4-18-2987/8 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

2. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-2987 (2230,18,000484) Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 14. juuni 2018 määrus, millega jäeti läbi vaatamata Valery Novozhilovi kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri otsusele väärteoasjas nr 2330,18,000484 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusaluse isiku kaitsja advokaat Andrei Matvejev, määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 14. juuni 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebekord: VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valery Novozhilov esitas 4. juunil 2018. a kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 16. mai 2018. a koostatud otsusele väärteoasjas nr 2330,18,0000484, milles ta taotles otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.

2. Viru Maakohtu 14. juuni 2018. a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata ja tagastati see. Kaebaja on rikkunud kaebuse esitamise tähtaega ega ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

3. Kohtuväline menetleja lahendas V. Novozhilovi kaebust üldmenetluses. Talle on väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 19 järgi selgitatud tema õigusi menetlusaluse isikuna, mida ta on kinnitanud allkirjaga väärteoprotokollil. Protokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on menetleja juures kättesaadav alates 17. maist 2018. Kohtuvälise menetleja otsus on tehtud 16. mail 2018.

4. Väärteoprotokollist nähtuvalt on V. Novozhilov saanud oma õigustest väärteomenetluses teada väärteoprotokollist ja teda on juhendatud osalema väärteomenetluses aktiivselt vastulause ja tõendite esitamisele suunamisega. Väärteoprotokollis märgitu kohaselt oli kohtuvälise menetleja otsus tutvumiseks kättesaadav alates 17. maist 2018. Kohtuvälise menetleja otsusele edasikaebe 15-päevast tähtaega tuleb hakata arvestama alates väärteoprotokollis märgitud otsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Seega oli 16. mai 2018. a otsuse peale kaebuse esitamise päevaks 1. juuni 2018. Kuna kaebus esitati maakohtule 4. juunil 2018, on see esitatud hilinenult. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse advokaat A. Matvejev, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu 14. juuni 2018. a kohtumäärus, millega jäeti V. Novozhilovi kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 16. mai 2018. a üldmenetluse otsusele läbi vaatamata. Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

VTMS § 70 lg 1 ls 2 alusel saadetakse soovi korral lahendi koopia menetlusaluse isiku e-posti aadressile. Väärteoprotokolli koostamisel palus V. Novozhilov edastada Politseija Piirivalveameti (PPA) otsus endale elektroonselt, mida viimane ka tegi. Otsust V. Novozhilov avada ei saanud ja edastas selle kaitsjale. 1. juunil 2018. a selgus, et tegemist on rikutud failiga. Kaitsja pöördus 3. juunil 2018. a PPA poole palvega saata otsus uuesti. 4. juunil 2018 PPA seda ka tegi. Seega sai menetlusalune isik otsusega tutvuda alles 4. juunil 2018. Kaebusega esitatud otsus on kohtuvälise menetleja poolt allkirjastatud 4. juunil 2018. Olukorras, kus kohtuväline menetleja ei ole veel nõuetekohaselt vormistatud otsust allkirjastanud, puudub alus rääkida VTMS § 74 nõuetele vastava kohtuvälise menetleja lahendi olemasolust. 16. mail 2018. a allkirjastatud faili ei või käsitleda kohtuvälise menetleja otsusena VTMS § 74 tähenduses.

Kui kohtuvälisele menetlejale teavitatakse soovist saada otsus elektroonpostile, muutub see kohtuvälisele menetlejale kohustuseks. Olukorras, kus otsusega ei ole võimalik tutvuda kohtuvälisest menetlejast olenematutel asjaoludel, on tegemist väärteomenetluse olulise rikkumisega ja mõjuva põhjusega möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohtutoimikus lk 41 on vanemväärteomenetleja Tarvo Kaiva omakäeliselt allkirjastatud otsus väärteoasjas nr 2330,18,0000484, mis kannab 16. mai 2018 kuupäeva. Seega loeb ringkonnakohus väärteoasja nr 2330,18,0000484 otsuse allkirjastatuks

16. mail 2018. Otsus vastab VTMS § 74 nõuetele.

7. Vaidlus seisneb selles, millal sai V. Novozhilov kohtuvälise menetleja otsuse kätte. Maakohus leidis, et V. Novozhilovil oli väärteoprotokolli arvestades võimalik otsusega tutvuda kohtuvälise menetleja juures alates 17. maist 2018. Kaitsja seevastu leiab, et selline võimalus tekkis V. Novozhilovil 4. juunil 2018, kui kaitsjale saadeti kohtuvälise menetleja otsus.

8. Ringkonnakohus peab seega otsustama, kas maakohtu otsustus, jätta V. Novozhilovi kaebus läbi vaatamata, on õiguspärane.

8.1 Vastavalt VTMS § 199 lg-le 1 jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kaebuse esitamise tähtaega hakatakse lugema alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (VTMS § 114 lg 4). Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on teinud seda vormikohase otsustusega.

8.2 Kassatsioonikohtu praktika kohaselt loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega väärteoprotokoll kättesaaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel.“ (RKKKo nr 3-1-1-84-13, p 8.1; RKKKo nr 3-1-1-99-10, p 16).

8.3 Eeltoodust tuleneb, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Samuti ei tähenda kohtuvälises menetluses isiku poolt tema e-posti andmine seda, et isik ei peaks huvi tundma, tulenevalt VTMS § 114 lg 4 põhimõttest, tema suhtes läbiviidava menetluse vastu ega võta ära kohustust järgida väärteomenetluse seadustikus toodut. VTMS § 70 lg 5 näeb ette, et menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda VTMS §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu.

8.4 Asjaoludest nähtub, et V. Novozhilov eeldas, et kui ta taotleb otsuse saatmist elektroonselt, siis puudub tal kohustus väärteomenetluses aktiivselt osaleda enne kui temaga vastava kanali vahendusel ühendust võetakse. Selline seisukoht on väär. Menetlusalusele isikule tutvustakse väärteomenetluses tema õigusi ja kohustusi, mida V. Novozhilov on kinnitanud oma allkirjaga. Nimetatud õigustest tuleneb selgelt menetlusaluse isiku võimalus esitada otsuse peale Viru Maakohtule kaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 1. juuni 2018 (KoTo lk 41).

9. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti jätnud V. Novozhilovi kaebuse PPA 16. mai 2018. a otsusele väärteoasjas nr 2330,18,0000484 jätnud läbi vaatamata ja selle esitajale tagastanud.

10. Kaitsja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seega tuleb menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel lähtuda KrMS § 172 sätetest. Viidatud sätte 1 lõike kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (p 1) või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks (p 2). Sellisest sõnastusest saab järeldada, et lähtuda saaks vaid KrMS § 172 lg 2 p 2 sõnastusest ning sellisest sõnastusest saab järeldada, et põhjuse mõjuvaks hindamine sõltub uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu hinnangust.

Kohtupraktika kohaselt tuleb möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKK 3-1-1-5-07). Määruskaebuses ei ole osundatud kaebetähtaja ennistamise taotluses ühelegi sellisele põhjusele. Nagu ringkonnakohus varasemalt leidis, oli menetlusalusele isikule teada, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 17. maist 2018.

Seega võttis V. Novozhilov kohtuvälise menetleja juurde otsusele järele minemata jätmisega riski, et ta ei saa õigeaegselt teada otsuse sisust ja võib mööda lasta seetõttu ka otsusele kaebuse esitamise tähtaja. Eeltoodut arvestades puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ja kaitsja taotlus jääb selles osas rahuldamata.

11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk Kohtunik