1-18-631/30 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-18-631

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.juuni 2018, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-631 (16230201023) Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekretär Diana Surkova, Mariin Vaks Kriminaalasi N Q . ´i süüdistuses KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2 järgi) üldmenetluses Prokurör Alan Rüütel Süüdistatav N. XXX Q (isikukood , elukoht: xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus: keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht xxxx, karistatus: kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 04.05.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-3819 KarS § 424 järgi vangistusega 11 kuud, eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, kandmisele kuulub 10 kuud

27 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti ära mootor aristuse kandmine algus sõiduki juhtimisõigus 5 kuuks, k 21.11.2016. Tartu Maakohtu 22.05.2017 määrusega vabastati tingimisi enne tähtae tõkend puudub ga katseajaga 6 kuud, ) Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1 ja 3, § 309 lg 3, § 313, § 315 kohus o t s u s t a s: 1. ja Mõista . süüdi KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2 järgi) N Q karistada vangistusega 1(üks) aasta 6(kuus) kuud.

2. KrMS § 65 lg 2 alusel suurendada . le mõistetud karistust varasema N Q- Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 04.05.2016 otsuse kriminaalasjas nr 1-16-3819 ärakandmata osa võrra, mis on 4 (neli) kuud 10 (kümme) päeva ning mõista liitkaristuseks 1(üks) aasta10(kümme) kuud 10(kümme) päeva vangistust.

3. Kohtuotsuse jõustumisel kohaldada . ´i suhtes tõkend vahistamine, mis N Q tühistada karistuse kandmisele asumisel.

4. N Q- . lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 3 ja 4 alusel menetluskuluna:  Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 750 eurot.  Riikliku ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 16E- 231) tegemisega tekkinud kulud summas 84 eurot. PõI0

1-18-631

 Riikliku ekspertiisiasutusel seoses DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 17E- GE0486) tegemisega tekkinud kulud summas 114 eurot.  Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses liiklusekspertiisi (ekspertiisiakt nr 18E- LL0013) tegemisega tekkinud kulud summas 457 eurot.  Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 942 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meilivõi postiaadressile. Samuti on makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e toimiku süsteemi kaudu. - Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine.

Asitõendid Toyota Auris reg märk XXX XXX juhipoolne turvapadi on antud hoiule Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse (Rahumäe tee 6 hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 /1 Tallinn) alusel. Edasikaebamise kord

KrMS § 319 alusel pellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule teatatakse a

kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. KrMS § 315 lg 2 ui süüdistatav kohaselt k ei valda kriminaalmenetluse keelt, tõlgitakse kohtuotsus talle pärast selle kuulutamist. Süüdistus N. i Q ´ t süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning põhjustades liiklusõnnetuse, tahtlikult juhtis 21.11.2016 kl 18:18 Harjumaal Saue vallas Kanama-Jõgisoo tee 1 km Raja maja juures mootorsõidukit Toyota Auris registreerimismärgiga XXX XXX

olles joobeseisundis (lõplik tulemus 1,11 mg/l) rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. N Q . pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o. KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistung Kohtuistungil kinnitas süüdistatav . N Q , et on süüdistusakti kätte saanud, saab esitatud süüdistusest aru, ent ennast süüdi ei tunnista. Süüdistatava kaitsja Jugans Grossman toetab N. seisukohta, leiab, et kriminaalasjas Q kogutud materjal id ei kinnita, et liiklusõnnetuse ajal oleks ta sõidukit juhtinud. Tunnistaja X1 ütlused

1-18-631

ei ole kaitsja sõnul objektiivsed, kuna ta tunneb N. vastu vihavaenu. Tunnistajad Q X2 X3 ja ei näinud, kes sõidukit juhtis, liiklusõnnetusele saabunud politsei kahtlustas, et äkki juhtis autot X4. Kaitsja palub N. ’i õigeks mõista ning juhib kohtu tähelepanu , et antud N. ´le Q Q sellele inkrimeneeritud süütegu toimus 21.11.2016, N. aga oli tingimisi kateseajaga vabastatud Q 17.06.2017-06.12.2017. Kohtuistungil jääb esitatud süüdistuse juurde ning leiab, et N. ´i süü on kohtus Q prokurör uuritud tõenditega tõendatud täies mahus. N. pole oma süüd tunnistanud, teda on korduvalt Q karistatud samalaadsete kuritegude eest. N. l tuvastati 21.11.2016 liiklusõnnetuse järel üle Q-

kahepromilline joove ning tal puudus juhtimisõigus. N. ´i enda ütlustest selgus, et viimase Q karistuse täitmisele pööramisest hoidus ta kõrvale teadlikult. Prokurör taotleb N. ´i karistamist KarS § 424 järgi (alates 01.11.2017 KarS § 424 l Q g 2 järgi) vangistusega 2 aastat 6 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 04.05.2016 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 4 kuud 10 päeva ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 10 päeva vangistust, KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada N. kohtuotsuse kuulutamisel. Q

27.02.2018 tunnistajad , , , ,

kohtuistungil andsid ütlusi X1 X2 X3 X4 X5 ning süüdistatav N.Q .

Tunnistaja X1 kinnitas, et tunneb süüdistatavat N. ´it. Peale 2016.aastal toimunud Q liiklusõnnetust ei suhtle N. ga. Liiklusõnnetuse kohta seletas tunnistaja, et talvel 2016 tulid Q- X5 koos N. -ga teele.

Q Mustamäe tahtis tunnistajaga kohtuda ja rääkida. Tulid väikese X5 punase autoga, tunnistaja istus autosse, rääkisid, hakkasid sõitma, tunnistaja ütles, et ta ei taha minna nendega koos, nemad aga panid ukse kinni ja ei lasknud teda enam välja. Sõitsid mingi naise juurde eramajja, kuskile Tartu poole. Autos olid neljakesi: juht, kõrval meesterahvas, taga X5 ja tunnistaja. Sõidu ajal tarvitasid mehed alkoholi, tunnistaja ei tarvitanud. Prokuröri küsimusele Oskate öelda kes mida jõi, kas autojuht ka tollel ajal midagi jõi, vastas tunnistaja Algul olid kained, aga poole tee peal ma sain aru, et nad joovad.., viina jõid, … siis oli taga mingisugune suur potsik mingi asjaga, ma ei tea, mis asi see oli. Jõudsid kohale, olid seal tükk aega ning õhtul liikusid Tartu poole. Prokuröri küsimustele Oskate öelda, kuidas nende liikumine hakkas pihta, kes autot juhtis, on see inimene siin saalis osutas tunnistaja süüdistatavale, et tema oli roolis, ta käitumine oli väga imelik, esialgu ta juhtis sõidukit rahulikult, pärast hakkas vingerdama. Juhi taga tagaistmel istus tunnistaja kõrval X5, N. Q kõrval istus vanem meesterahvas, kelle nime tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja kinnitas kohtule, et tal oli X1 haiglasse, tal oli rangluu murd, tehti turvavöö oli kinnitatud. Liiklusõnnetuse tagajärjel viidi operatsioon. Tunnistaja Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna patrullpolitseinik Veigo Vettik kinnitas, et sai 21.11.2016 tööl olles umbes kl 19:00 juhtimiskeskusest väljakutse Harjumaale, Saue lähedale, Jõgisoo küla kanti, sest seal oli toimunud kannatanutega avarii. Jõudsid kohale u 10 minutiga, päästjad ja kiirabi olid juba kohal. Üks päästja palus abi, sest püüdis takistada ära minemast üht meesterahvast. Tunnistaja vestles selle isikuga, tegemist oli X4´iga, kes seletas tunnistajale, et ta oli kõrvalistmel, autot ei juhtinud, keeldus ütlemast kes oli roolis. X4 vastus oli ma ei ole nõus puhuma, kuna ei juhtinud autot kes siis juhtis . Tunnistaja küsimusele , vastas

. oli X4 X4 ei ütle, kes roolis oli tugevas alkoholijoobes ning ta toimetati Lääne Harju politseijaoskonda. Tunnistaja nägi kuidas - metsast toodi välja teine meesterahvas ning temaga suhtles teine patrull. Tunnistaja X3 kinnitas, et 21.11.2016 oli kodus Saue vallas Jõgisoo külas, toimetas õues. Kuulis kõva mütakat, nagu mingi asi oleks kõvasti löönud ning kuna see ei ole kaugeltki esimene kord, sai aru, et tegemist on liiklusõnnetusega ja läks vaatama. Jõudes kohale nägi tossupilve ja helistas häirekeskusesse. Autoni jõudmine võttis tal maksimaalselt 3 4 minutit, õnnetuspaik on tunnistaja - kodust 40-50 meetri kaugusel. Tunnistaja avas kõrvalistuja ukse, seal oli vanem meesterahvas, kes

1-18-631

toibus üsna kähku ning hakkas muret tundma taga istuvate inimeste pärast. Tunnistaja nägi autos 3 inimest: sama vanem meesterahvas kõrvalistuja kohal, üks tema selja taga ja üks juhi selja taga, juhiistmel polnud kedagi. Tunnistaja nägi, kuidas päästjad leidsid läheduses ühe meesterahva. Tunnistaja kinnitas, et tema kodu juures liiguvad enamasti kohalikud elanikud. Tunnistaja X4 kinnitas, et tunneb N. ´it lapsepõlvest. Tunnistaja seletas, et kuupäeva ei Q mäleta, sõitsid kolmekesi (tunnistaja, N. ning e punase Toyotaga, käisid Q X5) Tallinnass X5 eks-pruudi juures, võtsid ta peale, ostsid poest viina ja õlut, siis läksid N. ´i tuttava Q juurde Tallinna lähedale. jõi ka alkoholi, X5 X1 e eks-pruut

X5 alkoholi ei tarvitanud. Mis N. Q tuttava talus toimus, tunnistaja ei mäleta, jäi vahepeal magama. Tunnistaja istus juhi kõrval, ent kes oli roolis, ta ei mäleta. Keilas tegid peatuse, võtsid kõvasti napsu, siis keegi võõras istus autosse ja hakkas sõitma. N. istus taga keskel. Avarii momenti ei mäleta. Politsei käis mitu korda Q

rääkimas, et X4 peab alla kirjutama, et ta oli roolis, politsei kahtlustas teda. Roolis olnud meest kirjeldada ei oska, oli hämar, too võis olla kuskil 25 aastat vana. le sõnul helistas talle N. Q X4

kinnipidamisasutusest ja ütles, et tol päeval istus rooli mingi hääletaja. Tunnistaja X5 kinnitas, et tunneb N. ´t alates 2014.a. Avarii täpset kuupäeva ei mäleta. Q Sel päeval läksid tunnistaja, N. ja Q X5 tunnistaja ämma autoga Toyota Auris Tallinnasse. Tallinnas kohtusid nad tunnistaja eks-pruudi X1´ga, rääkisid, käisid poes, ostsid viina, õlut, suure šokolaadi ja läksid Murru lähedale N. ´i tuttava juurde. Sõitmise ajal tarvitas alkoholi Q X4, teised mitte. Mingi aeg olid N. tuttava juures, kus tarvitati jälle alkoholi. Tunnistaja alkoholi ei tarvitanud, Q kuna tal oli enne seda nädalane joomatuur, X1 jõi veini ja viina. Hakkasid Tartu poole liikuma, roolis oli N. . Tee ääres märkasid hääletajat ja võtsid ta peale. Asula märgi juures tegid suitsupeatuse, Q siis uuris N. hääletaja käest, millega ta tegeleb ja kas tal on juhiload. Hääletaja näitas oma Q juhiluba nii N. -le kui ka X5 Q ´le, nime tunnistaja ei näinud, kuna oli pime. Tunnistaja mäletab, et see oli tumedates riietes pikk meesterahvas, vanus u 28-29, rääkis vene aktsendiga eesti keelt. Hääletaja tahtis sõita Tartusse, kui ta sai rooli, siis tahtis minna ka Keilast läbi tuttava juurest ja Sauest läbi. Hääletaja hakkas autot juhtima pärast suitsupeatust, Tartu mnt lt läksid Keilasse, mingi aeg olid - seal, tarvitasid alkoholi. Nüüd võttis tunnistaja ka viina, hakkasid Sauele jõudma, siis hääletaja ütles oi, kurat, kiirus on nii suur, et pidurid ka ei võta. Järgmine pilt oli siis, kui tunnistaja tegi haiglas silmad lahti. Enne õnnetust istus tunnistaja X4 X1 selja taga, N. keskel ja autojuhi taga, Q autot juhtis hääletaja. Auto läks mahakandmisele, tunnistaja maksab ämmale raha auto eest. Pärast õnne ´iga ja vanglas viibinud N. ga. Q- tust suhtles telefoni teel X4

Süüdistatav . N Q ja seletas 27.02.2018 kohtuistungil, et 21.11.2016 läksid tema, X5 Toomas

X4 X5 -le ja said kokku ämma autoga Tallinnasse. Tallinna jõudes läksid Sõpruse pst Maxima poe juures X5 eks-naise X1´ga, käidi poes viina ja õlle järel, X1 tahtis hirmsasti veini. Läksid koos N. ´i sõbra juurde Tallinnast u 50 km kaugusele. Esialgu olid N. ja Q Q X5 kained, alkoholi tarvitasid ja . Siis oli veel roolis N. . Talus tarvitati viina,

X4 X1 X1 Q jõi veini. Plaaniks oli jääda ööseks sõbra juurde, mingi hetk tekkis mõte minna Tartusse tagasi. X5 oli kaine ning istus rooli. Rummu lõpus enne Vasalemmat võtsid peale hääletaja. Tegid suitsupeatuse ning juttu käigus selgus, et hääletaja tahab Keilas ja Sauel ära käia ja siis Tartusse minna. N. küsis hääletajalt, kas tal on Q juhiluba ning lepiti kokku, et hääletaja istub ise rooli. X5 hakkas ka alkoholi tarvitama. Rooli istunut hääletajat kirjeldas N. järgmiselt: Q minu pikkune või natukene pikem, aga minust noorem, ta võis olla 20-30 vahel, N. pikkus on 178 cm. Hääletaja juhtimisõiguse kohta seletas N. : Q Q ….ma kontrollisin ta luba, ta näitas enda juhiload, ma ei lugenud seda nime, rääkis eesti keeles, kuigi kerge aktsent tal oli, sünniaastat ei vaadanud ka.

Kui roolis oli hääletaja, istus tema kõrval X4, X5 istus juhi taga, N. keskel ning X1 X4 taga. Keilas Q oli hääletaja u tund aega, nad ootasid teda autos ja tarvitasid alkoholi. Pärast Keilat suundusid Saule, hääletaja sõitis mingit kõrvalteed pidi. Prokuröri küsimusele Mis see kõrvaltee endast kujutas, mäletate kust kaudu, mingi kõrvaline asfalttee oli, kusagile Saue külje alla jõudsime vastas N.Q välja.

1-18-631

Oli õhtune aeg, sadas vihma, avarii juhtus sirgel teel ning kuna N. ´il ei olnud turvavöö kinnitatud, Q lendas ta tagant juhile sülle. Avarii tagajärjel tekkis N. ´il randluumurd, nägu oli va Q lus, sest sai turvapadjaga vastu nägu, verd ei tulnud. Auto jäi seisma, juht tegi ukse lahti ja läks välja. N. arvas, Q too läks suitsu tegema, u 30 min pärast ronis N. autost välja, hääletaja oli juba kadunud. Autos Q olnud inimesed tegid häält. N. arvas, et hääletaja läks võsasse hädale ja läks teda otsima. Õlg Q valutas, kõndida eriti ei suutnud ja lasi püksi. Võsast oli autoni u 15-20 meetrit, N. nägi, et kohale Q on jõudnud politsei ja kiirabiauto, kuid ei saanud häält teha, sest kükitas võsas. Tulid päästeametnikud ja tõstsid ta püsti, hakkas šokist toibuma ja politseile vastuseid andma, põhiliselt küsiti kes oli roolis.

N. ütles, et tema küll ei olnud roolis. N. viidi Rahumäe arestimajja, kuna tal oli kandmata 11 Q Q kuud vangistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, Rahumäelt viidi ta Tartu vanglasse. Karistust ei läinud kandma, hoidis kõrvale ja oli tagaotsitav. Kohtu küsimusele, miks

X1 väidab, et

N. oli õnnetuse hetkel roolis räägib, aga ta on seal Q , vastas N. : Q Ma ei tea, miks ta niimoodi palju asju rääkinud, oma silmadega nägin kuidas ta tarvitas alkoholi…..// ta oli alkoholijoobes….//…. miks ekspertiis niimoodi näitab, ma ei saa sellest aru. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus, kuula ja tunnistajad ning kontrollinud nud ära süüdistatava kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et esitatud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. Harju Maakohus 20.03.2018 uuendas kohus antud kriminaalasjas kohtulikku uurimist ning määras teostada liiklustehniline ekspertiis (tl 153-154) kuna N.Q ´i sõnul oli roolis keegi tundmatu hääletaja, tema ise aga istus tagaistmel keskel, turvavöö oli kinnitamata. Kohus esitas eksperdile järgmised küsimused:1. Kas mootorsõiduki Toyota Auris, 2007.a VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx reg nr XXX XXX

tagaistmel keskel sai keegi istuda ja liiklusõnnetuse hetkel juhile sülle maanduda.

2. Kas avarii hetkel istus keegi tagaistmel keskel. Kohtuekspertiis on KES § 2 kohaselt menetlusasjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. KES § 4 lg 1 kohaselt ekspert on isik, kes kohtuekspertiisi tehes kasutab mitteõiguslikke eriteadmisi, seaduses sätestatud juhul ka õiguslikke eriteadmisi. KES § 4 lg 2 kohaselt eksperdiks võib olla kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või menetleja määratud muu isik. 20.04.2018 koostas kohtuekspert Lembit Teesalu ekspertiisiakti nr 18E-LL0013 (tl 155-160). Kohus leiab, et 20.04.2018 ekspertiisiakt on põhjalik ja usaldusväärne ning kohus tugineb ekspertiisiaktile, sh eksperdi arvamusele. 21.11.2016 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ja fototabel (tl 38-48, fotod nr 1-14) kinnitavad, et 21.11.2016 kell 18:18 toimus Harjumaal Saue vallas Kanama- . km Raja Jõgisoo tee 1 maja juures liiklusõnnetus, milles osalesid N. , Q X1 X5 ja . Vaatlusega on tuvastatud, et liiklusõnnetus toimus kahesuunalisel asfalteeritud märjal sõiduteel, kus puudub valgustus, ees läheb kurv paremale. Antud teelõigul on lubatud suurim kiirus 40km . Sõidutee on 6,1m lai. Kurvist /h vasakule jääb võsastik ja üksikud puud. Vasakule teelt väljas on sõiduk Toyota Auris reg märk XXX

XXX esiosaga vastu puud. Puu omakorda on vasakpoolsest sõidutee asfalteeritud servast 4,5m kaugusel. Mõttelisest sirgest jääb puu 1,9 kaugusele. Sõiduki tagumine parem ratas on mõttelisest sirgest 0,2m kaugusel. Vasakpoolsest asfalteeritud servast on tõmmatud pikendussirge otse edasi. Sõiduki tagumine parempoolne ratas on antud sirgest 1,7m kaugusel ja parempoolne esiratas on 3,6m kaugusel. Autos viibinud kaasreisijad ja on toi X1 X5 metatud SA PERH´i. Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 55) kinnitab, et kaasreisija on toimetatud Sihtasutus Tartu X4 Ülikooli Kliinikumisse seoses vasaku sääre ja rindkere parema poole põrutustega. Antud teatis on edastatud Eesti Liikluskindlustuse fondile, Haigekassale ja Politseija Piirivalveametile. X4´ile on määratud ambulatoorne ravi. 22.11.2016 koostatud sõiduki Toyota Auris reg märk XXX XXX vaatlusprotokolliga ja fototabeliga (tl 49-54 fotod nr 1-8) on tõendatud, et sõiduk Toyota Auris reg märk XXX XXX on sõitnud esiosaga

1-18-631

vastu puud, millele viitavad sõiduki vigastused (kapott, esipaneel, parempoolne esitiib, vasakpoolne küljekarp, esiosa on paindunud paremale esilaternad, mõranenud e , eraldunud on siklaas, purunenud esikaitseraud, küljepeeglid, avanenud on juhi turvapadi, mis eemaldati ja pakendati paberkotti. 16.01.2017 koostatud kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 16E-PõI0231 (tl 56-63, fotod nr 1-3) on tõendatud, et 21.11.2016 toimunud liiklusõnnetuses Harjumaal Jõgisoo külas Vana-Keila mnt Raja maja juures sai kannatata sõidukis viibinud X1. Liiklusõnnetuse kohale saabus kell 18.31-18.39 Keila kiirabi,

-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiiniosakonda, kus ta oli ravil X1 viidi SA Põhja 21.11.2016- X1 28.11.2016. Eksperdiarvamuse punkt 1 tõendab, et l olid näokoljuluude hulgimurrud (parem silmakoobas, sarnakaar ja ülalõug), põrutushaav silma piirkonnas, parema rangluu nihkumisega murd, rinnaku murd, paremal 2-3 roide murrud, kopsude põrutus ning nahaalune verevalum alakõhul. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusest nr 266 ei ole ´ vigastused X1 eluohtlikud ja nende paranemine kestus ei ületa 4 kuud. 21.11.2016 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas teostatud biokeemiauuringul ei leitud vereseerumist etanooli (eksperdiarvamuse punkt nr 2). X1 Seega ei ole tõendamist leidnud N. ´i väide, et ütlused ei ole usaldusväärsed joobe tõttu. Q X1 Tunnistaja

X1 andis põhjalikke ütlusi autos viibinud isikute kohta, ta kinnitas, et pärast talust ära sõitmist ja enne liiklusõnnetust ei ole nad peatusi teinud ning võõrast hääletajat peale võtnud.

Tunnistaja istus kõrvalistuja taga, juhi taga istus , juhi kõrval X5 X4 ning autot juhtis N. , samuti Q osutas tunnistaja kohtusaalis süüdistatava N. ´le kui sõiduki juhile. Lähedal elav tunnistaja Q X3 X1 X3 kinnitas

öeldut inimeste paiknemise kohta autos. tegi kohale jõudes sõiduki uksed lahti ja juhiistmel polnud kedagi. Tunnistaja

X5 kirjeldas hääletajast autojuhti järgmiselt: tumedates riietes pikk meesterahvas, vanus u 28-29, rääkis vene aktsendiga eesti keelt. N.Q kirjeldus: minu pikkune või natukene pikem, aga minust no -30 vahel. orem, ta võis olla 20 Juhi kõrval istunud X4 ei osanud roolis olnud meest kirjeldada, -Harju oli hämar, too võis olla kuskil 25 aastat vana. Tunnistaja Põhja Prefektuuri Lääne politseiosakonna patrullpolitseinik Veigo Vettik kinnitas, et vestles X4´iga, kuid too keeldus ütlemast kes roolis oli. Tunnistajad Veigo Vettik ja

X3 nägid, kuidas päästjad toimetasid võsast välja ühte meesterahvast. Samas kinnitab ka N.Q, et päästeametnikud tõstsid ta võsast välja. Ent N. väite Q järgi ronis hääletaja autost välja ja läks võsasse hädale, seejärel ronis autost välja N. ise ja läks Q hääletajat otsima, kuid viimane oli juba kadunud. Tunnistajad aga ei näinud rohkem kedagi liikumas, kuigi jõudsid mõlemad liiklusõnnetuskohale praktiliselt kohe, u 10 minutiga ja 3-4 minuti X2 X3 pärast. Kohus märgib, et ja N. ´i ütlused on väga erinevad nii liikumise kohta pärast talust Q X4 X5 ,

lahkumist ning hääletaja autosse võtmise osas. On vähe usu täiskasvanud meest lubaksid tav, et kolm rooli juhuslikku hääletajat, kes esitab neile veel oma tingimusi ja sõidab Tartu asemel hoopis Keilasse, seejärel Sauele ning ajab oma asju. Tunnistajate ja

X4 X5 X1 ütluste kohaselt tarvitas liiklusõnnetuse päeval alkoholi. Kohus on juba võtnud seisukoha antud punkti osas ning kordab veel, et 16.01.2017 koostatud kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 16E- verest etanooli ei leitud. Hinnates

PõI0231 on kinnitamist leidnud, et X1 X4 ja

X5 X4 ütlusi, võtab kohus arvesse, et mõlemad olid alkoholijoobes ning samuti seda, et tunnistaja sai hääletajast teada N. ´i telefonikõnest vanglast. Samuti kohtus N. Tartu Vanglas ´ga. Q Q X5 Antud asjaolu kinnitavad -115), kinnipeetava/vahistatu Tartu Vangla vastus nõudekirjale (tl 114 kirjavahetuse kaart (tl 116- -139). 125) ning kinnipeetava N. ´i kõneeristus (tl 126 Q N. ei omanud liiklusõnnetuse toimumise hetkel mootorsõiduki juhtimisõigust ja oli Q alkoholijoobes (tl 38, 72). 21.11.2016 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 31) kinnitab, et kell 18:55 Harju Maakonnas Saue vallas Jõgisoo külas kontrolliti ja tuvastati indikaatorvahendiga Envitec Alcoquant 6020 nr A111201 N. ´il alko Q holisisaldus 1,280 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli väljatrükk (tl 33-37) kinnitab, et 21.11.2016 kell 19:33-19:39 tuvastati N.Q ´il alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 0085, mille lõplik lugem oli 1,23 mg/l, EST seeria nr ARDM-

1-18-631

laiendmääramatus +/ 0,12 mg/l, seega lõpptulemus oli 1,11 mg/l. Mõõtevahend o - n taadeldud (taatlemisetunnistuse nr TTRC-16-00156). 20.03.2018 määras Harju Maakohus teostada liiklustehniline ekspertiis (tl 153-154). 20.04.2018 ekspertiisiakt nr 18E-LL0013 (tl 155-158) kinnitab, et avarii hetkel ei saanud tagaistmel keskel keegi istuda ning tehniliselt on välistatud, et mootorsõiduki Toyota Auris 2007.a, VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxxx reg nr XXX XXX tagaistmel keskel istunud kinnitamata turvavööga isik saanuks õnnetuse tagajärjel paiskuda ette juhi ja rooli vahele. 16.05.2017 koostatud DNA-eskpertiisi akt nr 17E-GE0486 (tl 64- - 70) kinnitab, et turvapadjalt (pakend nr 1) võetud proovist saadi DNA analüüsi täisprofiil, mis langeb kokku N. ´i DNA Q -profiiliga. Seega ei ole kinnitamist leidnud N. ´i väide, et roolis oli keegi tundmatu hääletaja, tema ise aga istus tagaistmel Q keskel, turvavöö oli tal kinnitamata. Kohtu hinnangul on istungil esitatud ja uuritud tõenditega kinnitamist leidnud, et N. , Q kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 21.11.2016 kl 18:18 Harjumaal Saue vallas Kanama-Jõgisoo tee 1. km Raja maja juures mootorsõidukit Toyota Auris registre XXX XXX

erimismärk joobeseisundis ning põhjustas liiklusõnnetuse.

Karistus Kohus asub seisukohale, et kohtueelses menetluses on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi (alates

01.11.2017 KarS § 424 lg 2). Kohtuistungil pole N.Q oma süüd tunnistanud. Olles kriminaalkorras korduvalt karistatud, istus N.Q auto Toyota Auris rooli teadlikult, sõidukis olid tuttavad ja sõbrad. Avariijärgselt lahkus N. sündmuskohalt ning peitis end võsasse. Autos viibinud kaasreisijad Q X1 X5 ja toimetati SA PERH´i, sõiduk sai tugevalt vigastada. Kohtu hinnangul on N. ´i käitumine ilmselgelt kavatsetud (KarS § 16 lg 2). Omamata Q

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning tarbides alkoholi juhtis t sõidukit. a Joobeseisundi mõiste on määratletud korrakaitseseaduse § 36 lg 1, mille kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta teab oma tegevusele järgneva karistuse vältimatusest. N. ´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks Q mõistnud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. N. on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud just joobeseisundis Q mootor -77, kinnipeetava andmed tl 94-98, sõidukite juhtimise eest (karistusregistri väljavõte tl 74 Tartu Maakohtu 04.05.2016 otsus kriminaalasjas nr 1-16-3819 tl 78-80, Tartu Maakohtu 22.05.2017 määrusega kriminaalasjas nr 1 e tähtaega katseajaga 6 kuud ja -16-3819 vabastati N. enn Q allutati ta kogu katseajaks KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud käitumiskontrollile, kohustati täitma KarS - § 75 lg 2 p 2 ja 5 sätestatud kohustusi, tl 81-83, Tartu Maakohtu 02.09.2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-2507, tl 84-86, Tartu Maakohtu 13.03.2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-2281, tl 91, Tartu Maakohtu 12.04.2012 otsus kriminaalasjas nr 1- -3512, tl 92-93). Kohtuistungil kinnitas N. , et Q pärast liiklusõnnetust viidi ta otse Rahumäe arestimajja, kuna tal oli kandmata 11 kuud vangistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, Rahumäelt viidi ta Tartu vanglasse. Karistust ei läinud ta kandma, hoidis kõrvale ja oli tagaotsitav.

Kohtule on esitatud teatis, et N. vabanes Tartu Vanglast tingimisi ennetähtae Q gselt ning enne ja peale vanglast vabanemist tegi N. tugiisikuga koostööd (tl 175). Q

1-18-631

Karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ja karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes N. ´i

N. ´il puudub töökoh Q Q puhul ei esine. t (tl 73), tema eluviis ei ole muutunud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Arvestades N. ´i senist Q

käitumist ning kuriteo raskust tuleb N. süüdi mõista KarS § 424 järgi (alates 01.11.2017 Q KarS § 424 lg 2) ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud. KrMS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust varasema Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 04.05.2016 otsuse kriminaalasjas nr 1-16-3819 ärakandmata osa võrra, mis on 4 kuud 10 päeva ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 10 päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel kohaldada N. ´i suhtes tõkend vahistamine, mis Q tühistada karistuse kandmisele asumisel.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulusid süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Antud kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: isiku kohtuarstliku ekspertiis, ekspertiisiakt nr 16E PõI0231, tl - 56-63, DNA-ekspertiis, ekspertiisiakt nr 17E-GE0486, tl 64-70, liiklusekspertiis, ekspertiisiakt nr 18E-LL0013, tl 155-160. Kaitsja on esitanud taotlused riigi õigusabi tasu määramises ja hüvitamises kokku summas 942 eurot (tl 100-101 summas 24 eurot, tl 102-104 summas 72 eurot, tl 105-107 summas 72 eurot, tl 108-110 summas 24 eurot, tl 144-146 summas 570 eurot, tl 166-167 summas 120 eurot, tl 173-174 summas 60 eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on 2018.aastal süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 750 eurot.

Ei tohi jätta märkimata, et kuritegude toimepanek on olnud N. ´i vaba valik. Eelnev Q alt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik, et kuritegude toimepanemise ja kriminaalasja menetlemisega kaasnevad vältimatult ka menetluskulud. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus kriminaalmenetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsust tehes küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega. Toyota Auris reg märk

XXX XXX juhipoolne turvapadi on antud hoiule Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse (asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt nr 2017 hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 - -1044, tl 71) tuleb alusel.

Leo Kunman Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohus 08. oktoobril 2018. a o t s u s t a s :

1. Tühistada Harju Maakohtu 14. juuni 2018 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-18-631 N. -le Q KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse, 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva vangistust, mõistmise osas.

1-18-631

2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

4. Määrata Advokaadibüroole Natalia Lausmaa seoses advokaat Natalia Lausmaa poolt N. le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks koos Q- käibemaksuga 240.00 ( kakssada nelikümmend ) eurot.

5. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetluses N. le õigusabi osutamisega Q- seotud tasu riigi kanda.

Kohtukoosseis / allkirjad /