2-17-117807/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26. juuli 2018 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Tsiviilasja number Tsiviilasja hind 2-17-117807 982,61 eurot Hagi ese AS Koduliising hagi T. G. vastu võlgnevuse nõudes Pooled ja nende esindajad

Menetluse liik Hageja AS Koduliising, registrikood xxxxxxxx, asukoht Posti 30, Haapsalu, lepinguline esindaja Jaana Jostmann; Kostja T. G. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata. kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada AS Koduliising hagi T. G. vastu. 2. Välja mõista T. G. AS Koduliising kasuks 982 (üheksasada kaheksakümmend kaks) eurot ja 61 senti, millest laenu põhiosa võlg on 759 eurot, intress 116,64 eurot, viivis 67,97 eurot, lepingutasu 19 eurot ning sissenõudmiskulu 20 eurot. 3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. 4. Kostjale toimetada otsus kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Menetluskulude jaotus 5. Jätta menetluskulud T. G. kanda. 6. Välja mõista T. G. AS Koduliising kasuks menetluskulu 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. AS Koduliising esitas Tartu Maakohtule hagi T. G. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.02.2017 laenulepingu, mille kohaselt väljastas laenuandja laenusaajale laenu 759 eurot, Onoff Jaekaubanduse OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 23.02.2019, intressimääraga 20% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 23.03.2017 kuni 23.02.2019 iga kuu 23. kuupäeval summas 45,08 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. 12.01.2018 seisuga on kostja võlgnevus laenu põhiosa tasumisel 759 eurot. Võlgnevus intressi tasumisel on 116,64 eurot. Hageja ütles laenulepingu üles alates 15.08.2017. Lepingust tulenev viivisemäär on 20% aastas. Seisuga 12.01.2018 on viivis 67,97 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista laenu põhiosa võlg 759 eurot, intress 116,64 eurot, viivis 67,97 eurot, lepingutasu 19 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 20 eurot.

2. Kuna kohtul puuduvad andmed T. G. asukoha kohta, ta ei ela registris märgitud aadressil ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja T. G. menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte dokumendi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 03.05.2018 ning loetakse vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on

3

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

4. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenu põhiosa võlg 759 eurot, intress 116,64 eurot, viivis 67,97 eurot, lepingutasu 19 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 20 eurot.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

5. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS §-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. TsMS § 138 lgtest 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175 eurot. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulu summas 175 eurot kostja kanda ja kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik