1-17-7474/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U MÄ Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.08.2018 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-17-7474 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON Asja läbivaatamise kuupäev 01.08.2018 Kohtuasi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik

Ingrit

SOESOO 23.07.2018 erakorraline ettekanne H.T-le

Viru Maakohtu 23.08.2017

kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu H.T

sünd. XXX, isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx

, töökoht puudub

Kriminaalhooldusametnik Ingrit SOESOO Viru Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse

kriminaalhooldusametnik

Ingrit SOESOO 23.07.2018 erakorraline ettekanne H.T-le

Viru Maakohtu 23.08.2017

kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele

pööramiseks rahuldada.

Pöörata H.T-le Viru Maakohtu

19.12.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 5 (viis) kuud vangistust täitmisele ja saata H.T karistust kandma

vanglasse. H.T karistuse kandmise algus on

alates tema karistuse kandmisele asumisest.

Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

H.T tunnistati süüdi Viru Maakohtu 23.08.2017 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §1 järgi ja karistati vangistusega

21 lg.2 p.2, 3

5 kuud.

KarS §74 lg.1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta. Katseaja jooksul pidi H.T järgima KarS §75 lg.1 p.1 –

6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 08.09.2017.

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ingrit

Soesoo esitas 17.05.2018 Viru Maakohtule erakorralise ettekande selle kohta, et

H.T rikkus katseajal talle kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Seoses eelpooltooduga tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata H.T-le tingimisi mõistetud karistus täitmisele.

Viru Maakohtu 24.05 kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo .2018 määrusega jäeti erakorraline ettekanne . rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 09.06.2018

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo esitas 23.07.2018 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale erakorralise ettekande, milles teeb ettepaneku H.T-le Viru Maakohtu 23.08.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.

Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal kohtu tarvitada alkoholi. poolt määratud lisakohustust mitte Nimelt sai kriminaalhooldusametnik 19.06.20 Politseija Piirivalveameti info,

lt et 14.06.18 tehti politseisse kahel korral aadressile xxx, kuna

väljakutse

kriminaalhooldusalune ning oli alkoholijoobes. Nimelt tekkis käitus vägivaldselt

esimese juhtumi puhul 14.06.18 H.T tema venna A S vahel

ja

tüli. Koostati infoleht, milles H.T oli

lähisuhtevägivalla

märgiti, et

nähtavalt alkoholijoobes, kuid alkoholisisaldust tema indikaatorvahendiga

väljahingatavas õhus ei kontrollitud. Teine juhtum toimus samuti 14.06.18. Hooldusaluse elukaaslane

M L kutsus politseid, kuna H.T oli joobes, agressiivne, laamendas viskas

ja

asju laiali. viis hooldusaluse kainenema ja koostatud oli ka

Patrullekipaaž

indikaatorvahendi kasutamise protokoll. H.T tuvastati alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus 0,68 mg/l kohta. 17.07.2018 i hooldusaluselt rikkumise kohta kirjalik seletus. Isiku oli võet

sõnul ta väga sõber haige ning andis talle rohtu. Hiljem selgus, ravim sisaldas piiritust. et Esmakohtumine H.T-ga pidi toimuma 19.09.17 (kutse saadeti

välja 14.09.17), kuid isik ilmunud. Ametnik saatis uue kutse,

ei

määrates registreerimisajaks 27.09.2017. Hooldusalune ilmus antud

päeval vastuvõtule. Põhjendas mälu tõttu

mitteilmumist sellega, et unustas rohtude ja halva

tulla registreerimisele. Esmakohtumise gus selgitati H.T-le kohtuotsuse sisu

käi

ning kohtuotsuse korral, kriminaalhooldusaluse võimalikke tagajärgi mittetäitmise

õiguseid ja

kohustusi ning

lisakohustuse rikkumise tagajärgi. Hooldusalune kinnitas oma allkirjaga, kohustused on talle arusaadavad. et õigused ja Kriminaalhooldusalased kohtumised H.T-ga toimuvad kaks kord kuus.

Hooldusalusel on olnud probleeme registreerimiskohustuse kuid iga

täitmisega,

mitteilmumise puhul on esitanud (v.a esmakohtumise puhul). Kohtumistel

arstitõendi

on vesteldud teemadel alkoholi kuritarvitamine suhted elukaaslasega ning vennaga,

ja

vägivaldse käitumise käivitajad võimalikud sõltuvusainete

ja maandajad, tarvitamise jätkamise mõjudest tagajärgedest negatiivsetest

ja , impulsiivsus.

Hooldusalune suunati sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, millega ta alustas

12.12.2017, kuid isik arvati puudumist grupist (esitas

tõttu välja arstitõendid). Läbiviija märgitud,

tagasisides on

et isik oli passiivne ja arvas, et temal probleemid puuduvad. miks peab antud grupis osalema.

Ei näinud põhjust

Kriminaalhoooldusalune leia, tal oleks tarvitamisega probleeme.

ei

et

sõltuvusainete

Karistusregistri andmetel on H.T katseajal toime pannud kaks väärtegu:

18.12.17 Narkootiliste ainete ning määrati

ja psühhotroopsete

nende

lähteainete

seaduse §151

lg.1 alusel karistuseks rahatrahv summas 120, 30.04.2018 määrati

Narkootiliste

ja psühhotroopsete lähteainete e §15

ainete ning nende seadus

1 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv summas 200 eurot. 25.04.18 tuli Politseija Piirivalveametilt teade, et 04.04.18 kell 21.57 tehti

väljakutse, vägivaldne. lähisuhtevägivalla

kuna H.T on

Koostati infoleht;

13.04.18 kell 21.05 tehti kuna

väljakutse, ühiselamus

tekkis konflikt hooldusaluse ja tema venna vahel. vennal olid Koostatud

Mõlemal

lõikehaavad. lähisuhtevägivalla

infoleht; 16.04.18 kell 22.49 tehti kuna hooldusalune kakles oma

väljakutse,

vennaga. Koostati infoleht. lähisuhtevägivalla

Kriminaalhooldusametnik lisab, et H.T on ka varasemalt rikkunud

lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kodukülastus aadressile xxx on teostati 23.10.2017, 13.04.2018 16.05.2018. ja Lähtudes ülaltoodust

ja

tuginedes KarS .4 §74 lg ja KrHS .1 teeb §31 lg kriminaalhooldusametnik ettepaneku H.T-le karistuse

pöörata määratud täitmisele.

Hooldusalune on korduvalt rikkunud katseaja tingimust, sellega, näidates et ei

ta ole suutnud teha muudatusi oma elustiilis alkoholi tarvitamist. ja jätkab

Maakohtu istung

Kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo maakohtu istungil erakorralises ettekandes jäi

toodud taotluse ja Kriminaalhooldusametnik seletas, et

põhjenduste juurde. erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et kuna kriminaalhooldusalune ei tunnista oma sõltuvusprobleeme, ei ole ta valmis nendega tegelema ning jätkab tarvitamist.

Süüdimõistetu gitas, et ta on väärteokorras kahel korral karistatud H.T sel

rahatrahviga ning juunis tuvastati tal alkoholijoove, kuid see on ravimist. Kriminaalhooldusalune seletas, et ta ei ole agressiivne ja tahtis vaid aidata ema, kuid välja kutsuti politsei.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle või paneb toime tema pandud kohustusi

karistamise

aluseks

olnud

kuriteoga

samalaadse

väärteo,

võib

kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või määrata täiendavaid kohus kohustusi vastavalt KarS §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.1 otsustab KarS §74 lg.4, §75 lg.3,

§76 lg.7 või §87 1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohust - uste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Kriminaalmenetluse seadustiku §432 lg.1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Süüdimõistetu H.T-le on kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi tutvustatud 27.09.2017, millest arusaamist kinnitas isik allkirjaga.

Käesoleva erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu on rikkunud katseajal lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Nii nähtub asja materjalides olevast Politseija Piirivalveameti 12.07.2018 teatisest nr.2.1-6.2/2139-2, et M L kutsus 14.06.2018 politsei, kuna H.T oli

joobes, agressiivne, laamendas viskas laiali.

ja asju Patrullekipaaž viis H.T

kainenema ja koostatud oli ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille näit oli alkoholile positiivne – 0,68 mg/l.

Lisaks sellele nähtub Karistusregistri väljavõtetest, et 18.12.2017 ja 30.04.2018 on

H.T karistatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §15 1 lg.1 järgi rahatrahvidega vastavalt 30 ja 50 trahviühiku - ulatuses. Mõlemad otsused on jõustunud, rahatrahvid on tasumata.

Süüdimõistetu kinnitas kõiki kolme rikkumist, kuid seletas, et alkohol võis olla ravimis, mida ta tarvitas.

Eelpooltoodut arvestades leiab maakohus, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 23.08.2017 otsusega pandud lisakohustuse rikkumine korduvalt on tõendatud.

Kokkuvõttes leiab maakohus seega, et rikkumiste alusel on põhjendatud H.T suhtes esitatud erakorralise ettekande rahuldamine ja Viru Maakohtu

23.08.2017 otsusega tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Maakohtu hinnangul ei ole H.T talle määratud kriminaalhooldusesse ja karistuse kandmisesse vabaduses suhtunud tõsiselt ei ole kriminaalhoolduse läbi võimeline ning

muutma oma käitumist. Arvestad käitumist katseajal, puudub es H.T

kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi jätkuvalt täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja kohtu poolt määratud lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi ja

narkootikume. Selline veendumus puudub ka kriminaalhooldusametnikul. Asja materjalide kohaselt on süüdimõistetu korduvalt rikkunud lisakohustust. Tema suhtes on varasemalt esitatud korduvalt erakorralisi ettekandeid (nii lisakohustuse määramiseks kui ka karistuse täitmisele pööramiseks), kuid sellest hoolimata on ta jätkanud oma süülise käitumisega.

Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud ja otstarbekas, kuna H.T suhtub

negatiivselt kohtu poolt määratud lisakohustusesse, kuna ei tunnista oma sõltuvusprobleeme. Kohus märgib, et olukorras, kus süüdimõistetu kannab vabadusekaotuslikku karistust tingimisi katseajaga, tuleb tal katseajal järgida kohtu määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust lõpuni ära kandma. Seda enam, et tegemist on järjepidevate rikkumistega ning ta on õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitanud oma allkirjaga.

Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti Viru Maakohtu

23.08.2017 otsuse

ga võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja seega mõisteti karistuseks vangistus tingimisi katseajaga. Vaatamata sellele ei ole H.T korduvalt suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Tegemist ei ole ilmselgelt isikuga, kes soovib näidata, et suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt.

Eeltoodu alusel tuleb erakorraline ettekanne rahulda da ja vastavalt KarS §74 lg.4

tuleb pöörata otsusega mõistetud H.T-le Viru Maakohtu 23.08.2017 karistus

täitmisele.

H.T karistuse kandmise algus on alates tema karistuse kandmisele asumisest alates.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KrMS §387 lg.1, §427, §432 lg.1.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik