K. K.ilt hageja N. E. K.i kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.04.2018.a kuni 12.06.2018.a eest summas 599,96 eurot. 3. Välja mõista kostjalt K. K.ilt igakuine elatis alammääras (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, käesoleval aastal 250 eurot) hageja N. E. K.i kasuks alates 13.06.2018.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. 4. Elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hageja seadusliku esindaja M. O. arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-is. 5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtaeg

2-18-9163

2

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates käesolevast aastast on alammääraks 250 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kohus selgitab lisaks, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule hagis lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 26.06.2013.a lahend asjas nr 3-2-1-78-13, p 15). TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise seadusjärgses alammääras alates 01.04.2018.a. Kohus mõistab kostjalt tagasiulatuva elatisena kuni hagiavalduse esitamiseni välja 599,96 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alammääras hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest, s.o 13.06.2018.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

2-18-9163

3

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 teine lause sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja toimiku materjalidest. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks asjas muid menetluskulusid kandnud. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik