2-18-10607/2 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVõtta O Mi avaldus kohtult loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita kooselulepingu sõlmimiseks menetlusse. Rahuldada avaldus ning anda O Mile (M, sünd xxxx) luba sõlmida kooseluleping Š Sga (S, isikukood xxxx) ilma abieluvõimetõendita. Kohtu luba kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.
Legislator headnote
AI generated2-18-10607/2 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 478 lg 2 esimese lause kohaselt hagita menetluses tehtud määrust ei pea põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Dina Sõritsa Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-10607 Tsiviilasi O M avaldus kohtult nõusoleku saamiseks kooselulepingu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja O M (sünd xxxx, elukoht xxxx, elukoht Eestis: xxxx, e-post xxxx) Puudutatud isik Š S (isikukood xxxx, elukoht Eestis: xxxx, e-post xxxx) Ärakuulamine toimus
26. juuli 2018 RESOLUTSIOON
1. Võtta O Mi avaldus kohtult loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita kooselulepingu sõlmimiseks menetlusse.
2. Rahuldada avaldus ning anda O Mile (M, sünd xxxx) luba sõlmida kooseluleping Š Sga (S, isikukood xxxx) ilma abieluvõimetõendita. Kohtu luba kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.
3. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale.
4. Toimetada käesolev määrus avaldajale kätte.
5. Jätta menetluskulud avaldaja enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1. O M (avaldaja) esitas 11.07.2018 Harju Maakohtule avalduse kohtult nõusoleku saamiseks abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Avalduse kohaselt kavatseb avaldaja sõlmida abielu Š Sga (puudutatud isik). Mõlemad on vallalised. Avaldaja on Iisraeli kodanik, kes elab xxxx. Iisraeli asutuste poolt välja antud abieluvõimetõendeid ei võta Tallinna Perekonnaseisuamet ega notar vastu. Avaldusele on lisatud avaldaja ja puudutatud isiku isikut tõendavate dokumentide väljavõtted ning väljavõte Iisraeli rahvastikuregistrist.
2. Kohus kuulas 26.07.2018 avaldaja ja puudutatud isiku ära telefoni teel. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole käesolevalt abielus ja tal puuduvad takistused abiellumiseks. Mõlemad menetlusosalised avaldasid, et nad soovivad sõlmida Eestis kooselulepingut. Puudutatud isikul on juba notarile esitatud Leedu asutuse väljastatud abieluvõimetõend. Avaldajal ei ole võimalik ilmuda ärakuulamisele kohtusse, kuna tema viisa on lõppenud ja tal tekib uus võimalus seda taotleda augusti lõpus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 478 lg 2 esimese lause kohaselt hagita menetluses tehtud määrust ei pea põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi.
4. Avaldaja, kes on Iisraeli kodanik, soovib sõlmida kooselulepingu Eesti Vabariigis Leedu kodanikuga, kellel on Eesti Vabariigis elamisõigus ja elukoht. Kooseluseaduse (KooS) § 1 lg 1 alusel võivad kooselulepingu sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis. KooS § 2 lg 1 järgi ei või kooselulepingut sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on kooselulepingu sõlmimise ajal abielus või kellel on kehtiv kooseluleping. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Kohus leiab, et ka isikutele, kes soovivad sõlmida kooselulepingu, annab kohus loa sõlmida kooselu ilma abieluvõimetõendita. Kuigi pärast kooseluseaduse jõustumist ei ole muudetud PKTS § 39 lg 5 sõnastust, leiab kohus, et kooselulepingut sõlmida soovivate isikute sooviavaldusi nimetatud tõendite saamiseks ei saa käsitada teisiti kui anda luba abieluvõimetõendita abiellumiseks.
5. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud tõendid ning ärakuulamisel avaldatu annavad kohtule aluse väljastada avaldajale PKTS § 39 lg 5 kohane luba kooselulepingu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause järgi kuus kuud.
6. TsMS § 478 lg-st 4 tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.
7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda.
8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik