4-18-2443/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Heli Väinaste

Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2018, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-18-2443

Väärteo A väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg järgi B. asi

3

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna ennetusja menetlustalitus menetlusgrupi e

III Aulis Vahula 11.04.2018 otsus vanemväärteomenetleja väärteoasjas nr: 2590,18,001507

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik (isikukood B.A

XXX, elukoht xxxx, xxxx, e-post: ); töökoht xxxx

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta B.A kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood

70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusgrupi III Aulis Vahula 11.04.2018 otsus vanemväärteomenetleja väärteoasjas nr: 2590,18,001507, millega määrati B.A le liiklusseaduse § 227 lg 3 - alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, muutmata.

Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast otsuse jõustumist - le loovutada Maanteeameti liiklusregistri büroole.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

2

VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

1. 23.03.2018 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

xxxx S A : väärteoprotokolli nr AB1500708 väärteoasjas nr 2590,18,001507 B.A

suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt B.A 23.03.2018 kell 18.09 Lääne-Viru

maakonnas Tapa vallas Jägala Käravete mnt 44. km l, liikudes Käravete suunas, juhtis - -

mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx xxxx kiirusega 103 +/- 4 km/h teel, kus suurim

lubatud kiirus on 50 km/h. Seega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 49 km/h. Kiirus mõõdetud Stalker II MDR nr AS008378. Juhile kiirusemõõtja näit tutvustatud. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 3 järgi.

Menetlusalune isik

B.A vastulauset väärteoprotokollile ei esitanud.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusgrupi III 11.04.2018 otsusega vanemväärteomenetleja Aulis Vahula väärteoasjas nr: määrati menetlusalusele isikule B.A le LS § 227 lg 2590,18,001507 -

3 alusel karistuseks

juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Otsuse kohaselt B.A juhtis

23.03.2018 kell 18.09 Lääne Viru maakonnas Tapa vallas Jägala Käravete mnt 44. km - - -l

mootorsõidukit kiirusega 103 +/- 4 km/h teel, kus suurim lubatud kiirus on 50 km/h. Seega ületas suurimat lubatud kiirust teel mitte vähem kui 49 km/h. Kiirus mõõdetud Stalker II MDR

nr AS008378. Juhile kiirusemõõturi näit tutvustatud. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime ettevaatamatult. Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et B.A on toime pannud temale

inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 103+/-4 km/h, teel kus lubatud suurim kiirus

oli 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Menetlusalune isik

kohtuvälises menetluses selgitab, et juhtis autot kiirusega 103 km/h, ei pannud tähele, kuna vaatas GPS navigaatorit. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et nii suures ulatuses kiiruse

ületamine on tahtlikult toime pandud. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust teel, kus

lubatud suurim kiirus oli 50 km/h mitte vähem kui 49 km/h. Menetlusaluse isiku selgitused juhtunu kohta ei vähenda tema süüd. Mootorsõiduki juht peab olema liikluses osaledes hoolas

ja tähelepanelik, ta peab jälgima ja järgima liikluskorraldusvahendeid ja reegleid, mitte tegelema juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest nähtub, et isikul on 2 kehtivat karistust piirkiiruse ületamise eest. Seega oli menetlusalusel isikul juba mõningane kogemus

karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt

kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema

osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele

3

ohtlik. Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga, kuivõrd see ei

ole talle soovitud mõju avaldanud, vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada teiseliigilist

karistust, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. § 56 lg 1 sätete kohaselt KarS on

karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. On üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel

võivad olla väga rasked tagajärjed. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 3 mõttes on keskmine

ning see omakorda tingib karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Arvestades eeltoodut, isiku süüd ning asjaolu, et varasemalt menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud ei ole, leiab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel saab piirduda põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 3 (kolmeks) kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise

vi

imane tähtaeg oli 08.05.2018.

3. 08.05.2018 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku B.A kaebus kohtuvälise menetleja 11.04.2018 otsusele väärteoasjas nr: 2590,18,001507. Kaebuse kohaselt vaidlustab

kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega menetlusaluselt isikult võeti ära

juhtimisõigus 3 kuuks. Kaebuse esitaja ei vaidlusta teo toimepanemist ega rikkumise kvalifikatsiooni, kuid vaidlustab karistuse määramist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et range karistuse määramine ei ole põhjendatud ning palub kohtul vaidlustatava otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega määrata karistuseks rahatrahv.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et 23.03.2018 kell 18.09 kaebuse esitaja juhtis

mootorsõidukit kiirusega 103+/ l kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h, ületades -4 km/h, tee lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd ja kahetseb siiralt toimepandut. Liiklusrikkumine ei olnud tahtlik. Kaebuse esitaja oli esitanud vastulause,

milles selgitas omapoolselt toimunu asjaolusid. Kaebuse esitaja siiralt kahetses juhtunut.

Kaebuse esitaja saab aru, millised tagajärjed oleksid võinud olla nii temale endale kui ka kaasliiklejatele. Kaebuse esitaja töötab ettevõttes xxxx alates 2009.a. Tema tööülesannete hulka

kuuluvad klientide leidmine, läbirääkimiste pidamine tarnijate ja klientidega, kliendisuhete

loomine ning hoidmine. Suurem osa klient

e ja tarnijaid asuvad üle Eesti ja välismaal, eelkõige

xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx ning kliendisuhete hoidmine nõuab nendega regulaarset

kokkusaamist. Kulude kokkuhoiu mõttes teostatakse kliendikülastusi välisriikides ehk

komandeeringuid. Kuivõrd tööülesannete kvaliteetseks ja õigeaegseks täitmiseks kasutatakse

xxxx sõiduautosid, on ka juhtimisõiguse olemasolu töötajatel vajalik (kohustuslik).

Juhtimisõiguse puudumisel ei saa ita oma tööülesandeid ja arendada äri. Kaebuse esitajal ta

tä

oli määratud kondiitrivabriku esindajatega ärikoht xxxx umine Narvas 23.03.2018, kuhu tema

hakkas liikuma Tallinn-Narva maanteelt. Xxxx kondiitrivabriku esindajad aga teatasid, et nemad lahkuvad järgmisel päeval kiiremas korras koju ja saavad temaga kohtuda Pihkva linnas (Venemaal), mitte aga Narvas. Kaebuse esitaja keeras Peterburi mnt Aegviidu poole, et sõita Pihkva suunas. Antud teelõik ja maastik olid täitsa tundmatud tema jaoks, mootorsõiduki kiirus

oli 80-100 -4 km/h, lubatud suurima kiirusega 9 +/ 0 km/h. Raudoja küla kandis sai ta aru, et oli

teelt eksinud ja pöördus abi saamiseks GPS navigaatori poole, ei pannud lubatud kiiruse 50

km/h liiklus

märki tähele. Raudoja küla sõiduteed mööda ei paistnud majad/talud välja, samas ta ei näinud ühtegi inimest, seega ta ei saanud aru, et tegemist on asulateega, kus suurim lubatud

kiirus on kuni 50 kilomeetrit tunnis. K teel aebuse esitaja juhtis mootorsõidukit asulavälisel

lubatud kiirusega. Raudoja külas suurim lubatud kiirusega 50 km/h teelõ a ik ei olnud sugugi

pikk, ta sõitis sellest mööda 15 20 sek, sõidukiiruse ületamine oligi tuvastatud vaid sell

- e

4

lühikese aja vältel kuna kiirus oli mõõdetud liikluspolitsei patrulli poolt „suurima kiiruse ,

piirangu lõpp märgi juures. Liikluspolitsei patrulli tegevus ja käitumine oli viisakas ja “ liiklus korralik. Kaebuse esitaja ja tema ülalpeetava perekonnaliikme põhiline tuluallikas on palk, mis

makstakse xxxx poolt. Xxxx tegeleb kakaotoodetega, sh kakaoubade müügiga. Tegemist on

väga spetsiifilise toodanguga, mille müügiga k use esitaja on tegelenud viimased 9 aastat. aeb

Juhul, kui kaebuse esitaja jääb oma juhtimisõigusest ilma, siis ta ei saaks tegeleda xxxx

ettevõtlusega pikaks ajaks, mis mõju b oluliselt nii äriühingu , äriühingu eduka ta t t arenemist, sh

kasumi saamist, mis on vajalik töötajate palga maksmiseks, kui ka kaebuse esitaja tema t,

majanduslikku ja sotsiaalset seisundit. Samas ilma sissetulekuta kaebuse esitaja ei saa ülal pidada oma perekonda (abikaasa ja 3 alaealist last). Kaebuse esitaja elab xxxx aadressil xxxx

(Lisa 3, Kaebuse e (Lisa 2, väljavõte kinnistusraamatust). sitaja töökoht asub xxxx väljavõte

äriregistrist). Ühistranspordi ühendus

xxxx ja xxx vahel on korraldatud selliselt, et

juhtimis l aebuse esitaja õiguse puudumise kor on olulisel määral piiratud k ra

transpordi/liikumisvõimalused ja ametialaste kohustuste täitmine. Lisaks alates 16. aprillist 2018 kuni 30. augustini on suletud xxxx ristmik rekonstrueerimistööde pärast. Ümbersõidud on

võimalikud ühelt poolt xxxx kaudu ning teiselt poolt xxx kaudu (Lisa 4, ametlik info xxx

ristmiku remondi kohta). aebajal

Nimetatud remonditööde pärast k täiesti puudub võimalus

kasutada ühistranspor i tööle jõudmiseks ning ainukeseks võimaluseks jääks minna jalgsi 9 t

km/ t üks suund. Kaebuse esitaja ei ole varem LS § 227 lg 3 sätestatud süüteo eest karistatud.

Tema 2 kehtivat karistust on LS § 227 lg 2 rikkumise eest, mille eest on määratud väiksed

rahatrahvid (140 eurot ja 100 eurot), tega 2 ja 3 on mõlemad on tasutud. LS § 227 lõige

väärteokaristuse kohaldajale antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üldja

eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks. Menetlusalusele isikule on võimalik

kohaldada nii rahatrahvi, aresti kui ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kaebuse esitaja

leiab, et väärteo eest kohaldatav karistus pole proportsionaalne võrreldes kuriteo eest

kohaldatava karistusega. Karistuse kohaldamine toob kaasa ajutise raskendatud olukorra kaebuse esitajale, täitmata jäävad tema ametiülesanded. Nagu oli juba varem öeldud kaebuse

esitaja põhiliseks sissetuleku allikaks on xxxx saadud palk. Tulenevalt sellest on karistuse

kohaldamine põhjendatud tulenevalt isiku varasemast karistatusest samalaadsete rikkumiste

korral. Käesolevas juhul ei ole põhjendatud kohaldada nii ranget karistust. Kaebuse esitaja

tunnistab, et antud asjaol

u ei õigusta tema rikkumist, et ta pidas täiesti tähtsusetuks iseenda ja

teiste liiklejate elu ja tervist, samas on üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Kaebaja leiab, et antud õigusrikkumise puhul karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik ka suurema kui

25 või 35 trahviühiku rahatrahvi määramisega. Kae ulatuses buse esitaja on seisukohal, et

k keskmist ohtuväline menetleja on määranud karistuse LS 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni

määra ületavas määras, mis ület aebuse esitaja süü suurust. LS 227 lg 3 sätestab, et ab k mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et

karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks piirab ebamõistlikult isiku võimalust täita

tööülesandeid ja tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse

eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitaja kergendavaks asjaoluks võib lugeda tema süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kaebuse

esitaja leiab, et karistuse kohaldamine paneb tema perekonna ja äri raskesse majanduslikku olukorda ja on põhjendamatult karm, suurema rahatrahvi määramine karistusena on tema puhul

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Tulenevalt eeltoodust palub kaebuse esitaja

rahuldada tema kaebus ning tühistada vaidlustav otsus ning teha uus otsus, millega määrata karistuseks rahatrahv.

5

4. 13.06.2018 kohtule saabunud vastuskirjas

B.A kaebusele on kohtuväline

menetleja seisukohal, et B.A on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Menetlusalune isik juhtis

mootorsõidukit ki 4 km/h, teel kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h, ületades irusega 103+/-

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Menetlusalune isik kohtuvälises menetluses selgitab, et juhtis autot kiirusega 103 km/h, ei pannud tähele, kuna vaatas GPS navigaatorit. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et nii suures ulatuses kiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust, teel kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h, mitte vähem kui 49 km/h. Menetlusaluse isiku selgitused juhtunu kohta ei vähenda tema süüd. Mootorsõiduki juht peab olema liikluses osaledes hoolas ja tähelepanelik, ta peab jälgima

ja järgima liikluskorraldusvahendeid ja reegleid, mitte tegelema juhtimise ajal kõrvaliste

tegevustega. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07)

on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki

karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks

efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

Menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest nähtub, et isikul on 2 kehtivat karistust piirkiiruse ületamise eest. Seega oli menetlusalusel isikul juba mõningane kogemus karistuse

osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma.

Menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt

kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema

osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik.

Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga, kuivõrd see ei ole talle soovitud mõju avaldanud, vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada teiseliigilist karistust,

s.o m on karistamise ootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 56 lg 1 sätete kohaselt aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. On üldteada, et lubatud

suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga

rasked tagajärjed. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra

arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 3 mõttes on keskmine ning see omakorda tingib karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus sõiduki kasutamise

vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust.

Vaatamata varasemale korduvale karistamisele samalaadsete süütegude eest, ei ole

menetlusalune isik neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohtuväline menetleja seisukohal, et

menetlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui

menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses tööülesannetega vaja sõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusnõuete rikkumisest. Seega peaks isik ise

tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse, kui ka rahalised vahendid. Samuti peaks isik, kes on saanud juhtimisõiguse ning on seetõttu teadlik liiklusnõuetest, olema teadlik ka sellest, et tema enese liiklusnõuetega vastuolus olev käitumine

võib põhjustada juhtimisõiguse äravõtmise. Kiirust ületades on ajavõit tühine, kuid kiiruse

6

kasvades pikeneb sõiduki peatumisteekond ning aheneb juhi vaateväli, mistõttu võib midagi

olulist märkamata jääda. Asulas on maksimaalseks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, et autojuht jõuaks ümbritsevatele muutustele õigeaegselt reageerida. Liikluses teeb tihtipeale autojuht ise valiku, kas tema ja teised liiklejad jõuavad tervelt koju või mitte. Sõidukijuhtide kiiruskäitumise

pikaajalist trendi hinnates on suurimast lubatud sõidukiirusest kinnipidamine maanteedel

mõnevõrra paranenud, kuid asulaliikluses, kus juba vähesel määral piirkiiruse ületamine

suurendab liiklemise ohtlikkust, pole viimase kolme aasta jooksul paranemist toimunud. Õnnetuste tappev jõud tuleb just sõidukiirusest ja liiklusoludest lähtuva kiiruse saab iga juht ise valida.

Arvestades eeltoodut, isiku süüd ning asjaolu, et varasemalt menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud ei ole, leiab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel saab piirduda põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 3 (kolmeks) kuuks. Selline karistus tuletab ennast igapäevaselt süüdlasele meelde ning selle kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute

süütegude toimepanemisel. Tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja jätta B.A

kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja Aulis Vahula otsus väärteoasjas nr: 2590,18,001507 muutmata.

KOHTUOTSUSE

PÕHJENDUSED 5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja

kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha

lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled asja lahendamisega kirjalikus menetluses, nõustunud mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS § le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised -

küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistava - id

asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on

pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

7. Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini

liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. 3 LS § 227 lg näeb ette vastutuse

mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest – 41 60 kilomeetri tunnis.

7

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning

süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontroll tasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse i

puudumine, puudub alus -1-1-74- siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3

10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

Menetlusalusele isikule on 11.04.2018 as nr: B.A le otsusega väärteoasj - 2590,18,001507 määratud LS § 227 lg 3 alusel karistus selle eest, et ta 23.03.2018 kell 18.09

juhtis Lääne Tapa vallas Jägala Käravete mnt 44. km l mootorsõidukit -Viru maakonnas - -

kiirusega 103 +/- etades sellega suurimat 4 km/h teel, kus suurim lubatud kiirus on 50 km/h, ül lubatud kiirust mitte vähem kui 49 km/h.

8. - Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku B.A poolt

väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on kiirusmõõturi kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ja tunnistaja ülekuulamise protokollid.

KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud B.A poolt

mootorsõiduki juhtimine ga lubatud suurimat sõidukiirust ületades liikluskorraldusvahendi

.

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 21) nähtub, et 23.03.2018 kell 18.09 teostas xxxx S A

riikliku järelevalve korras B.A

poolt juhitud mootorsõiduki

xxxx

registreerimismärgiga liikumiskiiruse mõõtmist Jägala Käravete mnt 44. km sõidu xxxx - -l,

suund: Käravete. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul: 50 km/h. Kasutades

liiklusjärelevalve smõõturit Stalker II MDR nr AS008378, s kiiru eadme testid 23.03.2018 kell 08.05, seade töökorras. Kiirusmõõturi lugem 103 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h. Lõplik mõõtetulemus 99 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit.

Menetlu

salune isik B.A allkirjastas kiirusmõõturi kasutamise protokolli.

Tunnistaja ülekuulamise protokollist (tl 22-23) nähtub, et 23.03.2018 oli tunnistaja L K patrullis

koos xxxx S A. Nad teo

- kmstasid liiklusjärelevalvet Tapa vallas Jägala Käravete mnt 44. l

kiiruse mõõtmist. Kella 18.09 paiku liikus suunaga Käravete poole xxxx reg nr xxxx, mille kiiruseks kiirusemõõteseade näitas 103 km/h alal, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h. Roolis

oli B.A, ik: . Isik ütles, et tema jaoks on tee võõras ja ei märganud XXX liiklusmärke.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 24) nähtub, et B.A andis 23.03.2018 väärteo kohta järgmised ütlused: „Sõitsin kiirusega 103 km/h. Ei pannud tähele, vaatasin GPS Navigatori.“

Seega on tõendatud, et menetlusalune isik B.A § nõudeid, rikkus

LS 50 lg 5 p 3

pannes lg 3 toime LS § 227 järgi kvalifitseeritava väärteo.

8

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Kohus leiab, et LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo pani B.A toime

hooletusest. Tema ütlustest ning kaebusest nähtub, et ta ei t esitatud undnud teed ning vaatas

GPS navigaatorit, mistõttu ei pannud tähele liiklusmärke, mis seadsid lubatud suurimaks kiiruseks antud teelõigul 50 km/h. Kohus leiab, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise

korral oleks B.A pidanud pöörama tähelepanu liiklusmärkidele ning veenduma

selles, et tema poolt valitud sõidukiirus on lubatud. Rikkumist ei vabanda asjaolu, et isik ei

tundnud teed ning pööras tähelepanu GPS navigaatorile. Teelt eksides oleks B.A

võinud ka auto enne sõidu jätkamist välja selgitada, kuhu ta peab suunduma. peatada, et Seega

on subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et täidetud ka nimetatud väärteo

antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei -

kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. -

9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 227 lg 3

säte väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik statud

B.A .

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis B.A puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et B.A süü on keskmine – kiirust on ületatud 4

9 km/h, mis on LS

§ 227 lõikes 3 nimetatu ( 60 km/h) keskmise määra lähedane. 41-

LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg määranud B.A le karistuseks - 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku a ks asjaolu ks on B.A karistust kergendav KarS § 57 lg 1 p te de

3 kohaselt

kahetsus, tema karistust raskendavad asjaolud süü tunnistamine puhtsüdamlik ja puuduvad.

Kar ust isikut on 2 korral, istusregistri väljavõttest (tl 31) nähtub, et menetlusal B.A

03.01.2018 ja 25.03.2018, egude karistatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärt

toimepanemise eest rahatrahvidega vastavalt , s.o 100 eurot , 25 trahviühikut ja 35 trahviühikut

s.o 140 eurot. Rahatrahvid on tasutud vastavalt 03.01.2018 ja 09.04.2018. Seega oli B.A

väärteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärt 23.03.2018 eokaristus lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest ning 2 päeva pärast käesoleva väärteo toimepanemist karistati teda taas lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Eeltoodu viitab sellele, et B.A ei

ole mõistnud lubatud sõidukiiruse järgimise olulisust ning suhtub ükskõiksusega suurima

kehtestatud liiklusreeglitesse. Kohus märgib, et lubatud suurimat sõidukiirust ületav juht ohustab oma teoga nii ennast kui ka teisi liiklejaid, kuna juhil ei ole võimalik õigeaegselt ja

ohutult reageerida ootamatult tekkivatele olukordadele. Kohtu hinnangul on kohtuvälise

9

menetleja poolt määratud karistus proportsionaalne menetlusaluse isiku süüga ning arvestades,

et isikut on kahel korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud rahatrahviga, siis o li

põhjendatud kohaldada sel korral põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus on

seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule B.A le -

põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist määrates 3 kuuks , arvestanud

k - aristuse määramise üld ja eripreventiivseid eesmärke ning võimalust teda just sellise

karistusega

mõjutada hoidumaks edasistest liiklusseaduse nõuete rikkumistest.

Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et kohtuväline menetleja on määranud karistuse, mis ületab LS § 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. LS § 227 lõikega 3 on väärteokaristuse kohaldajale antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üldja eripreventsiooni arvesse

võtva karistuse . Menetlusalusele isikule on võimalik kohaldada põhikaristusena nii leidmiseks

rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti kui ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni

kaheteistkümne kuuni. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-6-17

märkinud, et liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas näib olevat levinud arusaam, nagu

kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikult see mõistetavalt nii ei ole,

sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes

kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades, et LS § 227 lg 3 ettenähtud sanktsioon

lubab

juhtimisõiguse ära võtta kuni kaheteistkümneks kuuks, siis jääb menetlusalusele isikule

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks –

alla sanktsiooni keskmise määra.

Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus seoses tööülesannetega ei saa olla aluseks karistusena

juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmisel, sest isik, kellele juhtimisõiguse omamine on

igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, mitte lootma, et rikkumisi kas ei märgata või neile seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et LS § 227 lg B.A le kohtuvälise - 3 alusel

menetleja poolt karistus määratud – juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks – vastab isiku süüle, on

põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, § 133 134 jätab kohus -

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 11.04.2018 otsuse väärteoasjas nr: 2590,18,001507 muutmata ja B.A kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik