3-18-17/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

02.08.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-17

Haldusasi

Indrek Uuemaa kaebus Rae Vallavolikogu 01.11.2017

otsuse nr 12 ja 04.12.2017 vaide tagastamise otsuse

tühistamiseks ning Rae valla kohustamiseks ja Rae

vallalt kaebaja kasuks

varalise kahju

hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Indrek Uuemaa

Vastustaja – Rae vald, esindaja v.adv Kalev Aavik

Kolmas isik – Meelis Lepikult

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.06.2018 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Indrek Uuemaa määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Indrek Uuemaa määruskaebus rahuldamata.

2. Muuta Tallinna Halduskohtu 28.06.2018 määruse põhjendusi kahju hüvitamise nõude

läbi vaatamata jätmist puudutavas osas, asendades need ringkonnakohtu põhjendustega.

Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 28.06.2018 määrus muutmata.

3. Tagastada Indrek Uuemaa (ik 35806140220) poolt määruskaebuselt 10.07.2018

tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot ning kanda see Indrek Uuemaa pangakontole nr

EE292200001100560216 (Swedbank AS).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavolikogu kinnitas 01.11.2017 otsusega nr 12 vallavolikogu revisjonikomisjoni

esimeheks Meelis Lepikulti ja aseesimeheks Indrek Uuemaa.

2. I. Uuemaa esitas 30.11.2017 Rae Vallavolikogu 01.11.2017 otsuse nr 12 peale vaide, mille

Rae Vallavolikogu tagastas 04.12.2017 kirjaga nr 1-6/11040-1, leides, et vaidlustatud otsus on

omavalitsuse sisene akt ning see ei riku I. Uuemaa subjektiivseid õigusi.

3-18-17

2(4)

3. Indrek Uuemaa esitas 03.01.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

Rae Vallavolikogu 04.12.2017 vaide tagastamise otsus ja kohustada Rae Vallavolikogu

vaatama kaebaja vaie sisuliselt läbi; alternatiivselt palus kaebaja tühistada Rae Vallavolikogu

01.11.2017 otsus nr 12 ja kohustada vastustajat korraldama uued revisjonikomisjoni esimehe ja

aseesimehe valimised või tunnistada õigusvastaseks Rae Vallavolikogu toiming, millega

revisjonikomisjoni esimees ja aseesimees valiti eraldi hääletamisega ning kohustada vastustajat

kõrvaldama toimingu tagajärjed. Lisaks palus kaebaja tuvastada Rae Vallavolikogu 01.11.2017

otsuse nr 12 tühisus või õigusvastasus ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja

kahjuhüvitis 145 eurot.

Kaebuse kohaselt on I. Uuemaa Rae Vallavolikogu liige. Kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse (KOKS) § 47 lg 1 kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte

komisjoni. Vallavolikogu 01.11.2017 istungil muudeti vahetult enne revisjonikomisjoni

esimehe valimist valimise korda ning vastuolus KOKS § 47 lg-ga 11 ei valitud esimeest ja

aseesimeest üheaegselt. Selle asemel korraldati eraldi hääletused ning iga volikogu liige sai

täiendava hääle. Kaebaja esitas revisjonikomisjoni esimehe valimise korra muudatuse suhtes

protesti, mis jäeti rahuldamata. Aseesimehe valimisel oli rikutud 16 sedelit, millest järeldub, et

16 hääletajat muutsid üle hääletamisel meelt ning olid selle poolt, et kaebaja saaks esimeheks,

mitte aseesimeheks. Kui valimisprotseduuri läbi viies oleks järgitud õigusnorme, oleks kaebaja

osutunud valituks revisjonikomisjoni esimeheks. Kuna komisjoni esimehe palk ja muud hüved

on suuremad kui aseesimehel, riivab Rae Vallavolikogu 01.11.2017 otsus nr 12 kaebaja

subjektiivseid õigusi ning kaebajale on tekkinud vahemikus 01.11.2017 kuni 04.12.2017

varaline kahju 145 eurot, mis seisneb revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe palgavahes.

4. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 16.01.2018 määrusega menetlusse järgmistes

nõuetes: tühistada Rae Vallavolikogu 01.11.2017 otsus nr 12 ja 04.12.2017 vaide tagastamise

otsus, kohustada Rae valda korraldama uued revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe

valimised ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 145 euro suurune kahjuhüvitis.

5. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 28.06.2018 määrusega halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete ja kohaliku omavalitsuse organi vahelised suhted on

haldusorgani sisesed suhted, millest tekkivate vaidluste lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses (Riigikohtu 04.11.2004 otsus nr 3-3-2-55-04, p 14). Kohaliku omavalitsuse volikogu

komisjonide liikmete valimine ei tekita teenistussuhteid ning reguleerib seega üksnes volikogu

sisemist töökorraldust. Volikogu liikme komisjoni koosseisu kinnitamise otsus ei ole haldusakt

haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses. KOKS § 47 lg-te 1 ja 11 sõnastus võib olla

imperatiivne, kuid see ei anna volikogu liikmele õigust vaidlustada neid norme rikkudes vastu

võetud volikogu otsust halduskohtus. Kuna kaebaja on Rae Vallavolikogu liige, ei saa

vaidlustatud otsus rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Riigikohus leidis 22.12.2008 määruse nr

3-3-1-74-08 p-s 13, et volikogu alaliste komisjonide kinnitamise otsus on haldusesisene akt.

Praegust vaidlust saab lahendada volikogu tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud

korras. Näiteks on võimalik pöörduda justiitsministeeriumi poole taotlusega teostada KOKS

§ 66 lg-s 1 sätestatud järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle. Samuti on

kaebajal võimalik algatada umbusaldusmenetlus volikogus KOKS §-s 46 sätestatud korras.

Põhjendatud on vastustaja väide, et valimisreeglite rikkumine ei mõjutanud valimistulemusi.

Arvestades, et kaebaja sai revisjonikomisjoni esimehe valimisel 8 häält ning teine kandidaat sai

16 häält, oleks ka ühe hääletamise korral osutunud esimeheks valituks teine kandidaat ning

kaebaja oleks saanud aseesimeheks. Alusetu on kaebaja järeldus, et 16 rikutud valimissedelit

viitab 16 volikogu liikme soovile valida kaebaja revisjonikomisjoni esimeheks.

3-18-17

3(4)

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Indrek Uuemaa palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.06.2018

määrus.

Halduskohus ei põhjendanud kahju hüvitamise nõude läbi vaatamata jätmist. Arvestades, et

vastustaja tunnistas KOKS § 47 lg-s 11 sätestatud korra rikkumist, ei saanud kohus asuda

seisukohale, et kaebajal pole võimalik nõuda talle vastustaja õigusvastase tegevusega tekitatud

kahju hüvitamist. Miski ei välista seda, et kui hääletamine oleks toimunud KOKS § 47 lg-s 11

sätestatud viisil, oleks kaebaja osutunud valituks revisjonikomisjoni esimeheks.

Halduskohus väljus kaebuse eseme piiridest, kui leidis, et kaebaja pöördus kohtusse

vallavolikogu liikmena. Kaebaja esitas vallavolikogu liikmena volikogu õigusvastase tegevuse

suhtes protesti, mis ei ole praeguse vaidluse esemeks. Kaebaja esitas kaebuse füüsilise isikuna

oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Halduskohus tõlgendas Riigikohtu 22.12.2008 määruse nr

3-3-1-74-08 p 12 valesti.

7. Rae vald palub jätta määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

9. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kui vaidluse lahendamine ei

kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1) või jätta läbi

vaatamata (HKMS § 151 lg 1 p 1).

Riigikohtu halduskolleegium selgitas 22.12.2008 määruse nr 3-3-1-74-08 p-s 12, et kohaliku

omavalitsuse volikogu komisjoni koosseisu kinnitamise otsus ei ole suunatud väljapoole, vaid

see on haldusesisene akt, mis reguleerib volikogu kui kollegiaalorgani sisesuhteid. Analoogselt

viidatud Riigikohtu määruses väljendatule leiab ringkonnakohus, et komisjoni esimehe ja

aseesimehe kinnitamise otsus reguleerib vallavolikogu sisesuhteid. Sellisest suhtest võrsunud

vaidluste lahendamiseks ei ole võimalik pöörduda halduskohtusse (Riigikohtu 04.11.2004 otsus

nr 3-3-1-55-04, p 14; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2010 määrus nr 3-10-2511). Termin

„avalik-õiguslik vaidlus“ viitab vähemalt kahe eraldiseisva subjekti vahelisele õigussuhtele,

praegusel juhul on aga tegemist ühe isiku sisemise tüliküsimusega.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et halduskohus väljus kaebuse eseme piiridest,

kui leidis, et kaebaja pöördus kohtusse vallavolikogu liikmena. Halduskohus ei saanud asja

lahendamisel jätta arvestamata asjaoluga, et kaebaja on ja oli 01.11.2017 otsuse tegemise ajal

Rae Vallavolikogu liige. Kaebaja osales esimehe valimisel ja oli seega üks otsustajatest. Ta

soovib kaitset oma volikogu liikme staatusest tulenevale õigusele. Eelnevast tulenevalt leiab

ringkonnakohus, et halduskohus jättis õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi

vaatamata kaebuse Rae Vallavolikogu 01.11.2017 otsuse nr 12 tühistamise ja vastustaja

kohustamise nõuetes.

Kuna vaide tagastamine (menetlustoiming) ei riku vaide esemest sõltumatult kaebaja õigusi,

tuli kaebus ka vaide tagastamise vaidlustamise osas jätta samal alusel läbi vaatamata.

Praeguse vaidluse lahendamiseks on ette nähtud teised õiguskaitsevahendid: halduskohus on

õigesti viidanud umbusaldusmenetluse algatamise võimalusele (KOKS § 46). Samuti on

kaebajal võimalik taotleda volikogu otsuste uuesti läbivaatamist (Rae Vallavolikogu

12.04.2011 otsusega nr 56 vastu võetud Rae valla põhimääruse § 12 lg 7).

3-18-17

4(4)

10. Kaebaja väidetud kahju hüvitamiseks ei ole seaduses nähtud ette teistsugust menetluskorda

ning selline vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Samas leiab ringkonnakohus, et kahju

hüvitamise nõude osas saab kaebuse jätta läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p 21 ja § 151 lg 2

p 1 alusel, kuna kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja nõuab 145 euro suurust hüvitist. Kui varaliselt hinnatava

hüve väärtus jääb alla 1000 euro, eeldatakse, et kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne (HKMS § 133 lg 1). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et

KOKS § 47 lg-s 11 sätestatud hääletamiskorra rikkumine selliselt, et revisjonikomisjoni

esimehe ja aseesimehe valimiseks korraldati eraldi hääletused, ei saanud kokkuvõttes mõjutada

esimehe valimise tulemust. Volikogu esimehe valimisel hääletas 16 volikogu liiget Meelis

Lepikulti poolt ning 8 liiget kaebaja poolt (hääletamistulemuste protokoll, tl 17). Seega oleks

kaebaja nii või teisiti saanud aseesimeheks. Kaebaja väide, justkui viitaks 16 rikutud

valimissedelit aseesimehe valimisel sellele, et 16 volikogu liiget soovis tema valimist

revisjonikomisjoni esimeheks, on põhjendamatu. Vastasel juhul oleks need 16 volikogu liiget

hääletanud esimehe valimisel kaebaja poolt. Kaebaja väite ekslikkust kinnitab ka asjaolu, et

kaebaja esitatud protest jäeti rahuldamata (protesti poolt oli 8 volikogu liiget, vastu 17). Rikutud

sedelid aseesimehe valimisel ei saa muuta esimehe valimise tulemusi. Vastuses kaebusele on

vastustaja esitanud usutava selgituse, et 16 volikogu liiget, kes olid hääletanud Meelis Lepikulti

poolt, rikkusid aseesimehe valimisel valimissedeli, et opositsioon saaks aseesimeheks valida

enda kandidaadi. Kuna kaebaja poleks nii või teisiti saanud revisjonikomisjoni esimeheks, ei

saanud talle ka tekkida esimehe ja aseesimehe palgaerinevusest tingitud kahju. Seega on kahju

hüvitamise nõue perspektiivitu. Eelneva põhjal muudab ringkonnakohus kahju hüvitamise

nõude läbi vaatamata jätmist puudutavas osas halduskohtu põhjendusi, asendades need

ringkonnakohtu põhjendustega.

11. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel HKMS § 151 lg-s 2 sätestatud alusel kaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu ei tagastata (HKMS § 104 lg 5 p 3).

12. Määruskaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. 01.01.2018 jõustunud HKMS ja

riigilõivuseaduse (RLS) muudatuste kohaselt on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1, RLS § 22 lg 1 p 9). Ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv kuulub

tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 1). Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus

riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Kohus võib tagastamisele

kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Riigilõiv tagastatakse

menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (HKMS § 104 lg 8

laused 3–5). Ringkonnakohus tagastab riigilõivu maksekorraldusel märgitud I. Uuemaa

pangakontole nr EE292200001100560216 (Swedbank AS).

(allkirjastatud digitaalselt)