1-16-10129/17 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedaugust 2018, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-16-10129 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Veronika Romanenkova Taotlus erakorraline ettekanne G.L-i kohta Süüdimõistetu G.L Maakohtu 29.11.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10129 mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks.
Legislator headnote
AI generated1-16-10129/17 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Maakohtu 23.08.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7496 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 kuu vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati 1 aasta vangistust 360 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 1 aasta 6 kuu vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates. KarS § 69 lg 4 alusel oli G.L üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 15.12.2016. G.L-i kriminaalhooldus algas 15.12.2016 ning lõppes 15.06.2018.
Full text
1 (3) Kriminaalasi nr 1-16-10129
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
01. august 2018, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-16-10129 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Veronika Romanenkova Taotlus erakorraline ettekanne G.L-i kohta Süüdimõistetu G.L
isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus G.L-ile Tartu
Maakohtu 29.11.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10129 mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja
Tartu Maakohtu
kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
TAOTLUSE SISU JA MENE
TLUSE KÄIK
G.L Tartu Maakohtu 29.11.2016. a kohtuotsusega on süüdi tunnistatud kriminaalasjas nr 1-16-10129 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 11 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust G.L-ile Tartu
Maakohtu 23.08.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7496 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 kuu vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati 1 aasta vangistust 360 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 1 aasta 6 kuu vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates. KarS § 69 lg 4 alusel oli G.L üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 15.12.2016. G.L-i kriminaalhooldus algas 15.12.2016 ning lõppes 15.06.2018.
2 (3)
22.05.2017. a saabus Tartu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne G.L-ile . Erakorralise üldkasuliku töö tegemise tähtajaks lisakohustuse määramiseks ettekande kohaselt oli s ta süüdimõistetul kalduvus alkoholi kuritarvitada ning seejuures või käituda ka ebakohaselt. , et süüdimõistetu jätkuv alkoholi kuritarvitam Kohus leidis ine üldkasuliku töö tegemise ajal takistab temale mõistetud karistuse eesmärkide täielikku täitmist ning tema õiguskuulekusele suunamist. 25.07.2017. a määrusega kohustati G.L
üldkasuliku töö tegemise tähtajal (määruse jõustumisest pöördu
2 kuu jooksul) ma alkoholi liigtarvitamise probleemiga tegelevale ravile ning alluma vastavale ravile.
10.07.2018 esitas kriminaalhooldusametnik Veronika Romanenkova kohtule teise erakorralise ettekande G.L-i kohta, milles taotles talle Tartu Maakohtu 29.11.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10129 mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist. Üldkasulikku tööd sooritamise tähtajaks oli 15.06.2018. Selleks ajaks oli G.L sooritamata , m
2 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd ille ta tegi ära 28.06.2018.
Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei saa seda arvestada, kuna G.L sooritas viimased tunnid Lisaks sellele väljaspool kohtu määratud tähtaega. nähtus ettekandest, et süüdimõistetu ei ole allunud alkoholi liigtarvitamise probleemiga tegelevale ravile.
KOHTU SEISUKOHT
KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.
Kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes kirjeldanud, kuidas on G.L tulnud toime kriminaalhooldusnõuete täitmisega ning milline on olnud kriminaalhooldusaluse suhtumine temale määratud kohustustesse.
Selgus, et on kulgenud probleemselt. süüdimõistetu kriminaalhooldus Käesolev erakorraline ettekanne Erakorralise ettekande kohaselt ei on juba teine, mis süüdimõistetu kohta esitatakse. ole G.L suutnud nõuetekohaselt täita kontrollnõudeid ja lisakohustust ega järgida üldkasuliku töö sooritamise ajakavasid. G.L-ile koostati kriminaalhooldusperioodil
16 üldkasuliku töö sooritamise ajakava, millest ta täitis korrektselt vaid kolme. Seda, kas kriminaalhooldusametnikud on varasematele rikkumisetele kuidagi reageerinud, ettekandest ei nähtu Käesolevalt ärakandmata karistuse täitmisele . taotleb kriminaalhooldusametnik pööramist põhjusel, et G.L kõiki üldkasuliku töö tunde ja seda ei sooritanud kohtu määratud tähtajaks, mis oli 15.06.2018. V ased tunnid sooritas hooldusalune 28.06.2018. iim Kohus leiab, vaatamata et järjekordsele üldkasuliku töö tegemise ajakava rikkumisele, puudub kohtul praegu võimalus karistuse täitmisele pööramiseks, sest juba enne erakorralise ettekande esitamist on G.L tegemata sooritanud. üldkasuliku töö tunnid Riigikohus on 20.03.2017. a lahendis nr 3-1-2-1-17 selgitanud pärast erakorralise ettekande esitamist üldkasuliku töö tundide tegemisega seonduvat. Kohtu arvates on lahendis toodud seisukohad kehtivad ka käesoleva olukorra puhul, kus kriminaalhooldusalune on jätkanud üldkasuliku töö tundide sooritamist pärast kriminaalhooldusperioodi lõppu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt peaks üldjuhul olema välistatud olukord, kus süüdimõistetu jätkab pärast usperioodi lõppu üldkasuliku töö tegemist. kriminaalhoold Vastasel juhul otsustaks süüdimõistetu selle üle, millal ja missugustel tingimustel ta üldkasulikku tööd teeb. ise Mis
põhjusel lubati süüdimõistetul jätkata üldkasuliku töö tegemist pärast
kriminaalhooldusperiood Ilmselt saavutati selline i lõppu, erakorralisest ettekandest ei nähtu.
3 (3)
kokkuleppe juhendajaga. Justiitsministri 25.06. e 2004. a määrus nr 49 „Üldkasuliku töö
ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ § 19 lg 2 alusel toimub üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi muutmine seitsmest päevast lühema perioodi ulatuses kriminaalhooldusaluse ja juhendaja kokkuleppel. Tehtud muudatustest on juhendaja kohustatud viivitamata teavitama kriminaalhooldusametnikku. Äratehtud üldkasuliku töö tundide arvestamata kohtu arvates
-3 tulenevat jätmiseks pole nimetatud määruse § 16 lg 1
alust. Seega võib olla käesoleval juhul tegemist kriminaalhooldusametniku või juhendaja selgitamiskohustuse täitmata jätmisega või üldkasuliku töö te muude gemist reguleeriva korra
nõuete misega. Karistuse täitmisele pööramisega olukorras, kus süüdimõistetul on eira võimaldatud üldkasuliku töö tunnid sooritada, oleks ilmselt tegemist topelt karistamise keelu rikkumisega PS § 23 tähenduses.
Kokkuvõttes leiab kohus, et kuivõrd G.L on praeguseks kõik üldkasuliku töö tunnid sooritanud, puudub kohtul võimalus karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldusametniku sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik