3-18-1419/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuli 2018, Tartu Kohtuasja number 3-18-1419 Kohtuasi Jaak Reinomägi riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Riigi õigusabi taotleja Jaak Reinomägi RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomägi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

TAOTLUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Jaak Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule 15.07.2018 taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Lähtudes Tartu Halduskohtu esimehe 02.05.2018 käskkirjast nr 11-1/18/15 „Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtuasjade jagamine Tartu kohtumaja kohtunikele“ lahendab käesolevat asja Tartu kohtumaja kohtunik.

2. Taotluse kohaselt jättis Viru Vangla rahuldamata ja läbi vaatamata taotleja vaided (vaideotsused nr 6-12/362-2, 6-12/334-2 ja 6-12/363-2). Taotleja märgib riigi õigusabi taotledes, et tal ei ole võimalik viidatud asjades iseseisvalt halduskohtus enda õigusi kaitsta, kuna vangla poest saab ta ühes kuus osta vaid kaks pastapliiatsit, mida taotleja kasutab aga erakirjade kirjutamiseks.

3. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1). Kohus peab kaebaja K- raha väljavõtte andmete põhjal tõenäoliseks, et taotlejal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

4. Riigi õigusabi andmine otsustatakse isiku taotluse alusel (RÕS § 9 lg 1). RÕS § 12 lg 1 kohaselt tuleb taotluses märkida probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse (p 2), põhjendus, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks (p 4) ning milline on asjast taotlejale võimalik tulenev kasu (p 5).

Pelgalt kirjutusvahendi puudumine (ja seda isegi vangistuse tingimustes) ei ole põhjuseks, et võimaldada kaebajale riigi õigusabi kohtumenetluses esindamiseks. Kirjutusvahendite nappus ei tohi tõepoolest olla kaebeõigust ülemääraselt piisavaks takistuseks kaebaja jaoks. Viru Vangla kodukorra punktist 7.1.16 tulenevalt võib isikul olla kuni viis (sinist) pastapliiatsit. Halduskohtul on selgitamiskohustus ning kohus juhindub uurimispõhimõttest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-d 4 ja 5). Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Seega ei pea taotleja pöördumised halduskohtusse olema mahukad. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 52 lg 1 ls 1 sätestab, et avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui kaebaja juhindub kohtusse pöördudes selguse ja lühiduse nõudest, ei pea ta kohtusse dokumentide esitamise huvides piirama ka oma erakirjavahetust, et säästa kirjutusvahendeid kohtudokumentide koostamiseks.

5. Kuigi kaebaja taotlus ei sisalda muid riigi õigusabi vajadust põhistavaid väiteid, ei pea kohus otstarbekaks praegusel juhul jätta taotlust käiguta selle täiendavaks põhistamiseks.

Kaebaja on juba iseseisvalt esitanud 05.07.2018 kohtule arusaadava kaebuse nõudega kohustada Viru Vanglat võimaldama tal vahistatu staatuses olles käia kirikus koos süüdimõistetutega (haldusasi nr 3-18-1352), st küsimuses, mida Viru Vangla lahendas 10.07.2018 vaideotsuses nr 6-12/334-2.

Taotluses viidatud 06.07.2018 vaideotsus nr 6-12/362-2 käsitleb vangla keeldumist protokollimast kaebaja esitatud suulisi kuriteoteateid (tl 7) ning 11.07.2018 vaide tagastamise otsus nr 6-12/363-2 taotleja märgukirjale koostatud vastuse sisu vaidlustamist (õigus nõuda vanglaametniku karistamist ja õiglase menetluse läbiviimist).

6. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus mh hindama, kas taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul on taotleja praeguses taotluses välja toodud asjaolusid arvestades ise võimeline oma õigusi kaitsma.

Kohtute infosüsteemi andmetel on taotleja korduvalt halduskohtumenetluses osalenud ning korduvalt esitanud kohtule arusaadavaid ja põhjendatud avaldusi, sh kaebused, apellatsioonkaebused ja määruskaebused. Samuti on taotleja korduvalt iseseisvalt läbinud kohustuslikke kohtueelseid menetlusi. See tekitab kohtus veendumuse, et taotleja on võimeline ise kaitsma oma õigusi ka praeguses taotluses välja toodud küsimustes halduskohtumenetluses, sh esitama kaebusi, mille menetluskõlbulikkuse osas on halduskohtul vajadusel selgitamisja tõlgendamiskohustus.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe